Kohtu põhjendused ja selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Siiski peab kohus põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Käesoleval juhul on hagejad palunud kostjalt välja mõista elatise suurendatud määras alates 2015.a novembrist. Kohus leiab, et hagejatel on õigus nõuda elatise suurendamist alates käesolevas asjas hagi esitamisest. Seadus näeb küll ette võimaluse esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmise hagi, seda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) §-s 459 ja §-s 497 sätestatud tingimustel.
lg 2 järgi võib jõustunud otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Viidatud sätteid selgitades on Riigikohus asunud seisukohale, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 26.11.2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 13).
lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleval juhul on hagejatel õigus nõuda elatise suurendamist käesoleva asja hagi esitamise ajast, s.o alates 10.01.2016.a. Sellest osas on hagiavaldus õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista elatis suurendatud määras alates 10.01.2016.a. Hagejate poolt alates 2015.a novembrist kuni 09.01.2016.a nõutud elatise suurendamine ei ole Riigikohtu tõlgendust arvesse võttes õiguslikult põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.
lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise 2 2-16-314 korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Lisaks ei nähtu ka asja materjalidest, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.