) § 762 lg 2 kohaldamata osas, milles see ei anna vanglale õigust kaaluda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetluse alustamist ning kohtule materjalide edastamist juhul, kui vangla ei toeta käitumiskontrolli kohaldamist, kuna norm on vastuolus põhiseadusega. 4. Tallinna Halduskohus tagastas 24.03.2016 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. AE kaebuse HKMS §-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtu volitused on sätestatud HKMS §-s 5.
lg 1 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimuse otsustamise ettevalmistamisel vanglateenistuse poolt ja kohtule materjalide edastamisel kohaldatakse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise sätteid, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui esinevad KarS § 871 lg 1 pdes 1 ja 2 või lg-s 2 sätestatud alused, edastab vanglateenistus kohtule kinnipeetava isikliku toimiku ning kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta hiljemalt kaks kuud enne vangistuse täieliku ärakandmise tähtaega. KarS § 871 lg-st 1 tulenevalt otsustab pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli kohaldamise üle maakohus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja poolt vaidlustatud toiming, kohtule materjalide edastamine, haldusmenetluse toiming, vaid kohtumenetluse toiming. Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida teises kohtumenetluses tehtud toimingu õiguspärasust. Seega ei saa kaebaja vaidlustada selle toimingu õiguspärasust halduskohtus, vaid kõiki oma õigusi on kaebajal võimalik kaitsta vastavas kohtumenetluses. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on seda võimalust ka kasutanud (asi nr 1-10-5792). Kuivõrd halduskohtu pädevuses ei ole kaebaja poolt esitatud kaebuse lahendamine, siis ei saa kohus teostada ka
Abstraktne normikontroll ei ole lubatud.
lg 1 järgi kohaldatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimuse otsustamise ettevalmistamisel vanglateenistuse poolt ja kohtule materjalide edastamisel kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise sätteid, arvestades samas paragrahvis sätestatud erisusi.
S § 871 lg 1 p-des 1 ja 2 või lg-s 2 sätestatud alused, edastab vanglateenistus kohtule kinnipeetava isikliku toimiku ning kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta hiljemalt kaks kuud enne vangistuse täieliku ärakandmise tähtaega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 4261 kohaselt otsustab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Eelnevast tulenevalt toimub vanglateenistuse poolt materjalide (sh kinnipeetava iseloomustuse) maakohtule edastamine karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames, mida viib läbi maakohus. Tegemist ei ole haldusmenetlusega, sest selle menetluse tulemusel ei anta välja halduskohtus vaidlustatavat haldusakti ega sooritata halduskohtus vaidlustatavat toimingut. Tegemist on karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse menetlustoiminguga, mida saab vaidlustada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. 11. Eelnevast tulenevalt saab kaebaja oma õigusi kaitsta maakohtus toimuvas menetluses. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja seda õigust ka kasutanud, esitades määruskaebuse Harju Maakohtu määruse peale, millega kohus kohaldas AE suhtes pärast karistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga üks aasta (asja nr 1-105792). Selles menetluses on AE-l võimalik esitada kõik need argumendid, mida ta esitas praeguses haldusasjaski. 12. Kuna esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis on halduskohus õigesti leidnud, et ei saa kontrollida
lg 2 põhiseaduspärasust ning on kaebuse põhjendatult kaebajale tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.