Obsah (4)

§ 97§ 100§ 101§ 108

2-15-15975 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 08.02.2016, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-15-15975 Ts

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (

§ 100lg 1).

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

2 2-15-15975

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole elatist maksnud. Seega on kostja rikkunud lapse ülalpidamise kohustust ja hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist. Kostja keeldub elatise maksmisest, kuna hageja seaduslik esindaja olevat väitnud, et hageja ei ole kostja laps. Kostja on oma vastuses hagiavalduses toonud välja, et taotleb DNA testi tegemist kostja isaduse tõestamiseks. Kohus on 06.01.2016 kohtukirjas (tl 20) kostjale selgitanud, et käesoleva menetluse raames ei ole võimalik kostja vastuses väljatoodut menetleda ja kostjal on õigus esitada kohtule korrektselt vormistatud hagiavaldus isaduse vaidlustamiseks. Kohtu poolt tehtud päringustest ei nähtu, et kostja oleks isaduse vaidlustamiseks hagiavalduse esitanud. Seega ei anna kostja väide, et hageja ei põlvne väidetavalt temast alust jätta hagi rahuldamata. 6. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama.

1. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates kohtule avalduse esitamisest 26.10.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
2. a moodustab see summa 215 eurot.
3. Hageja palub kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi 26.10.2014 kuni 25.10.2015 eest summas 2 308 eurot. Kostja ei ole sisulist vastust tagasiulatuva elatise väljamõistmise kohta esitanud.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli

1. aastal 355 eurot, seega oli igakuine miinimumelatise summa 177,50 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 26.10.2014 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 25.10.2015 eest summas 2 301,61 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 26.10.2014.a. kuni 31.10.2014.a. 177,5/31x6=34,35 eurot; ajavahemik 01.11.2014.a. kuni 31.12.2014.a. 177,5x2=355 eurot; ajavahemik 01.01.2015.a. kuni 30.09.2015.a. 195x9=1755 eurot; 3 2-15-15975 ajavahemik 01.10.2015.a. kuni 25.10.2015.a. 195/31x25=157,26 eurot) hageja kasuks. Kuivõrd hageja on hagiavalduses välja toonud, et palub kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista elatis summas 2 308 eurot ja eelnevalt on kohus leidnud, et perioodi 26.10.2014 kuni 25.10.2015 eest põhjendatuks tuleb lugeda kostjalt elatise väljamõistmist summas 2 301,61 eurot, rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning leiab, et sellest tulenevalt ei ole mõistlik jätta kogu menetluskulude kandmise kohustus kostjale, on kohus seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus on käesolevas tsiviilasjas jätnud menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 4