2-14-36690/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-14-36690 Tsiviilasi AS-i Kiviõli Soojus hagi Viktor Jasjukevitši vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. jaanuari 2016 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS-i Kiviõli Soojus apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3 000 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast AS-i Kiviõli Soojus apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
3. jaanuari 2016 otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus AS-le Kiviõli Soojus tagastatuks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
4. Viru Maakohtu menetluses oli AS-i Kiviõli soojus (hageja) hagi Viktor Jasjukevitši (kostja) vastu võlgnevuse 1801 eurot 83 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 1091 eurot 83 senti ja täiendava viivise 106 eurot 36 senti väljamõistmiseks. Hageja nõue tulenes asjaolust, et hageja võrguettevõtjana on kütnud elamut, kus asub kostjale kuni
5. a kuulunud korter. Hageja esitas korteriomanikele arved vastavalt osutatud teenusele. Kostja on jätnud arved tasumata. Viru Maakohus jättis
6. jaanuari 2016 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et poolte vahel olid lepingulised suhted ning käsundita asjaajamise regulatsiooni rakendamiseks alust ei ole. Maakohus leidis tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1, § 147 lg-tele 1–3, et aegumata on vaid arvetest nr 24202 ja nr 1967 tulenevad nõuded. Kostja on nimetatud arvetest tulenevat võlgnevust tunnistanud ja põhivõla koos hageja arvestatud viivisega tasunud
7. aprillil 2015 (tl 86). Ülejäänud osas on hageja nõue (tl 68–71) aegunud. Hageja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et poolte vahel olid lepingulised suhted ning käsundita asjaajamise regulatsiooni rakendamiseks alust ei ole. Hageja hinnangul on kohus elamu hoolduslepingu p-i 10 valesti tõlgendanud. Teenuse osutajaks on hageja ja elamu hoolduslepingu p 10 ütleb üheselt, et korteriomanik kohustub tasuma eraldi soojavarustamiseks vajaliku soojusenergia eest teenuse osutajale, s.o hagejale, mitte Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-le. Alates 1994 hakkas hageja arveldama soojusega otse elanikkonnaga, kellega sõlmiti soojusenergia lepingud. Kostja ei sõlminud nimetatud perioodil hagejaga lepingut. Siis kui kostja sõlmis elamu hoolduslepingu Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-ga, osutas teenust ja esitas osutatud teenuse eest arveid hageja. Seega olid kostjal lepingulised suhted Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-ga, kuid mitte hagejaga. Maakohus jättis tähelepanuta hageja poolt
8. jaanuaril 2016 menetlusdokumendile lisatud
9. juuli 2003 akti (tl 144), mille kohaselt otsustas Kiviõli linn 23 mai 2003 korraldusega nr 197, et soojusega hakkab arveldama uuesti hageja. Kõik võlad, mis tekkisid elanikkonnal soojusenergia eest perioodil X 1999 - V 2003 anti üle hagejale. Arvete edastamist hageja poolt kostjale tõendavad hageja nõukogu liikmete erinevad protokollid, sh
10. mai 2013 hageja nõukogu protokoll, mille kohaselt otsustati ühehäälselt lõpetada Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ leping
11. oktoobril 2003 koos juriidiliste ja füüsiliste isikute võlgadega. Hageja nõue tuleneb perioodil
12. märts 2004 –
13. jaanuar 2011 hageja poolt osutatud teenuse eest esitatud arvete tasumata jätmisest kostja poolt. Vastavalt
14. juuli 2003 aktile arveldas soojusega hageja. Kostja pole isiklikku soojusenergia ostu-müügilepingut sõlminud. Maakohtu poolt viidatud
15. septembri 1999 hageja ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vahel sõlmitud leping soojusenergia vahendamiseks ja õiguste - kohustuste üleandmiseks, on asjasse puutumatu. Kuivõrd hageja nõude saab kvalifitseerida käsundita asjaajaja tasunõudena, ei ole hageja nõue aegunud. Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et hageja apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu
17. jaanuari 2016 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Käesolevas asjas on hagihind 3000 eurot, s.o põhinõue 1801 eurot 83 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1091 eurot 83 senti ja täiendav viivis 106 eurot 36 senti. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Hageja väitel on tema nõude õiguslikuks aluseks käsundita asjaajamine. Riigikohus on leidnud, et juhul kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (vt
18. aprilli
19. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-133-13, p. 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis põhjendatult, et kostja kohustus tasuda soojusenergia eest tulenes Kiviõli Elamuettevõtte (praegu Kiviõli Kinnivarahoolduse OÜ) ja kostja vahel
20. a sõlmitud lepingust, mitte käsundita asjaajamisest. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et lepingu punktis 10 viidatakse nimetatud teenuste eest tasumise korrale, ei muuda teenuse osutajat kostja lepingupartneriks. Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ võttis
21. septembril 1999 üle AS Kiviõli Soojus (hageja) õigused ja kohustused, mis tulenesid linnas asuvate soojusenergia tarbijate vahel sõlmitud lepingutest soojavarustuse kohta.
22. a maist alates hakkas soojusega arveldama Kiviõli linna korralduse kohaselt uuesti hageja.
23. juuli 2003 OÜ Kiviõli Kinnisvarahoolduse poolt arvelduste üleandmise aktiga (tl 144) ning hageja apellatsioonkaebuses esitatud kinnitusega on tõendatud, et hageja on
24. aastal, s.o enne käesolevas tsiviilvaidluses kostja võlgnevuse aluseks olnud perioodi, s.o 2004–2011, võtnud vastu võlasumma elanikkonna poolt tarbitud soojuse eest seisuga
25. juuni
26. Võlglaste nimekirja kohaselt on ka kostja võlasumma hagejale üle läinud. Seega on kostjaga sõlmitud leping soojateenuse kohta hagejale koos võlasummaga üle läinud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et tõendite puudumisel selle kohta, kas teenuse osutaja/vahendaja muutumisel aastatel 1994-2003 sõlmiti tarbijatega alati uued lepingud või mitte, ei saa asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel oleksid
27. a sõlmitud lepingu p-st 10 tulenevad õigused ja kohustused lõppenud. Vaidlus puudub selles, et soojateenuse pakkuja muutus piirkonnas korduvalt. Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud (VÕS § 179 lg 2). Hageja ei ole ei menetluses ega ka apellatsioonkaebuses esitanud vastuväited sellele, et tema lepingulised nõuded kostja vastu oleksid aegunud. 3
28. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tuleb lugeda TsMS § 638 lg 4 alusel tagastatuks ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 4