KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks, Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2781 Haldusasi AP kaebus Kiili Vallavalitsuse 25.11.2014 korralduse nr 626 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AP, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja – Kiili vald, volitatud esindaja Tarko Tuisk Kolmas isik – Refit OÜ (registrikood 12561229), volitatud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Veiko Vaske Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.12.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AP määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta AP määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.12.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-2781 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- AP esitas 08.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kiili Vallavalitsuse 25.11.2014 korralduse nr 626 „Ehitusloa väljastamine tootmis- ja laohoone rekonstrueerimiseks Põllu 13a, Luige alevik“ tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis 13.11.2015 määrusega kaebuse menetlusse ning andis kaebajale võimaluse esitada seisukoht kaebuse tähtaegsuse osas või kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja selgitas, et kaebus on esitatud tähtaegselt ning põhjust kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ei esine. Haldusõiguse põhimõtete kohaselt tuleb iga haldusakt teha teatavaks selle adressaatidele ja teistele asjaosalistele. Viited tsiviilasja nr 2-15-801 materjalidele ei ole asjakohased, kuna kaebajale ei toimetatud viidatud tsiviilasja raames ehitusluba kätte ning kaebaja ei ole sellega ka tsiviilasja raames tutvunud. Kaebaja sai korraldusest teada 09.10.2015, mil ta kogus tsiviilasja raames täiendavaid tõendeid ning avastas, et kolmandale isikule on väljastatud ehitusluba. 3-15-2781
- Kiili vald leidis, et tühistamiskaebuse kaebetähtaeg on möödunud, sest tsiviilasja nr 2-15801 raames on vaidlustatud ehitusloale korduvalt viidatud ning kaebaja pidi selle väljastamisest olema teadlik alates hetkest, mil hakkas koostama vastust kolmanda isiku juurdepääsu nõudele. Ehitusseadus ei nõua ehitusloa teatavakstegemist kaebajale, kuna ehitusõigus iseenesest ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi.
- Refit OÜ leidis, et kaebus ei ole tähtaegne, ning esitas taotluse menetluse lõpetamiseks. Korraldus anti 25.11.2014 ning ehitusluba kanti ehitisregistrisse 03.12.
- Tsiviilasjas nr 215-801 on Refit OÜ avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise nõude olemasolu põhjendanud mh ehitusloa olemasoluga ning ehitusloale viidatakse 06.04.2015, 08.05.2015 ja 24.09.2015 menetlusdokumentides. Lisaks oli kaebaja teadlik ehitusloa menetlusest ja ehitusloa aluseks olevast ehitusprojektist ning ehitusloa väljastamisest teavitati ka Kiili valla ajalehe „Kiili leht“ 2014 detsembri numbris. Isegi kui kaebajale ei ole ehitusluba kätte toimetatud, on tõendatud, et ta sai ehitusloa olemasolust teada rohkem kui pool aastat enne kaebuse esitamist. Kaebaja sai igal juhul ehitusloast teada hiljemalt 23.04.2015, kuid ei astunud samme selle sisust teada saamiseks.
- Tallinna Halduskohus luges 07.12.2015 määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes ja lõpetas haldusasja menetluse. Halduskohus leidis, et korraldus ja ehitusluba oleks tulnud selle andmise ajal kehtinud ehitusseaduse § 22 lg 4 regulatsiooni arvestades kaebajale kätte toimetada, kuivõrd kaebaja puutumus ehitusloaga oli ilmne ning teda käsitleti ka sisuliselt isikuna, kelle õigusi võib antav haldusakt mõjutada (nt sai kaebaja esitada vastuväiteid projekteerimistingimustele). Samas ei anna kaebajale korralduse kättetoimetamata jätmine alust järelduseks, et kaebus on esitatud kaebetähtaega järgides. Kaebaja esindaja tsiviilasjas nr 2-15801 on õigusteadmistega isik ning ei ole alust arvata, et esindaja ei olnud teadlik vaidluse asjaoludest ning kaebaja huvist ehitusloa vastu. Isegi kui möönda, et kaebaja ei saanud korralduse ja ehitusloa andmisest teada ehitisregistri ja/või kohaliku ajalehe vahendusel, siis hiljemalt 06.04.2015 menetlusdokumendi kättesaamisel (s.o 23.04.2015) pidi kaebajale olema ilmne, et kolmandale isikule on ehitusluba väljastatud. Sellises olukorras pidi kaebaja alates 23.04.2015 mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme asjaolude väljaselgitamiseks ja selleks, et korraldus talle teatavaks tehtaks. Kuna kaebaja on põhimõtteliselt vastu nii hoone kasutusse võtmisele kui juurdepääsutee määramisele, pidi tal ehitusloast teada saades tekkima kahtlus, et see võib tema huve kahjustada. Kaebaja pole teinud mõistliku aja jooksul midagi selleks, et vastustajalt korraldus välja nõuda. 09.10.2015 tegutsema hakates oli mõistlik aeg juba möödunud.
- AP esitas 23.12.2015 määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 07.12.2015 määrus. Tallinna Halduskohus jättis 12.01.2016 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- AP leiab määruskaebuses jätkuvalt, et kaebus on tähtaegne. Viited tsiviilasja nr 2-15-801 materjalidele ei ole asjakohased. Haldusakti kättetoimetamisena ei saa olla käsitatav asjaga otsest seost mitteomavas menetluses esitatud menetlusdokumendis haldusaktile viitamine vastaspoole poolt. Haldusakti kättetoimetatuks lugemist olukorras, kus teave sellest on isikuni jõudnud mõne teise kohtuasja raames, tuleb pidada erandlikuks võimaluseks. Riigikohtu praktika kohaselt saab haldusakti kättetoimetatuks lugeda üksnes juhul, kui kaebaja peab ilmselgelt mõistma, et temani on jõudnud talle seni teatavaks tegemata haldusakt. Menetlusosalisele, kes ei ole ehitusloa andmise menetluses soodustatud isikuks, ei saa ette heita taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ebamõistlikult pikka ootamist ning haldusorgani poole pöördumata jätmist. Kuna menetlusosalise avaldusi tuleb tõlgendada ja 2
(3)3-15-2781 nende lahendamisel lähtuda kaebaja tegelikust tahtest, pidanuks kohus isegi kaebust mittetähtaegseks lugedes käsitama kaebaja seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas tähtaja ennistamise taotlusena ning tähtaja ennistama.
- Refit OÜ palub 06.01.2016 vastuses jätta AP määruskaebus rahuldamata. Kaebaja sai ehitusloa olemasolust teada hiljemalt 23.04.2015 tsiviilasja nr 2-15-801 raames. Ehitusloa olemasolu oli selle tsiviilasja raames Refit OÜ keskse tähtsusega argument. Ilma ehitusloata poleks kolmandal isikul olnud vajadust oma kinnistule juurdepääsu tagamist nõuda, samuti keeldus kaebaja ehitusprojekti kooskõlastamisest ja kinnistule juurdepääsu tagamisest just ehitusloa menetluse käigus. Kaebaja tõlgendus kohtu kohustustest kaebaja tegeliku tahte väljaselgitamisel on meelevaldne.
- Kiili Vallavalitsus palub 11.01.2016 vastuses jätta AP määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja pidi ehitusloa olemasolust teada saama hiljemalt 23.04.2015 e-toimikus Refit OÜ poolt tsiviilasja nr 2-15-801 raames 06.04.2015 esitatud menetlusdokumenti avades (tl 18). Nimetatud 2-leheküljelises dokumendis on Refit OÜ välja toonud, et Kiili Vallavalitsus on väljastanud 03.12.2014 ehitusloa. Ehkki tegu on teises menetluses vastaspoole poolt avaldatud teabega (Refit OÜ seisukoht Kiili Vallavalitsuse vastusele), pidi kaebajale siiski hiljemalt selle menetlusdokumendi põhjal selguma, et teda puudutav haldusakt on olemas või võib olemas olla. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, peab ta mõistliku aja jooksul astuma vajalikke samme akti saamiseks (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.04.2013 määrus haldusasjas 3-3-1-3-13, p 16). Ehitusloa väljastamine oli viidatud tsiviilasjas Refit OÜ oluline argument ning see ei saanud jääda kaebajale märkamata. Seega pidanuks kaebaja mõistliku aja jooksul pärast nimetatud tsiviilasja menetlusdokumendi sisuga tutvumist pöörduma haldusakti väljanõudmiseks haldusorgani poole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 09.10.2015 kaebuse esitamise ajaks oli mõistlik aeg möödunud.
- Kaebaja etteheide halduskohtu poolt menetlusnormi rikkumise kohta seetõttu, et halduskohus ei käsitanud kaebaja seisukohta tähtaegsuse osas ühtlasi tähtaja ennistamise taotlusena, on alusetu. Halduskohus on 13.11.2015 määrusega kaebust menetlusse võttes kohustanud kaebajat esitama oma seisukoht kaebuse tähtaegsuse osas, esitades vajadusel tähtaja ennistamise taotluse (määruse resolutsiooni p 5 ning kohtu selgitused määruse p-s 5). Kaebaja viitab HKMS § 2 lg-st 5 tulenevale kohtu kohustusele tagada oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ei jääks esitamata, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus selgitamiskohustust rikkunud. Kaebaja ei esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust ning põhjendas kaebuse esitamist 2015 oktoobris asjaoluga, et ta sai ehitusloast teada alles siis. Kaebaja seisukohast ei nähtu muid sisulisi põhjuseid, mis takistanuks tal kaebust varem esitada. Seega on halduskohus õigesti haldusasja menetluse lõpetanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 3
(3)