Obsah (11)

§ 76§ 424§ 63§ 65§ 68§ 199§ 121§ 69§ 75§ 64§ 74

1-15-9401 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2016. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-15-9401 Täitmiskohtunik Madis Kägu Istungisekretär Ragne

§ 76ja Kr

MS § 426, 432 kohus määras: jätta vabastamata Edgar Kirja (isikukood 37603270221) Tartu Maakohtu 03.12.

1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Välja mõista Edgar Kirjalt menetluskulu kaitsjatasu 72.- eurot (seitsekümmend kaks eurot), mis tasuda Maksu-ja Tolliametile viitenumbriga 99915700087490 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE
2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused Edgar Kirja tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 03.12.
3. a otsusega

§ 424

ja 4231 järgi ning mõisteti karistuseks

§ 63

lg 1 alusel 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 08.04.2015.

a otsusega nr 1-15-1953 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu vangistuse võrra ja mõisteti Edgar Kirjale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel määrati arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes 1 aasta 8 kuu vangistuse kandmise alguseks 17.08.2015 a. Karistuse kandmise algus oli 17.08.

1. a ja lõpp on 17.04.
2. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega tekkis 08.03.
3. a. Edgar Kirjat on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 12-l korral: 1) 14.03.
4. a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi, 140 lg 2 p 3, 4 järgi, 197 lg 2 p 1, 2 järgi tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 2 aastat; 2) 21.06.
5. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, 197 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 9 kuud; 3) 03.09.
6. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi tingimisi 1 aasta pikkuse vabadusekaotusega 1-aastase katseajaga; 4) 30.11.
7. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 1411 lg 2 p 2 järgi rahatrahviga 1800 krooni; 5) 16.01.
8. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud, KrK § 185 lg 2 järgi vabadusekaotusega 3 kuud, KrK § 40 lg 1 alusel vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud. Lõplikuks karistuseks KrK § 41 lg 1 alusel vabadusekaotus 1 aasta 9 kuud; 6) 24.09.
9. a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi tingimisi 8 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; 7) 01.09.2006. a Harju Maakohtu poolt

§ 121järgi rahalise karistusega 6000 krooni; 8) 14.06.2007.

a Pärnu Maakohtu poolt

§ 424järgi tingimisi 10 kuu pikkuse vangistusega 18-kuulise katseajaga.

Lisakaristusena võeti ära sõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks 6 kuuks; 9) 03.12.2007. a Harju Maakohtu poolt

§ 424

, 329 järgi

§ 63

lg 1 alusel 12 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 järgi suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati 1 aasta 9 kuu 28 päeva pikkune vangistus 1334 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 4 kuud, mis vastas 240 tunnile üldkasulikule tööle ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust, mis vastas 1094 tunnile üldkasulikule tööle, mis tuli ära teha hiljemalt 2 03.06.2009. a.

§ 69

lg 4, 6, 7 alusel allutati Edgar Kirja üldkasuliku töö tegemise ajaks, s.o 1 aastaks 6 kuuks käitumiskontrollile.

§ 75

lg 2 p 2 alusel pandi Edgar Kirjale kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Lisakaristusena võeti ära sõiduki juhtimise õigus 3 aastaks; 10) 19.02.2008. a Harju Maakohtu poolt

§ 424

, 329 järgi

§ 63lg 1 alusel 9 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 03.12.2007.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuu ja 21 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 21 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmise alguseks 17.02.

1. a. Lisakaristusena võeti ära sõiduki juhtimise õigus 3 aastaks; 11) 28.04.
2. a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, § 121 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 2 aastat 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus kinnipidamisest, s.o 22.12.2010. a; 12) 08.04.2015. a Harju Maakohtu poolt

§ 424järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Edgar Kirja ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2,5,8 alusel kohustati Edgar Kirjat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi; alluma alkoholivastasele ravile ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Edgar Kirjat kriminaalkorras karistatud 13 korda, kannab neljandat reaalset vangistust. Tartu Vangla ei toeta Edgar Kirja tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnates tema puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 44% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 58%. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt võib ainult eeldada, et Edgar Kirja tutvusringkonda kuuluvad alkoholilembesed isikud, kes võivad teda mõjutada. Edagr Kirjat karistati esmakordselt kriminaalkorras 22-aastaselt. Uue kuriteo riski vähendavad kindel elukoht, lähedaste toetus ja olemasolev töökoht. Prokurör ei toeta oma kirjalikus arvamuses Edgar Kirja tingimisi ennetähtaegset vabastamist järgmistel põhjustel. 03.12.2015. a mõistis Tartu Maakohus Edgar Kirja süüdi

§ 424

ja 4231 järgi ja mõistis temale karistuseks ühe aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks ühe aasta ja kaheksa kuud vangistust.

Karistuse kandmise alguseks 17.08.

1. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et Edgar Kirjat on kriminaalkorras karistatud 13 korda ja kannab neljandat vangistust. Kuriteod on olnud eriliigilised ning toimepanemist soodustavaks teguriks alkohol. Positiivsena jääb iseloomustusest silma, et kinnipeetav omab töökogemust vabaduses, osaleb majandusabitöödes ja ennetähtaegsel vabanemisel on reaalne võimalus leida tööd. Kinnipeetav on kaks korda distsiplinaarkaristuse saanud. Korduvalt vanglas viibinud isiku puhul on loogiline eeldada, et sisekorra nõuded saavad selgeks ja tekib arusaamine nende järgimise vajalikkusest. Kui kinnipeetav ei suuda kontrollitud keskkonnas reegleid täita, siis veel vähem suudab ta seda teha vabaduses. 3 Prokuröri jaoks on hoiatavaks märgiks isiku sõltuvus alkoholist, kusjuures liigtarbimine on kahjustanud ka tervist. E. Kirja ei kavatse alkoholist loobuda, küll aga lubab alkoholijoobes kuritegusid mitte toime panna. Selline seisukoht on küll tore ütelda, kuid ebareaalne täita. Elukogemus ütleb, et purjuspäi ei maksa kaine peaga antud lubadused midagi. Seega on vähetõenäoline, et isik suudab olla seaduskuulekas. Samuti on kaheldav, kas ta suudab täita ennetähtaegsel vabanemisel alkoholitarvitamise keeldu. Nimetatud lisakohustuseta pole aga tema ennetähtaegne vabastamine mõeldav, lähtudes toimepandud kuritegude olemusest. Vangla on prognoosinud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse järgmise kahe aasta jooksul 44 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse kahe aasta jooksul veel kõrgem ning tulenevalt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Edgar Kirja vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodut arvesse võttes ning hinnates vastavalt KrMS § 76 lg 4 nõuetele kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, potentsiaalset riski ühiskonnale, tema isiksusomadusi ning sotsiaalset tausta, ei toeta ka prokurör kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Edgar Kirja avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja toetab Edgar Kirja tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Edgar Kirja vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. Kolmeteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud Edgar Kirja kannab käesoleval ajal neljandat reaalset vangistust. Käesolevas asjas mõisteti talle liitkaristus mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta ning samuti mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on olnud alkohol. Edgar Kirja, keda karistati esmakordselt kriminaalkorras 22-aastaselt, on enne käesolevat vangistust pannud toime eriliigilisi kuritegusid: varavastaseid, vägivaldseid kui ka muid. Edgar Kirja ei ole vangistuse jooksul jõudnud osaleda käesoleva aasta veebruarikuus koostatud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes. Küll on ta osalenud 30.09.-31.10.
2. a majandustöödel abitöölisena. Vanglas töötamiseks motiveeritud Edgar Kirjal on vabanemisel olemas kindel töökoht XXXX torulukksepana. Ettevõtte juhatuse liige on kriminaalhooldusametnikule töö olemasolu kinnitanud. Samuti on teda materiaalselt nõus toetama elukaaslane ja viimase ema. Samuti on Edgar Kirjal vabanemisel olemas kindel elukoht elukaaslasele kuuluvas majas. Maja on hetkel elamiskõlbulik, kuid kehvas seisus. Nimetatud elukohas elas Edgar Kirja ka enne vangistust. Majas elab lisaks Edgar Kirja elukaaslasele veel 3 täiskasvanud inimest ja 5 last (XXXX). Täiskasvanud isikud on andnud nõusoleku elukohas elektroonilise valve kohaldamiseks. XXXX kasvanud Edgar Kirjal on lisaks ühisele lapsele elukaaslasega kolm last varasematest suhetest. Oma päritoluperekonnaga suhtleb Edgar Kirja harva. Vangistuse ajal on Edgar Kirja lähedastega suhelnud kirja ja telefoni teel, samuti on üks kord kuus toimunud lühiajaline kokkusaamine. Vangla andmetel kuulub Edgar Kirja suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega Edgar Kirja väidetavalt enam ei suhtle. Tema elukaaslasel puuduvad andmed suhtlusringkonna kohta, kuivõrd elukaaslase sõnul ei ole ta Edgar Kirja tuttavatega kokku puutunud. 4 Hoolimata positiivsetele momentidele ei saa jätta tähelepanuta, et Edgar Kirjal on käesoleval ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, neist viimane määrati 25.01.
3. a teavitamiskohustuse rikkumise eest. See näitab, et ka range järelevalve tingimustes on Edgar Kirjal probleeme enesedistsipliiniga. Lisaks sellele tuleb arvestada, et kuigi lähedaste sõnul ei ole Edgar Kirja alkoholisõltlane, on ta isik, kes ei ütle nende sõnul alkoholist selle pakkumisel ära. Edgar Kirja ise on väitnud, et hakkas alkoholi tarvitama alaealisena XXXX. Ta on pannud alkoholijoobes toime vägivaldseid kuritegusid ning teda on viiel korral karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Peale selle on teda karistatud alkoholiseaduse alusel. Käesoleval ajal on ta küll motiveeritud vangistuses sotsiaalprogramme läbima, väljendades sõnades motivatsiooni alkoholijoobes juhtimisest loobumiseks, samas ei soovi ta alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Pikaajalise alkoholi tarvitamise tulemusena on tema maks kahjustada saanud. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Vangla on hinnanud üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 44% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 58%, s.t väga kõrgeks, mistõttu vangla ei toeta Edgar Kirja tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Hoolimata sellest, et Edgar Kirja ei väljenda oma jutus kuritegelikke hoiakuid, näitab korduv karistatus ja ühiskonnaohtlikud rikkumised, et ta ei austa teiste inimeste õigusi, vara ega tervist, seades enda vajaduste rahuldamise nendest ettepoole. Edgar Kirja isikut ja tema elukäiku iseloomustavad andmed ei anna kohtule kindlust järelduseks, et varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud Edgar Kirja oleks teinud vajalikud järeldused ning suudaks sellest lähtuvalt oma elu edaspidi seaduskuulekalt elada. Nende asjaolude taustal jääb kohtu hinnangul väheks mõningatest positiivsetest momentidest ja Edgar Kirja lubadustest tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Seetõttu tuleb Edgar Kirja jätta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5