) § 635 lg 1 mõttes, mille kohaselt OÜ TMB Element (edaspidi ka kui tarnija) kohustus valmistama ja tarnima õõnespaneele ning Wesico Project OÜ kohustus maksma selle eest tasu (t lk 17-28); - Õõnespaneelid tarniti tarnija poolt kokkulepitud kohta xxxxxxxx Tartu linnas; - Tarnija esitas kostjale arve summas 4041,35 eurot (t lk 29), millest kostja jättis maksmata 600 euro; - Kostja on esitanud tasaarvestuse teate summa 600 eurot osas, mis tulenes kostja arvest tarnijale nr 214138 (t lk 43); - Tarnija on loovutanud oma nõude hagejale (t k 30). Pooled ei vaidle, et kostjal oli kohustus tasuda talle esitatud arve, kuid kuna kostjal oli tema hinnangul omal nõue tarnija vastu, siis ta tasaarvestas nõuded summas 600 eurot. Võlaõigusseaduse (
) § 197 lg 1 sätestab: Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti Vaidlus poolte vahel eisneb nii kostja nõude olemasolus kui ka selle suuruses ja mõistlikkuses. Kostja soovib tasaarvestada kahju hüvitamise nõuet, mistõttu on käesolevalt on kostja nõude põhiliseks õiguslikuks aluseks
järgmisel lõiked: 1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 p 3 ja § 115.
lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja kahju seisnes selles, et tema pidi tarnija lepingu rikkumise tõttu kandma lisakulutusi. Kostja põhjenduste kohaselt seisnes kahju järgmistes lisakulutuste tegemises: - kostja poolt objektile tellitud kraana teostas paneelide ümbertõstmisi kokku veidi üle 2 tunni, mille tõttu pidi kostja tasuma täiendavalt 200 eurot (+km) kraana rendileandjale- tõendina esitatud arve kraana kasutamise aja eest kokku (t lk 44), millest nähtub, et ühe tunni tasu oli 90€+ käibemaks; - Betoonpaneelide montaažimeeskond ei saanud ümbertõstmise aja jooksul töötada, sest paneele kohale asetama pidanud kraana teostas ümbertõstmisi. Kokku 6 mehe tööseisak tekitas lisakulu 300 eurot. Ühe mehe tunnitasu oli 25 eurot bruto. Tõendina esitatud Fatmus Ehitus OÜ arve (t lk 45), millest nähtuvad eelpool esitatud andmed ja lisatöö eest esitatud nõue summas 300 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et antud juhul on kahju tekkinud ning kahju seisneb selles, et paneelide ümbertõstmisele kulus lisaaega, mille eest oli kostja kohustatud kraanatöid teostavale ettevõttele täiendavalt maksma, lisaks ka töömeestele, kuivõrd nemad samal ajahetkel ei saanud tööd teha. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et kostja kulutusi kandis. Hageja tunnistaja A. Pxxxxxxx sõnul võis olla nii, et nad leppisid telefoni teel kokku, et kui järjekord on nende tõttu vale, siis jäävad ka kulud tarnija kanda. Ka tunnistaja A Rxxxxx kinnitas, et tarnija esindajaga oli lisakulude tekkimise võimalus kõne all. Seega oli tarnija esindaja võimalikust lisakulust ka eelevalt teadlik. Hageja ei nõustud kulutuste suurusega. Hageja oli seisukohal, et kraanatööde peale ei saanud kuluda 2 h, kuivõrd kraanaga koormast ühe elemendi maha ladustamine võtab aega minimaalselt 2 minutit. Koormas oli 4-5 paneeli ning paneelide maha laadimine võttis aega maksimaalselt 10 minutit. Lisaks esitas hageja vastuväite ka töömeeste arvu osas, öeldes, et maksimaalselt mahub sellist tööd tegema 4 inimest – 2 auto peal ja 2 müüri peal, mistõttu kulutused töömeeste seisaku peale peaksid väiksemad olema. Puuduvad tõendid, mille alusel saaks konkreetselt hinnata lisatõstetele kulunud lisaaega. Kohtule tunduvad aga kostja esitatud põhistused asjakohased: arvestades töö tegemise kohtapiiratud vaateväli- võib vajalik olla 6 töömehe olemasolu, sest oli vajalik lisaressurssi, kes jälgiks, kust kraana paneeli tõstab ja kuhu paneb. Tunnistaja A. Rxxxxx kirjeldas nii seda, kuidas oli töömeestel töö jaotatud (s.h miks oli 6 meest aga mitte 4), kui ka seda, milliseid 7 lisatõsteid pidi kraana tegema: paneel oli vaja kinnitada rihmadega, kraanaga maha tõsta, rihmad eemaldada ja niimoodi sama protsessi korrata kõikide paneelidega mõlema auto peale kokku. Maha tõstetud paneelid ladustati alusele, mida tuli samuti ette valmistada. Tunnistaja ei osanud hinnata, palju täpselt ajaliselt kulus lisatööle, kui ütles, et see võis olla kuni 2 tundi, oli olnud üks pikk tööpäev kokku. Tunnisaja A. Pxxxxxxx kirjeldas, kuidas võiks montaažimeeskond töötada (4 meest), kuid konkreetset objekti ta ei tundnud ja tunnistas ka ise et ei osak seda öelda palju aega kulub, sest tegeleb koormate moodustamisega, mitte montaažiga. Saatelehtedelt nähtub, et autodel oli keskmiselt 9 paneeli (ka 15), mitte 4-5 nagu väitis hageja esindaja. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust, kui mitu lisatõstet kraana täpselt tegi ja kohus leiab, et 2 tundi kõikide paneelide ümbertõstmiseks kulunud aeg on siiski igati mõistlik ja põhjendatud. Hageja omalt poolt ei ole esitanud tõendeid, et ajakulu oleks olnud oluliselt lühem- nimelt peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi. Hageja oma vastuväidet ei tõendanud. Kostja poolt esitatud arve (tl 43) kohaselt kulus kraanatöödele 2 h, mille tunnihinnaks oli 100 eurot, kokku seega 200 eurot. Töömeeste seisakule kulus lisanduvalt 300 eurot 6 töömehe kohta. AS ITHAL – KRAANAD poolt esitatud arve (tl 44) kohaselt on kraana töötunni hind 90 eurot + km. FATMUS EHITUS OÜ poolt esitatud arve (tl 45) kohaselt oli lisatööks/ülekuluks paneelide ringitõstmine vale laotise tõttu, millele kulus 2 h, ühe töömehe töötunni hind oli 25 eurot ning 6 mehe peale kulus 300 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt kulus 2 h kraanatööde peale 216 eurot (2x 90eur+km). Kostja on arvestanud vähem ehk 200 eurot ning kohus peab sellest summast lähtuma. 6 töömehe tööjõukulud 2 h osas on arvestatud õigesti. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja kahju seisneb paneelide ümbertõstmisest tingitud lisakuludes, mille suuruseks hindab kohus 600 eurot. Kahju on tõendatud. III Põhjuslik seos lepingu rikkumise ja kahju vahel
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju põhjusliku seose kindlakstegemiseks kasutab kohus nn conditio sine qua non põhimõtet, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Seda nimetatakse ka kui elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (RKTKo 08.01.2013 3-2-1-17312, p 18). Juhul, kui paneelid olnuks auto peal õiges järjekorras, siis koorma kohale jõudes objektile oleks kostja paneelid maha laadinud õiges järjekorras ning asunud kohe neid objektile paigaldama, säästes sellega 2 h nii kraanatööle kulunud kui ka töömeeste seisakule kulunud aega. Kuna aga paneelid olid vales järjekorras ning kostjat sellest eelnevalt ei teavitanud, tekkis olukord, kus tuli teha lisaöid, millega kaasnesid kulud. Seega kui tarnija oleks paneelid pannud õigesse järjekorda, ei oleks kostjale tekkinud kahju. Kohus leiab, et põhjuslik seos tarnija lepingurikkumise ja kostjal tekkinud kahju vahel on olemas. IV Võimalik tarnija vastutust välistav asjaolu 8
lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on eelnimetatud sätte kohta öelnud järgmist: „Viidatud sätte mõtteks on piirata kohustust rikkunud lepingupoole vastutust vastavalt sellele, milliseid riske pidi lepingupool lepingut sõlmides ette nägema ja millega arvestama. Seega on kahju ettenähtavuse puhul oluline selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Seejuures tuleb kahju ettenähtavust tuvastades arvestada küll üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab kolleegiumi hinnangul lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik
mõttes.“ (RKTKo 13.02.2014.a 3-2-1-178-13, p12) Kohtu arvates on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav ka kohustus maksta täiendavalt teistele lepingupartneritele lisatööle kulunud aja eest. Kohtu hinnangul pidi tarnija lepingu sõlmimise hetkel ette nägema, et kui ta tarnib kostjale vales järjekorras olevad paneelid kostjat eelnevalt teavitamata, siis selle tõttu võivad tekkida lisakulutused kas temal endal või siis kostjal teiste lepingupartnerite eest, käesoleval juhul kostjal. Seoses võimalike viivitustega olid lepingus ka määratud, et autode liigse seisuaja eest peab tellija maksma hüvitist (p 2.5). Seega pidi tarnija arvestanud samuti vastupidise seisukorraga: et tema tegevuse tõttu on tellijal tööseisak ja lisakulud. Järelikult vastutab tarnija oma lepingulise kohustuse rikkumise eest. Hageja esitas vastutusest vabanemise põhjendusena ka väite, et kostja pole lepingu täitmise puudustest tarnijat nõuetekohaselt teavitanud.
lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Tunnistaja A. Rxxxxxx ütluste kohaselt tegi ta kohe autode saabumisel kindlaks, et kahel autol olid paneelid vales järjekorras ja helistas kohe ka tarnija esindajale. Lepiti kokku, et autosid tagasi ei saadeta ja toimub nö sümboolne arvestus, milleks on tööjõu- ja kraanatunnikulude tasumine tarnija poolt. Tunnistaja A. Pxxxxxxx kinnitas, et kostja töötaja poolt talle helistati ning kinnitas ka kokkulepet, et autosid tagasi ei saadeta. A. Pxxxxxxx sõnul võis olla nii, et nad leppisid kokku, et kui järjekord on nende tõttu vale, siis jäävad ka kulud tarnija kanda. Kuna paneelide vale järjekord avastati kohe autode saabumisel, on ilmne, et kostja on täitnud oma
§-st 643 tuleneva kohustuse kontrollida tehtud töö viivitamata üle. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust see, kas ja kes on alla kirjutanud saatelehtedele. Puudub vaidlus, et tellitud paneelid jõudsid kohta, kuhu nad jõudma pidid ja sellel ajal, kui nad jõudma pidid. Eelpool kohus tõendite alusel tegi ka kindlaks, et paneelid olid osades koormates vales järjekorras ja kostja esindaja nimetatud puuduse ka koheselt tuvastas, mida tõendab asjaolu, et ta võttis tarnijaga ühendust. 9 Lepingutingimuste punkt 7.2 kohaselt on tellija kohustatud toote puudusest tarnijale 7 kalendripäeva jooksul teatama alates päevast, mil ta sai puudusest teada või pidi teada saama. Tellija on kohustatud puudust piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata puudusest tähtaegselt või ei kirjelda puudust piisavalt täpselt, ei või tellija puudusele tugineda. Kohus leiab, et lepingu p 7.2 ei ole käeolevalt kohaldatav, kuna tegemist ei ole toote garantii küsimusega. Lepingutingimuste punkti 5.7 kohaselt vaatab tellija tooted vastuvõtmisel üle. Puuduse tõendamiseks esitab tellija tarnijale foto ja veakirjelduse e-posti teel mitte hiljem kui 3 tööpäeva peale elemendi vastu võtmist. Tellijal ei ole õigust hiljem tugineda puudustele, mille olemasolu sai mõistlikult avastada toodete vastuvõtmisel, kuid mille kohta ei edastatud tarnijale infot 3 tööpäeva jooksul elemendi vastuvõtmisest. Lepingutingimuste punkt 10.4 sätestab, et teated, mis toovad lepingutingimuste või seaduse kohaselt kaasa õigusliku tagajärje, esitatakse teisele poolele kirjalikult. Informatsioonilised teated võib pool esitada vabas vormis. Vaidluse korral tõendab teate esitamist teate esitanud pool. Hageja seisukoha kohaselt ei saaks kostja tulenevalt lepingu p 5.7 puudusele tugineda, sest ta pole esitanud lepingu tingimustele vastavat pretensiooni. Seega käsitleb hageja nimetatud kokkulepet kui vastutusest vabastamise või vastutuse piiramise kokkulepet (
).
lg 1 kohaselt võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Kostja on toodet lepingu p 5.7 märgitud ajal vastu võtnud ja üle vaadanud. Tunnistajate ütluste kohaselt teavitas kostja esindaja tarnija ettevõttes töötavat logistikajuhti telefoni teel ning selgitas, et paneelid on mõlema auto peal vales järjekorras ning millised on võimalikud lahenduskäigud vastavas olukorras. Tunnistaja A. Rxxxxx põhjendas ka, miks tehti ostus paneelid kohapeal ümber tõsta ning seda otsustust kinnitas ka tunnistaja A. Pxxxxxxx. Hageja ei ole tõendanud vastupidist kokkulepet. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et asjas otsustamisel oli määravaks tegutsemise kiireloomulisus. Kohus leiab, et lepingu pooled koos otsustasid selle, kuidas lahendada probleem mõlemale poolele võimalikult kiirelt võimalikult vähem koormaval viisil.
lg 2 sätestab: Tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Kohus leiab, et kokkulepe p 5.7, mille kohaselt tuleb kõik pretensioonid puuduse tõendamiseks esitada fotoga ja veakirjeldusena e-posti teel, on antud olukorda arvestades tellijale ebamõistlikult koormav: pärast probleemi kiiret ja lõplikku lahendust tulnuks tellijal saata veel eraldi kirjalik pöördumine koos fotodega tarnijale. Kirjaliku pretensiooni esitamise eesmärk oli selleks ajaks ära langenud. Samuti polnud tegemist puudustega töös endas vaid selle kohale toimetamises ja puuduse üle vaidlus pooltel puudus (telefonis lepiti tegevus kokku). Kohus leiab, et lepingu p 5.7 kohaldamine antud olukorras välistab tarnija vastutuse lepingu rikkumise eest ebamõistlikult. Kohus leiab, et nimetatud kokkulepe on tühine toodete tarnimisel toimunud lepingu rikkumise osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei vabane lepingu rikkumisest tulenevast vastutusest. 10 Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud ning kostjal on kahju hüvitamise nõue tarnija vastu. Kuivõrd tarnija on oma nõude loovutanud hagejale ja kostjal on nõue tarnija vastu, mille ta on kohtumenetluse kestel tasaarvestanud, siis peab kohus kontrollima tasaarvestuse õiguslikku alust. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea ilmtingimata esitama vastuhagi, kuid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Kostja on esitanud tasaarvestamise avalduse oma 15.05.2015.a menetlusdokumendis.
lg 3 sätestab, et võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui: 1) võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud; 2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Käesolevalt on kohus tuvastanud, et kostjal on 600 eurone nõue tarnija vastu ning hagejal on kostja vastu samuti nõue 600 eurot ulatuses ehk tegemist on samaliigiliste nõuetega ja kostjal on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tarnija esitas kostjale arve 31.08.2014.a, mille tähtajaks oli 21.09.2014.a (tl 29). Kostja esitas tarnijale arve 05.09.2014.a, mille maksetähtajaks oli 20.09.2014.a. Tarnija edastas kostjale teate nõude loovutamise kohta 15.10.2014.a (tl 30). Kuivõrd tarnijal, aga ka kostjal oli esitatud arved, millel oli kindel tasumise tähtaeg, siis muutus tarnija nõue sissenõutavaks 22.09.2014.a ja kostja nõue sissenõutavaks 21.09.2014.a. Seega muutus kostja nõue sissenõutavaks varem kui loovutatud ehk tarnija nõue ning varem kui kostja nõude loovutamisest teada sai. Tulenevalt eeltoodust on kostjal õigus tasaarvestada oma nõue tarnija vastu hageja nõudega ja
lg 2 alusel lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Arvestades asjas esitatud seisukohti ja tõendeid ja kostja tasaarvestatud nõuet hageja nõudega, siis leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas kohtule 18.02.2016.a menetluskulude nimekirja. 11 Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 1711,67 eurot. Summa on ilma käibemaksuta. Menetluskulu koosneb kostja lepingulise esindaja õigusabikuludest. Hageja ei ole vastaspoole kuludele vastuväiteid esitanud. Menetlusosalise esindajakulud on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 ja 2 järgi menetlusosalise kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb kohtul poolte lepinguliste esindajate kulude kindlaksmääramisel lähtuda kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist. Kohtu hinnangul on kostja poolt taotletud menetluskulud olnud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kostja poolt esitatud arvete alusel on õigusabile kulutatud kokku 13 h 10 m summas 1711,67 eurot. Kohus leiab, et esindaja kulutatud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas menetluse keerukuse ja kostja esitatud seisukohtade sisu ja mahuga. Kostja lepingulise esindaja tasumäär ühe tunni kohta oli 130 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda kostja lepingulise esindaja tasumäära üksnes 120 euro (käibemaksuta) osas ühe töötunni eest, sest tegemist ei olnud õiguslikult niivõrd keeruka või mahuka asjaga. Tasumäär 120 eurot töötunni eest vastab ka üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (1.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 13 tundi 10 minutit tasumääraga 120 eurot/tund, millele ei lisandu käibemaksu, s.o. kokku 1580 eurot. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu mõistab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja käibemaksuta. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kokku 1580 eurot. Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.