1-11-9228/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9228 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Andrei Dolmatovi (isikukood 38006250368) kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. märtsi 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Andrei Dolmatov kannab Viru Vanglas talle Harju Maakohtu 29.08.2011 otsusega KarS § 184 lg 21 p 1 järgi mõistetud 10 aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas 08.03.2011 ja lõpeb 08.03.
8. Viru Vangla esitas 07.03.2016 Viru Maakohtule materjalid A. Dolmatovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise otsustamiseks.
9. Viru Maakohus 15.03.2016 määrusega jättis A. Dolmatovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata, põhjendades vastavat otsustust järgmiselt. 3.1 Kõigepealt võttis kohus positiivsena arvesse, et A. Dolmatov on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening,“ osalenud riigikeele õppes, ta töötab väljaspool vanglat (AS Norwes Metall on väljastanud positiivse iseloomustuse) ning vabanedes on tal garanteeritud töökoht ja lähedaste toetus. Samas ei anna need asjaolud iseenesest õigust ennetähtaegsele vabastamisele ega kaalu üles A. Dolmatovi varasemat käitumist ja toimepandud kuriteo raskust. Ka enne vangistust olid kinnipeetaval elukoht, lähedaste toetus, võimalused seaduskuulekaks käitumiseks ja karistuse kandmise võimalus vabaduses olles, kuid need ei hoidnud ära uue tahtliku narkokuriteo toimepanemist. 3.2 Järgmiseks pidas kohus oluliseks, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb alles 08.03.2021 ning tema praegune vabastamine riivaks avalikkuse õiglustunnet. A. Dolmatov kannab karistust esimese raskusastme narkokuriteo eest, mille puhul on äärmiselt oluline näidata avalikkusele, et see on rangelt karistatav ja ei ole mingil viisil tolereeritav. 3.3 Veel märkis kohus, et kohtupraktika kohaselt on kinnipeetava hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKK 3-1-1-91-06 p 8.1). Kuna A. Dolmatovil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, siis ka see tingimus täidetud ei ole. MÄÄRUSKAEBUS
10. Kohtumääruse peale esitas kaebuse kaitsja M. Meristo-Dmitrijev, kes taotleb lahendi tühistamist ja A. Dolmatovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist. Edasikaebuse argumendid on järgmised. 4.1 Kohus on täielikult jätnud tähelepanuta vangla iseloomustuse positiivse osa ja kaitsja argumendid ning lähtunud ainult kinnipeetava varasemast elukäigust. Kohus ei ole arvestanud, et uue kuriteo riskid on väga madalad, isikul on läbitud kõik pakutavad programmid, ta töötab väljaspool vanglat ja kannab karistust avavanglas. Sisuliselt ei ole vanglal A. Dolmatovile enam midagi pakkuda. Kinnipeetava distsiplinaarteod on vähese ohtlikkusega, mida kinnitab mõistetud karistus. 4.2 Asjaolu, et karistust on kanda veel alla viie aasta, ei saa olla mittevabastamise põhjuseks. A. Dolmatovi iseloomustusest nähtuvalt on vangistus talle mõjunud positiivselt juba praegu, kuna ta on järeldused oma tegudest teinud. Ta on vanemaks saanud ja hinnanud ümber väärtushinnangud. Edasine vangistus võib mõjuda hoopis vastupidiselt ühiskonna ootustele ning A. Dolmatov võib kaotada motivatsiooni. 4.3 Vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus oleks suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Käitumiskontrolli jooksul saaks maandada uute kuritegude riski ja teostada A. Dolmatovi üle kontrolli kahe aasta kestel. Katseajal saaks ta kinnistada positiivseid hoiakuid. Kinnipeetav on motiveeritud varasemat käitumist muutma ja elama edaspidi seaduskuulekalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult esimese kohtuastme seisukohtadega ning leiab samuti, et A. Dolmatovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtu põhistused on seejuures piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks edasikaebuses toodud argumentidel puudub alus.
12. Tulenevalt määruskaebuse väidetest selgitab ringkonnakohus kõigepealt kaebajale, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalumisel ei saa kohtud tugineda üksnes isiku kohta käivale positiivsele teabele, vaid arvestama peab kõiki KarS § 76 lg 4 loetelus toodud punkte nende kogumis. Lisaks tuleb silmas pidada sedagi, et nimetatud asjaolud ei ole 2 2 tingimata ühe kaaluga, vaid kohtutel on õigus keelduda süüdlase vabastamisest ka vaid näiteks kuriteo raskuse ja isiku süü suuruse motiivil.
13. Ringkonnakohus leiab seega, et esimene kohtuaste on õigustatult omistanud suurt tähtsust A. Dolmatovi kuriteo toimepanemise asjaoludele, tema süü suurusele ja tema vangistusaega negatiivselt ilmestavatele distsiplinaarkaristustele (olgugi need määratud väheoluliste rikkumiste eest). Taolise teabe valguses ei ole aga põhjendatud kinnipeetavat vangistusest vabastada seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel peaaegu viis aastat enne temale mõistetud karistusaja lõppu. Samas ei anna selline seisukoht aga kuidagi alust arvata, nagu unustaksid kohtud ära süüdimõistetut ja tema vabanemisjärgseid elutingimusi positiivses valguses näitava andmestiku. A. Dolmatovi vangistusaegse käitumise positiivsed ilmingud ja teda vabaduses ees ootavad hüved ei saa lihtsalt olla määrava tähendusega, varjutades tema vabastamise vastu rääkivat asjaolukogumit. Lisaks on maakohtu otsustus põhjendatult olnud kantud ka vajadusest tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et suure raskusastmega kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu, ehk siis kuriteo toimepanemisele peab järgnema sellele vastav karistus.
14. Eelpool märgitut kogumis arvesse võttes ei veena apellatsioonikohut A. Dolmatovi vabastamisele määruskaebuse väited selleski, et kinnipeetava osas tehtud riskihindamise protsendid on madalad ning seda vähendab veelgi kriminaalhoolduse teostamise ja elektroonilisele valvele allutamise võimalus. A. Dolmatov peab jätkama karistuse kandmist vangistusasutuses, tõestamaks oma seaduskuulekusega, et muutused tema mõtlemises ja käitumises ei ole ajutised ning ta suudab vangistuses käituda distsipliinirikkumisi toime panemata.
15. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas