3-15-2779/15

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2779 Otsuse kuupäev

1. märts 2016.a Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi G.Si kaebus Viru Vangla 03.09.2015.a käskkirja nr 6-3/1101 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja G.S Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4. Asendada kohtuotsuse tähemärgiga X. Edasikaebamise kord avaldamisel X nimi Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.04.2016.a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebus ja poolte seisukohad
5. Viru Vangla 03.09.2015.a käskkirjaga nr 6-3/1101 (edaspidi vaidlustatud käskkiri, tl 1314) karistati G.Si kartserisse paigutamisega kokku 6 ööpäevaks. G.Si süüdistati selles, et ta ei allunud 04.08.2015.a ja 06.08.2015.a valvuri korraldusele lõpetada vestlus kinnipeetav Xga.
6. G.S esitas 16.09.2015.a vaidlustatud käskkirjale vaide (tl 16-17). Viru Vangla jättis 16.10.2015.a vaideotsusega (tl 18) vaide rahuldamata.
7. G.S esitas 04.11.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotleb vaidlustatud käskkirja tühistamist. Kaebaja seisukohad sisalduvad kaebuses (tl 1-4) ja kaebaja täiendavas seisukohas (tl 38-39). Kaebaja kamber paikneb Viru Vangla V7 osakonna läänepoolsel poolel. Samas paikneb kinnipeetav X kamber. X viibimiskoht on eraldatud teiste kinnipeetavate kasutuses olevast alast trelluksega. 04.08.2015.a ja 06.08.2015.a vestles kaebaja Xga trellukse juures. Valvurid 1 nõudsid, et kaebaja lõpetaks vestluse. Kaebaja vastas valvuritele, et tal on õigus vestelda lahtioleku ajal teiste kinnipeetavatega ja valvuritel ei ole õigust suhtlemist piirata. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne. X ei viibinud lukustatud kambris, vaid oli lahti (vaba aeg) ja liikus väljaspool kambrit. Viru Vangla 12.02.2015 käskkirja nr 6-4/90-KP kohaselt oli Xl ajal, mil kaebaja temaga rääkis, lubatud liikuda eluosakonna lõpus trelluksega eraldatud alal. Seetõttu oli kaebajal õigus temaga rääkida. Kinnipeetavatel on keelatud suhelda kinnipeetavaga, kes on teises osakonnas, päevakava järgi suletud kambris või kartseris, kuid X ei viibinud päevakava järgi suletud ega lukustatud kambris. Valvuri korraldused olid algusest peale õigusvastased ja kaebaja ei pidanud neid täitma. Valvur ei saa kehtestada kaebajale täiendavaid liikumis- ja suhtlemispiiranguid. Isegi kui kaebaja on toime pannud distsipliinirikkumise, on määratud karistus ebaproportsionaalne. X ei ole ohtlik kinnipeetav. Kaebajal ei ole olnud temaga konflikte. X liigub kambriväliselt ilma käeraudadeta, tema juures käivad ametnikud ja ta käis ilma täiendava järelevalveta koolis.
8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja seisukohad sisalduvad vastuses kaebusele (tl 25-26), vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses. Kaebajat karistati selle eest, et ta ei allunud kahel korral vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele lõpetada vestlus kinnipeetav Xga, kes viibis vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel lukustatud kambris ja kelle suhtes oli kohaldatud suhtlemisvabaduse piiramist. Viru Vangla V7 osakonna läänepoolsete kambrite kinnipeetavatel on päevakava järgi kell 13 - 15 küll osakonnas liikumiseks ette nähtud vaba aeg, kuid eelnimetatud julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu ei kehtinud see päevakava X suhtes. Vanglal on kohustus tagada üldine julgeolek. Kinnipeetavad ei ole pädevad otsustama, mil viisil ja milliste vahenditega vanglas julgeoleku tagamist teostada. Käesoleval juhul anti kaebajale vanglaametnike poolt korraldused lõpetada kinnipeetav Xga suhtlemine. Tegemist on korraldusega, mille andmise õigus vanglaametnikul on ja kinnipeetav on kohustatud korraldust koheselt täitma. Valvuri korraldus ei olnud ilmselgelt tühine, kuna oli antud haldusotsuse täitmise tagamiseks. Kaebaja oleks pidanud seda vastuvaidlematult täitma. Kui kinnipeetav kahtleb vanglaametniku poolt antud korralduse seaduslikkuses, on tal võimalus see pärast korralduse täitmist vaidlustada, kuid see ei anna talle õigust jätta korraldus täitmata. Allumatus on raske distsipliinirikkumine, kuna see ohustab vangla julgeolekut, näitab kaebaja negatiivset suhtumist õiguskorda ja vanglateenistuse ametnikesse ning omab negatiivset mõju teistele kinnipeetavatele. Kaebusest saab järeldada, et kaebaja oli teadlik käskkirja nr 6-4/90KP sisust, millega X suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh suhtlemiskeeldu. Seega eiras kaebaja vanglaametnike korraldusi teadlikult. Vastustaja hinnangul on määratud karistus proportsionaalne toime pandud rikkumisega. Kohtu seisukoht
9. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristus selle eest, et ta ei allunud 04.08.2015.a ja 06.08.2015.a vanglaametniku korraldusele lõpetada suhtlemine kinnipeetav Xga. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. 2
10. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal oli vaidlusaluste juhtumite toimumise ajal päevakava järgi vaba aeg, mil kaebajal oli lubatud liikuda oma osakonna piires. Kaebaja arvates tuleneb sellest, et tal oli sel ajal õigus Xga vabalt suhelda. Kohus sellega ei nõustu. Esiteks on kohus kindlaks teinud, et eelnimetatud kuupäevadel kehtisid X suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati Viru Vangla 12.02.2015.a käskkirjaga nr 6-4/90-KP. Kohtul puudub alus kahelda selles, et tegemist on kehtiva haldusaktiga. Kuna haldusakt oli kehtiv ja täitmiseks kohustuslik, siis ei oma tähendust, kas kaebaja pidas haldusakti õiguspäraseks või mitte, sh kas kaebaja arvates on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine X suhtes õigustatud. Teiseks on Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.10 alusel kinnipeetaval keelatud suhelda kinnipeetavatega, kes on teises osakonnas, päevakava järgi suletud kambris või kartseris ning suletud osakonnas paikneval kinnipeetaval on keelatud suhelda teises kambris oleva kinnipeetavaga. Kohtu hinnangul saab Xt vaidlusaluste juhtumite toimumise ajal lugeda teises osakonnas olevaks kinnipeetavaks. Kodukorra punkti 1.12.10 sõnastusest tuleneb, et kodukorra selles sättes nimetatud „osakonna“ all ei tule mõista üksnes ruumiliselt ühes piirkonnas paiknevaid kambreid, vaid lisaks sellele tunnusele peavad kinnipeetavate suhtes kehtima ka sama päevakava ja muud igapäevase elu korraldamise reeglid. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ja X suhtes samad reeglid ei kehtinud: kaebaja suhtes kehtis osakonna tavapäevakava, kuid X viibis eraldatud lukustatud kambris ja talle olid kehtestatud suhtlemispiirangud. Kohus märgib, et kinnipeetava suhtes täiendavate julgeoleku-abinõude kohaldamine muudab isiku õigusi ja kohustusi sõltumata sellest, kas ta hetkel viibib oma kambris või mitte. Kokkuvõttes olid kaebajale antud korraldused lõpetada suhtlemine Xga õiguspärased.
11. Isegi kui vanglaametniku korraldus kaebajale oleks olnud ebaseaduslik, oleks kaebajal siiski tulnud seda täita. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et korralduse täitmata jätmine kinnipeetava poolt saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu lahendid 3-3-2-1-15, 3-3-1-103-06). HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan või haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema õigusrikkumise, sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esinenud. See tähendab, et kaebajal oleks tulnud täita talle antud korraldused ja soovi korral vaidlustada need hiljem.
12. Kaebaja leidis, et isegi kui ta on distsipliinirikkumise toime pannud, siis on talle määratud karistus ebaproportsionaalne. Kohus sellega ei nõustu. Kaebajale määrati kummagi distsipliinirikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine kolmeks ööpäevaks. Kaebaja ei ole esitanud täpsemaid põhjendusi, miks on määratud karistus tema arvates ebaproportsionaalne. Vastustaja on vaidlustatud käskkirja punktis 3 põhjendanud karistuse liigi ja määra valikut. Kohus nõustub haldusakti põhjendustega ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda neid otsuses. 3
13. Kokkuvõttes on vaidlustatud käskkiri õiguspärane ja kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 02.02.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 22.02.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4