lg 1 järgi ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millises suuruses elatist hagejate seaduslik esindaja ka taotleb.
lg 1 järgi vabaneb kohustatud isik ülalpidamisest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist üalpidamist.
lg 2 järgi ei vabane vanemad
Kui vanem on
lg 1 märgitud 3 olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on veel alaealisi lapsi, kes elatise väljamõistmise korral osutuksid vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Eelkirjeldatud seadusest tulenevalt ei vabane vanem alaealisele lapsele ülalpidamise andmise kohustusest põhjendusega, et tal ei ole sissetulekut või tema olemasolev sissetulek on lapsele ülalpidamise andmiseks liiga väike. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida vajalikud vahendid laste vajaduste rahuldamiseks. Kostja on esitanud perearsti tõendi /tl 66/, millest nähtuvalt põeb ta kroonilisi haigusi, mis esinevad keskealistel inimestel sageli. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks täielikult või osaliselt töövõimetu, seega on tal võimalus ja kohustus hankida vahendid nii enda kui oma laste ülalpidamiseks. Käesoleval ajal hagejatele tasutav elatis 69,50 eurot kuus kummalegi lapsele ei ole kehtiva seadusega kooskõlas. Kuna kostjal on lisaks hagejatele ka kolmas laps, tuleb hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurendamisel arvestada, et G T ei osutuks seetõttu vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed ning nimetatud põhjusel on kohtul õigus vähendada väljamõistetavat elatist alla
Kostja on esitanud tõendi /tl 42/, mille kohaselt on ta asunud tööle OÜ-s xxxx xxxx tunnihindega 4,77 eurot. Arvestusega, et kostja töötab 8 tundi päevas ja kalendrikuus on keskmiselt 21 tööpäeva, kujuneb tema kuupalga suuruseks 801,36 eurot. Pärast kohustuslike maksude mahaarvamist jääb kostjale kätte 664,83 eurot.
lg 2 teise lause järgi peab raskes majanduslikus olukorras olev vanem kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega, jagades enda käsutuses olevad vahendid enda ja kolme lapse vahel võrdsetes osades, on kostja kohustatud hagejatele ülalpidamist andma kummalegi lapsele 166,21 eurot kuus. Asjaolu, et kostja töövõimeline abikaasa on momendil töötu ning kostja perekonda kuulub abikaasa laps eelmisest kooselust, kes oma isalt ülalpidamist ei saa, hagejate kasuks elatise väljamõistmisel asjasse ei puutu. Samuti kostja praeguse perekonna huvides võetud kohustused. Hagejate seaduslik esindaja märgib õigesti, et alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmine on prioriteetne muude kohustuste ees. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt väljamõistetud elatist tuleb, lähtuvalt kolmanda lapse ülalpidamiskohustusest ning kostja majanduslikust olukorrast, suurendada 166 euroni kuus. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hagejate seaduslik esindaja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.