Obsah (10)

§ 162§ 144§ 218§ 631§ 637§ 657§ 652§ 173§ 177§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2016. a Tartu Tsiviilasja numb

) § 459 lg 1). Hageja on üksikasjalikult kirjeldanud oma kulusid (I kd, tl 2–3, tl 111–117) ja esitas dokumendid mõnede kulude kohta (I kd, tl 12–16, tl 124–160), iga kulutatud sendi kohta ei saa esitada arveid või muid tõendeid. Maakohtu hinnangul moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud kulud keskmiselt 500 eurot kuus. Vastavalt kostja füüsilise isiku

1. a tuludeklaratsioonile (I kd, tl 69-83) oli tema deklareeritud sissetulek
2. aastal 6663 eurot 68 senti, s.o kuus 555 eurot 31 senti. Kostja sissetulekuks ei saa pidada füüsilistelt isikutelt saadud raha selgitusega „v dolg“, „dengi v rassro4ku“, „nan novii god“ või „perevod“ (I kd, tl 84–98). Samuti ei saa sissetulekuks arvestada kiirlaenude firmast saadud raha. Selliste laenude võtmine räägib pigem kostja materiaalsetest probleemidest. A.A. on kostja abikaasa, abikaasade ülekandeid teineteisele ei saa lugeda nende sissetulekuks. Arvestades kostja varalist seisundit ja seda, et kostjal on lisaks veel üks laps, keda ta peab ülal pidama, ei ole kostja võimeline tasuma elatist hagejale isegi summas 250 eurot, mis moodustab 50% hageja vajadustest. Elatise 2 väljamõistmisel hageja nõutud suuruses osutub kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1, § 102 lg-d 1–2). Kostja menetluskulud tuleb

§ 162lg-te 1 ja 2 alusel jätta hageja kanda.

Kuivõrd kohtuväliseks kuluks

§ 144

p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud, mitte aga menetlusdokumentide koostamise kulud ja käesolevas menetluses kostjal

§ 218

sätestatud nõuetele vastavat lepingulist esindajat polnud, jättis maakohus kostja õigusabikulud hagile vastuse koostamise eest ja selle tõlkekulu 35 eurot menetluskuludena arvestamata. Kostja tõlgikulud 35 eurot on põhjendatud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha asjas uus õiglane otsus. Hageja palub jätta enda menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Panga väljavõttest on näha, et kostja sissetulek oli ajavahemikul
2. juunist
3. a kuni
4. detsembrini
5. a 6615 eurot 62 senti, s.o 1102 eurot 60 senti kuus. Kostja on kogu aeg töötanud alaliselt välismaal ning on saanud head palka, üle 1000 euro kuus. Kostja on keevitusaparaadi tehniktehnoloog, s.o kõrge kategooria keevitaja. Kostja on FIE ning varjab täiendavat tulu Maksu- ja Tolliameti eest. Laekumised füüsilistelt isikutelt on mitteametlik töötasu nende käest. Tööandjana tuleks kontrollida A.T., kes kannab kostjale süstemaatiliselt igakuiselt kingitusena suuri summasid. Kostja esitas pangakonto väljavõtte väiksema perioodi eest kui oli nõutud. Kuigi maakohus leidis, et hageja vajaduste katmiseks kulub keskmiselt 500 eurot kuus, tegi kohus otsuse, et kostja maksab 180 eurot, kuna ta teenib kuus 555 eurot ning tal on veel üks laps. Hageja ema peab aga lapse ülalpidamisele kulutama ülejäänud 320 eurot kuus, kuigi ta isegi ei tööta. Tegelikkuses kulub hageja ülalpidamiseks 600 eurot kuus, ehk kumbki vanema kanda peaks jääma 300 eurot.
6. aastal kohustas kohus kostjat maksma alaealise hageja ülalpidamiseks elatist 180 eurot, s.o miinimumelatist ületavas summas, kuna hagejal olid probleemid tervisega, kuigi tol hetkel polnud talle invaliidsus määratud. Hageja on invaliid, kelle ülalpidamiseks tuleb teha lisakulutusi. Minimaalne elatis katab lapse tavapäraseid vajadusi. Hageja on nõus kompromissiga summas 250 eurot.
7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt ei tugine esitatud kaebus

§ 631

lg-s 1 nimetatule ning see tulnuks jätta menetlusse võtmata.

§ 637

lg 1 p 6 (vastuses ekslikult märgitud § 631 lg 1 p 6) kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kostja on esitanud kohtule oma arvelduskonto väljavõtte poole aasta kohta, s.o ajavahemiku

1. juuni
2. a kuni
3. detsember
4. a kohta, mis nähtub väljavõtte pealkirjast. Asjaolu, et kontol kajastatud operatsioonid algasid
5. juunil
6. a ja lõppesid
7. detsembril
8. a ei tähenda, et väljavõte puudutab üksnes nimetatud ajavahemikku. Maakohus kohustas kostjat esitama andmed oma rahalise ja varalise seisukorra, sh tõendi viimase kuue kuu sissetulekute, kohta. Vastustaja esitas
9. a 12 kuu tuludeklaratsiooni, st täitis kohtu nõude kogu ulatuses. Vastustaja tegevus FIE-na lõpetati
10. juulil
11. a. Muid sissetulekuid peale deklaratsioonides näidatu kostja FIE-na tegutsedes ei saanud. Hageja väide, et kostja arvelduskontole füüsilistelt isikutelt laekunud summad on seotud kostja ettevõtlustegevusega, on paljasõnaline ning tõendamata. Maakohus hindas õigesti kostja materiaalsest olukorda, näidates otsuses kostja kuu keskmise sissetuleku suuruseks 555 eurot 31 senti. 3 Ekslik on hageja seisukoht, et kõik kostja arvelduskontole laekunud summad tuleb lugeda tema sissetulekuks. OÜ-lt A ja OÜ-lt B saadud 1603 eurot 88 senti ei ole kostja töötasu, vaid on suunatud lähetusega väljaspool Eesti Vabariiki seotud kulude katmiseks. Alates
12. detsembrist
13. a ei saa kostja tulu OÜ-lt B, töösuhted lõppesid lepingu lõppemisega. Tööde teostamine OÜ A tarbeks ei ole püsiva iseloomuga, vaid toimub vastavalt vajadusele. Alaealise lapse ülalpidamisraha suurus sõltub lapse vajadustest ja tema ülalpidamisega seotud reaalsetest kuludest. Kui hageja nõuab elatist 300 eurot kuus, peab ta tõendama, et tema ülalpidamisele kulutatakse 600 eurot kuus. Hagis väitis hageja seaduslik esindaja, et lapse ülalpidamiskulud on 550–560 eurot kuus, s.o vähem kui 600 eurot. Maakohus hindas õigesti, et hageja ülalpidamiskulud on põhjendatud summas 500 eurot kuus. Kostja on kohustatud tagama elatise peale hageja veel ühele lapsele. Kostja sissetulekut arvestades jääks hageja poolt nõutud summas elatise 300 eurot kuus maksmise korral kostja enda ja veel ühe tema lapse ülalpidamiseks 255 eurot 31 senti, ehk kostja teise lapse elatusraha oleks sellisel juhul 127 eurot 66 senti kuus. Lähtudes hageja vajadustest 500 eurot, on tal õigus nõuda elatist 250 eurot kuus, kuid ka sel juhul jääks kostja teine laps vähem kindlustatuks PKS § 102 lg 2 mõttes. Ekslik on hageja väide, et kostjalt mõisteti välja elatis 180 eurot kuus. Alates
14. jaanuarist
15. a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu miinimummäär 390 eurot kuus, st tsiviilasjas nr 2-1226762 jõustunud kohtuotsuse kohaselt on hagejale antava elatusraha suurus 195 eurot kuus. Maakohus kohaldas õigesti

§ 162

lg-t 1 ja hagi rahuldamata jätmise korral mõistis kostja menetluskulud hagejalt välja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti jätnud hageja hagi elatise suurendamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus jätab

§ 657

lg 1 p 1 alusel hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on õigesti menetlusse võetud.

§ 631

lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (

§ 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.

Apellatsioonkaebuse üheks väiteks on, et maakohus on vääralt hinnanud kostja pangakonto väljavõtet, millest kaebuse väidete kohaselt peaks nähtuma, et kostja sissetulek on oluliselt suurem, kui kostja väidab. Seega on hageja apellatsioonkaebuses tuginenud asjaolule, et arvestamisele kuuluvate tõendite kohaselt tuleks teha maakohtust erinev otsus.

§ 637

lg 1 p 6 alusel on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. See tähendab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel peab kohus apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu 5. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-56-07, p 10; 9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-13, p 7). Selleks, et käesolevas tsiviilasjas hinnata apellatsioonkaebuse eduvõimalusi, tulnuks kohtul hinnata esitatud tõendeid

§ 652lg 5 alusel.

Tõendeid võib kohus hinnata asja sisulisel lahendamisel, mitte kaebuse menetlusse võtmise staadiumis.

1. Maakohus leidis otsuses, et hageja põhjendatud ja vajalik kulu on 500 eurot kuus. Ringkonnakohtu istungil kinnitasid menetlusosalised, et maakohus on hageja igakuiste vajaduste katteks vajaliku summa õigesti tuvastanud. Maakohus leidis, et kostjalt elatise 300 eurot kuus väljamõistmine ei ole 4 põhjendatud PKS § 101 lg 1, § 102 lg-te 1–2 alusel, kuna nõutud summas 300 eurot kuus elatise väljamõistmisel osutub kostja teine laps vähem kindlustatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et elatise väljamõistmisel tuleb PKS § 102 lg 2 alusel arvestada elatist maksma kohustatud isiku teiste ülalpeetavatega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei saa pidada kostja sissetulekuks füüsilistelt isikutelt saadud raha. Sissetulek, mille arvelt tuleb tasuda igakuine elatis, ei ole perekonnaseaduse mõttes üksnes töötasu. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole hageja PKS § 99 lg-te 1–2 alusel tõendanud, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;
4. novembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14). Hageja seaduslik esindaja kinnitas ringkonnakohtu
6. veebruari
7. a istungil, et ta saab igakuiselt lastetoetust 50 eurot ning hageja puudega seotud toetust 70 eurot, s.o kokku 120 eurot, mis kantakse tema kontole. Riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Puudega lapse toetus on mõeldud puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 6 lg 1). Ringkonnakohus peab lisaks vajalikuks märkida, et hageja ema kinnitusel käib hageja tavalises koolis, mis annab aluse eeldada, et lapse puue ei piira tema ühiskonnas tavapärase eluga hakkamasaamise võimet oluliselt. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu
8. mai
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
10. detsembri
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul saab lapse vajaduste rahuldamiseks mõeldud toetuste ulatuses lugeda lapse kõrgendatud vajadused rahuldatuks ning see võib olla aluseks elatise suurendamise hagi rahuldamata jätmiseks, kui toetused katavad lapse eluvajadused, mis ületavad elatise miinimumsummat. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kuivõrd hageja igakuised vajadused on 500 eurot ning need on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega, jääb hageja vanemate kanda 380 eurot kuus (500 – 120). Hageja soovis elatise suurendamist alates
12. jaanuarist
13. a. Kostjalt on hageja kasuks Viru Maakohtu
14. augusti
15. a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-26762 (I kd, tl 7–10) välja mõistetud igakuine elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras, s.o
16. aastal 390/2=195 eurot ning alates
17. jaanuarist
18. a 430/2=215 eurot. Sellest tulenevalt isegi miinimumsummas elatise tasumisel katab kostja võrreldes hageja emaga hageja ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses (380–195=185 eurot, 380–215=165 eurot). Kuivõrd ka hagejaga koos elav vanem peab panustama hageja ülalpidamisse, peaksid kostja poolt elatise miinimumsumma tasumisel kõik hageja vajadused, s.o 500 euro ulatuses, olema kaetud.
19. Kuivõrd elatise väljamõistmisel tuleb PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt lähtuda ennekõike ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist, ei pea ringkonnakohus vajalikuks põhjalikult analüüsida hageja väiteid kostja sissetuleku varjamise kohta. Hageja vastavad väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei vaielnud elatise miinimumsummas tasumisele vastu, mistõttu puudub vajadus kostja sissetulekute hindamiseks ning PKS § 102 lg-te 1 ja 2 kohaldamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt, et kostja on esitanud pangakontoväljavõtte perioodi
20. juuni 2014 –
21. detsember
22. a kohta (I kd, tl 84–98), mis nähtub väljavõtte igal lehel vasakus ülemises nurgas. Õige on kostja väide, et asjaolu, et kontol kajastatud operatsioonid algasid
23. juunil
24. a ja lõppesid
25. detsembril
26. a ei tähenda, et väljavõte puudutab üksnes nimetatud ajavahemikku. 5
27. Hageja palus jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, puudub

§ 173

lg 3 kohane vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise muutmiseks.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 171

lg 1 kohaselt kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata kaebuse rahuldamata jätmisele ei ole ülalpidamisasjas menetluskulude alaealise lapse kanda jätmine mõistlik ja õiglane (

§ 162lg 4).

Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 6