← Eesti

3-16-399/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-3

) § 762 lg 2 kohaldamata osas, milles see ei anna vanglale õigust kaaluda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetluse alustamist ning kohtule materjalide edastamist juhul, kui vangla ei toeta käitumiskontrolli kohaldamist, kuna norm on vastuolus põhiseadusega. 4. Tallinna Halduskohus tagastas 24.03.2016 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. AE kaebuse HKMS §-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtu volitused on sätestatud HKMS §-s 5.

§ 762

lg 1 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimuse otsustamise ettevalmistamisel vanglateenistuse poolt ja kohtule materjalide edastamisel kohaldatakse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise sätteid, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui esinevad KarS § 871 lg 1 pdes 1 ja 2 või lg-s 2 sätestatud alused, edastab vanglateenistus kohtule kinnipeetava isikliku toimiku ning kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta hiljemalt kaks kuud enne vangistuse täieliku ärakandmise tähtaega. KarS § 871 lg-st 1 tulenevalt otsustab pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli kohaldamise üle maakohus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja poolt vaidlustatud toiming, kohtule materjalide edastamine, haldusmenetluse toiming, vaid kohtumenetluse toiming. Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida teises kohtumenetluses tehtud toimingu õiguspärasust. Seega ei saa kaebaja vaidlustada selle toimingu õiguspärasust halduskohtus, vaid kõiki oma õigusi on kaebajal võimalik kaitsta vastavas kohtumenetluses. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on seda võimalust ka kasutanud (asi nr 1-10-5792). Kuivõrd halduskohtu pädevuses ei ole kaebaja poolt esitatud kaebuse lahendamine, siis ei saa kohus teostada ka

§ 762lg 2 põhiseaduspärasuse kontrolli.

Abstraktne normikontroll ei ole lubatud.

  1. AE esitas halduskohtu määruse peale 29.03.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 07.04.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. AE palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 24.03.2016 määrus tühistada. Kaebus on ebaõigesti tagastatud. Vangla poolt materjalide maakohtule edastamine on haldusmenetluse toiming ja selle vaidlustamisel kuulub asi halduskohtu pädevusse. Maakohus ei saa kontrollida haldusorgani tegevuse õiguspärasust kriminaalasja lahendamisel tekkivate küsimuste osas.
  3. Tallinna Vangla määruskaebusele vastust esitada ei soovinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

(3)3-16-399
  1. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks alust ei ole. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
  2. AE leiab kaebuses, et Tallinna Vangla on maakohtule edastatud iseloomustuses esitanud väärinfot, sest kaebaja ei ole tegelikult toime pannud kuritegu KarS § 274 lg 1 järgi. Samuti ei saa vangla viidata arhiveeritud andmetele, sest neil pole õiguslikku tähendust. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et materjalide edastamine maakohtule on haldusmenetluse toiming, mille vaidlustamine kuulub halduskohtu pädevusse.
  3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

§ 762

lg 1 järgi kohaldatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimuse otsustamise ettevalmistamisel vanglateenistuse poolt ja kohtule materjalide edastamisel kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise sätteid, arvestades samas paragrahvis sätestatud erisusi.

§ 762lg 2 sätestab, et kui esinevad Kar

S § 871 lg 1 p-des 1 ja 2 või lg-s 2 sätestatud alused, edastab vanglateenistus kohtule kinnipeetava isikliku toimiku ning kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta hiljemalt kaks kuud enne vangistuse täieliku ärakandmise tähtaega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 4261 kohaselt otsustab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Eelnevast tulenevalt toimub vanglateenistuse poolt materjalide (sh kinnipeetava iseloomustuse) maakohtule edastamine karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames, mida viib läbi maakohus. Tegemist ei ole haldusmenetlusega, sest selle menetluse tulemusel ei anta välja halduskohtus vaidlustatavat haldusakti ega sooritata halduskohtus vaidlustatavat toimingut. Tegemist on karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse menetlustoiminguga, mida saab vaidlustada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. 11. Eelnevast tulenevalt saab kaebaja oma õigusi kaitsta maakohtus toimuvas menetluses. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja seda õigust ka kasutanud, esitades määruskaebuse Harju Maakohtu määruse peale, millega kohus kohaldas AE suhtes pärast karistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga üks aasta (asja nr 1-105792). Selles menetluses on AE-l võimalik esitada kõik need argumendid, mida ta esitas praeguses haldusasjaski. 12. Kuna esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis on halduskohus õigesti leidnud, et ei saa kontrollida

§ 762

lg 2 põhiseaduspärasust ning on kaebuse põhjendatult kaebajale tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.