1-13-8189/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil
2. a Tartu kohtumajas Kohtuistungi aeg ja koht
3. märtsil Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-8189 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Meeli Antonov Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud) Kriminaalasi Aleksei Sakovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Aleksei Sakov isikukood: 38206010280; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu; elukoht (vabanemisel): XXXX Kaitsja Vandeadvikaat Marina Valge riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg-st 1, § 426 lg-test 1 ja 2 ja § 432 lg-test 3, 32, 33, kohtunik määras:
4. Jätta Aleksei Sakov temale Harju Maakohtu 24.09.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8189 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 1
6. Välja mõista Aleksei Sakovilt riigi tuludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr EE891010220034796011 (SEB), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse aga kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest makstakse. Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega 1 kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Täitemenetlusega kaasnevad täitemenetluse kulud, mis nõutakse välja võlgnikult. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 24.09.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8189 tunnistati Aleksei Sakov süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 4 aastat ja 5 kuud vangistust alates 21.03.
8. a. Kohtuotsus jõustus 23.10.
9. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 21.03.
10. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 21.08.
11. a. Tartu Maakohtu 19.06.
12. a määrusega jäeti Aleksei Sakov vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Kohus pidas Aleksei Sakovi ennetähtaegset vabastamist ennatlikuks, kuna ei olnud Aleksei Sakovi käitumist kinnipidamisasutuses hinnanuna veendunud, et temast tulenev oht on maandatud. Kohtumäärus jõustus 16.07.
13. a. 02.03.
14. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid Aleksei Sakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta KarS § 76 lg 2 p 2 järgi, milles toetab Aleksei Sakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas Aleksei Sakovi tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. Süüdimõistetu Aleksei Sakov avaldas kohtus, et soovib enne tähtaega vabaneda. Tal oli mingi aeg elus raske periood, mistõttu hakkas narkootikume tarvitama. Ta eksis. Tal on häbi selle eluetapi pärast ning ei soovi sinna tagasi pöörduda. Vanglas hakkas ta spordiga tegelema ning see on tema jaoks meelepärane tegevus. Ta on vanglas läbinud ka rehabilitatsiooni. Aleksei Sakov on 99% 2 kindel, et ta ei hakka vabaduses enam narkootikume tarbima. Tal on soov astuda ülikooli. Ta on aktiivselt otsinud ka töökohta. Ta leidis kaks töökohta, mille osas on täiesti kindel, et saaks vähemalt ühele kohale neist tööle asuda. Vanglas keeldus ta töö tegemisest, kuna talle ei sobinud töögraafik ja töötasu. Samuti oli ta sel ajal väga hõivatud – õppis keelt ning osales paljudes programmides. Ta pidas neid tegevusi enda jaoks prioriteetsemaks. Lõpuks lisas Aleksei Sakov, et vabaduses on tal on intelligentne perekond, kellega olles ta vaevalt enam eksiteele satub. Kaitsja viitas sellele, et Aleksei Sakov kannab oma esimest vanglakaristust. Ärakantud karistusaeg – 3 aastat – on olnud piisavalt pikk aeg, et Aleksei Sakov oleks saanud oma minevikust teha väga tõsised järeldused. Aleksei Sakov on vanglas läbinud praktiliselt kõik programmid, mis vanglal pakkuda on. Järelejäänud vangistusaja jooksul temaga ilmselt täiendavat tööd ei tehta. Sellest olukorrast lähtuvalt leidis kaitsja, et otstarbekas on Aleksei Sakov ennetähtaegselt vabastada ning määrata ta käitumiskontrollile. Kohtuniku seisukoht Aleksei Sakov kannab karistust narkootiliste ainete suures koguses korduva käitlemise eest, mis on tahtlik esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksei Sakov temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Aleksei Sakovit on varem samasuguse kuriteo eest juba karistatud. Siis mõisteti talle vangistus, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1, 2 alusel osaliselt täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksei Sakov ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ega riku KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Aleksei Sakov suutis katseaja küll läbida, kuid vähem kui kuu aega pärast selle lõppemist pani toime uue, nagu varem sai mainitud, samasuguse kuriteo. Kuritegude ajendiks oli Aleksei Sakovil materiaalse kasu saamine ning soodusteguriks tema sõltuvus narkootikumidest. Täitmisplaani kohaselt paikneb Aleksei Sakov Tartu Vangla esimeses üksuses, mis on spetsialiseerunud tööks uimastisõltlastega. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav läbinud mitmeid programme, mis on olnud suunatud sõltuvusrehabilitatsioonile. Nii on ta näiteks osalenud suitsetamisest loobumise nõustamises ja tagasilanguse ennetamise tugigrupis ning kuulanud sõltuvusteemalisi loenguid. Ta on läbinud ka sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „12 sammu“. Esialgu oli Aleksei Sakovi motivatsioon narkootikumidest vabanemiseks keskmine, kuna ta pidas end kergete uimastite tarbijaks, mistõttu eitas sõltuvust.
15. a lõpul läbis Aleksei Sakov aga sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille puhul hindas vangla kinnipeetava motivatsiooni heaks ning leidis, et Aleksei Sakov saavutas programmi eesmärgi. Eelnev näitab, et Aleksei Sakov on vangistuses teinud jõupingutusi uimastisõltuvusest vabanemiseks, mis arvestades seda, et tema kuritegude soodustegurikus on olnud ka narkosõltuvus, omakorda peaks endaga kaasa tooma edasiste kuritegude toimepanemise riski mõnetise vähenemise tema poolt. 3 Samas ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et muus osas ei ole Aleksei Sakovi käitumine vanglas olnud hea. Ta on seal toime pannud hulgaliselt distsipliinirikkumisi, mistõttu on teda korduvalt ka karistatud. Seejuures viimased viis karistust määrati talle tegude eest, mis olid toime pandud pärast Tartu Maakohtu 19.06.
16. a määruse tegemist, millega Aleksei Sakov jäeti vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Viimati karistati teda alles 28.01.
17. a. Seejuures on tähelepanuväärne, et kõik viimased distsiplinaarkaristused määrati Aleksei Sakovile selles eest, et ta süstemaatiliselt eiras ametniku seaduslikku korraldust asuda tööle. Aleksei Sakovi istungil esitatud väited, et ta talle ei sobinud töögraafik ja töötasu ning et ta oli sel ajal ka väga hõivatud – õppis keelt ning osales paljudes programmides, ei andnud talle õigustust töökohustust eirata. Vangistusseadus sätestab kinnipeetava töökohustuse ning erisused sellest (§ 37 lg-d 1, 2). Aleksei Sakovi toodud põhjendustel mittetöötamine ei ole seaduse kohaselt lubatav. Lisaks on 12.02.
18. a tema suhtes algatatud kriminaalmenetlus KarS § 121 järgi, mis hiljem lõpetati siiski poolte leppimise tõttu. Kohtunik rõhutab, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks süüdimõistetu õiguspärane käitumine vanglas, kuna see on üks peamisi näitajaid, mis viitab süüdimõistetule kohaldatud karistuse tulemuslikkusele eripreventiivses mõttes. Aleksei Sakovi eelkirjeldatud käitumine viitab aga isiku suutmatusele karistamistest õppida ning allutada end kehtestatud reeglitele isegi kinnipidamisasutuse kontrollitud tingimustes. Samuti väljendub tema käitumises teadlik vastandumine õiguskorrale. See omakorda viitab suurele tõenäosusele, et isik jätkab ka vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. Lisaks puudub Aleksei Sakovil vabaduses kindel töökoht - Aleksei Sakovi väited, et ta on leidnud kaks töökohta, millest ühele saab vabanedes kindlasti tööle asuda, on paljasõnalised ning kohtunik nendele tugineda ei saa. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Aleksei Sakov töötas viimati ametlikult
19. a ega omanud ka enne vangistust kindlat töökohta. Seetõttu olid narkootikumide müügist saadud vahendid tema peamiseks elatusallikaks. Järelikult on vabaduses kindla töökoha ja seega ka regulaarsete elatusvahendite puudumine Aleksei Sakovi puhul ka praegu uute kuritegude toimepanemise riski tõstvaks teguriks. Seetõttu leiab kohtunik, et Aleksei Sakovit ei saa käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kohtunikul puudub veendumus, et kinnipeetav ei jätka vabaduses kuritegude toimepanekut. Asjaolud, et Aleksei Sakovil on vabaduses olemas kindel elukoht ja oma vanemate toetus nii moraalses kui ka materiaalses mõttes, ei vähenda nimetatud riski, kuna ka varasemate kuritegude toimepanemise ajal olid Aleksei Sakovil need tugifaktorid olemas. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Aleksei Sakovile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Aleksei Sakovil. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4