KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-16-848 Tsiviilasi M.R. avaldus alaealiste laste nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- veebruari 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.R. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja): M.R. (ik: XXXXXXXXXX) esindajad RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- veebruari 2016 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- M.R. esitas 19.01.2016 maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks alaealiste laste A ja B nimel tehingu tegemiseks. Avaldaja taotles kohtu nõusolekut, et müüa laste omandis olev korteriomand XXXX. Tehingu tegemise vajadust põhjendas avaldaja sellega, et avaldaja suhtes on algatatud menetlus tema kui füüsilisest isikust võlgniku vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Avaldaja varaline seisund ei võimalda tal võlausaldaja nõuet rahuldada. Avaldaja laste omandis on korteriomand, mille nad said pärandina oma vanaisalt (avaldaja isalt), sest pärast isa surma avaldaja keeldus pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud korteriomandi müügi arvel võiks täita avaldaja kohustused võlausaldaja ees. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus keeldus
- veebruari 2016 määrusega M.R. avaldust menetlusse võtmast ja tagastas avalduse koos lisadega avaldajale. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruse kohaselt on Rahvastikuregistri andmetel laste vanemad avaldaja ja A.R.. Lähtudes perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg-st 1 ja § 131 lg-st 1 on lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks vajalik mõlema vanema ühine avaldus. Avaldaja ei esitanud andmeid, et laste isa hooldusõigust oleks piiratud. Lisaks on avaldus avalduses toodud asjaoludel perspektiivitu. Avalduse kohaselt on tehingu tegemise eesmärgiks laste ema rahaliste kohustuste täitmine. Ema ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, milles seisnevad laste huvid neile kuuluva kinnisasja võõrandamisel. Avalduse lahendamisel peab kohus tulenevalt PKS § 123 lg-st 1 veenduma, et taotletav tehing on laste huvidega kooskõlas, sh peab kohus veenduma, et kinnisasja võõrandamine on õigustatud ja ei kahjusta laste huve. Seega tuleb avaldus TsMS § 371 lg 2 p 2 ning PKS § 118 lg 1; § 131 lg 1 ja § 123 lg 1 alusel jätta menetlusse võtmata, kuna avalduse on esitanud vaid üks esindusõiguslik vanem, teise vanema avaldus puudub, samuti ei näe kohus avalduses toodud asjaolude pinnalt väljavaateid avalduse rahuldamiseks, sest puudub põhjendus, mis viitab laste huvidele tehingu tegemisel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- M.R. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
- veebruari 2016 määruse tühistamist ning avalduse alaealiste laste A ja B nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks menetlusse võtmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on avalduse esitamine seotud tsiviilasja nr 2-12-42051 menetlusega, kus kuulutati välja avaldaja pankrot ja algatati avaldaja suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja teatas kohustatud isiku aruandes kohtule ja võlausaldajale, et pärast avaldaja keeldumist oma isa pärandist pärisid avaldaja lapsed vanaisalt neli korteriomandit. Kohus selgitas avaldajale pärimisseaduse § 126 sisu, mille järgi on võlausaldajal õigus nõuda oma nõuete rahuldamist avaldaja laste poolt päritud korterite arvel. Arvestades kohustuste suurust, on võimalik, et nõude 2 rahuldamiseks tuleks müüa mitu korterit. Rohkem kui ühe korteri müümine võib rikkuda laste huve, kuid XXX asuva korteri müük laste huve ei riku, sest ei lastel ega avaldajal ei ole vahendeid selle korteri ülalpidamiseks. Korteril lasub võlgnevus summas 1152,26 eurot. Korterit ei saa kasutada elamiseks, sest see vajab remonti, mille teostamiseks ei ole vahendeid ei lastel ega avaldajal; 2) ei jää lapsed elamispinnast ilma. Lapsed elavad koos avaldajaga XXX ja lastel on veel kaks korterit, mida nad võivad käsutada pärast täisealiseks saamist; 3) ei suhtle laste isa laste ega avaldajaga ja eirab kõiki pöördumisi. Seetõttu ei ole avaldajal võimalik temalt kohtuväliselt mingit seisukohta saada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
- TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiavaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud sätet kohaldatakse ka hagita menetluses avalduse menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale (vt nt Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-15; 02.05.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12), et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid. Käesolevas asjas taotles avaldaja kohtu nõusolekut tehingu tegemiseks (korteriomandi müüki) oma tütarde nimel. Sellise avalduse esitamine on õiguslikult võimalik (TsMS § 550 lg 1 p 6; PKS § 131) ning kui avalduse on esitanud üks lapsevanem, siis peab kohus kaasama menetlusse teise vanema ja tema seisukoha välja selgitama. Kuivõrd avalduse menetlusse võtmise staadiumis ei saa kohus hinnata tõendeid, siis on ennatlik maakohtu seisukoht, et avaldus on perspektiivitu ja puuduvad väljavaated avalduse rahuldamiseks. Seetõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja