Obsah (10)

§ 233§ 438§ 234§ 657§ 436§ 348§ 230§ 351§ 392§ 329

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-11

§ 233

lg 1 järgi ei ole tulevikus tekkiva kahju puhul selle täpse suuruse määratlematus nõude rahuldamise takistuseks, kuivõrd kohus saab otsustada kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades; 7) puudub hagejal võimalus saada tagasi Valgevenes asuvat veoautot ja kahjunõue 24 000 eurot on põhjendatud. Valgevene piirivalve kirjast nähtub asjaolu, et Valgevenes toimuva menetluse välise isikuna ei anta hagejale informatsiooni menetluse ja arestitud vara kohta. Valgevene õiguse kohaselt konfiskeeritakse rikkumise toimepanemiseks kasutatud ja selle objektiks olev vara (st arestimise tagajärjeks on sundvõõrandamine), hüvitist sellise vara eest ei tasuta. Kui vara kuulus muule isikule peale rikkuja, peab ta hüvitist nõudma rikkujalt. Kohus on jätnud Valgevene õiguse kohaldamata. Kuivõrd tõendatud on vara arestimine, on tõendatud ka selle tagajärg ehk vara omandiõiguse kaotus. Tulenevalt

§ 438

lg-st 1 pidi kohus pooltele selgitama, et Valgevene õiguse näol on tegemist küsimusega, mida on vaja täiendavalt selgitada, ning andma võimaluse arvamuse avaldamiseks või täiendavate tõendite esitamiseks; 8) pöördus hageja pärast seda, kui kohtuotsusest selgus Valgevene õiguse analüüsimata jätmine, veelkord Valgevene ametiasutuste poole. Pöördumise tingis muu hulgas veoauto jälgimissüsteemist

1. novembril 2015 saadud signaal, et veoauto on hakanud Vitebskist liikuma. Hoolimata tolliameti keeldumisest õnnestus hagejal veoauto seletamatule liikumisele ja varguse kahtlusele viidates saada Valgevene ametiasutustelt täiendavaid andmeid: -
2. mai 2015 rikkumise protokolli leheküljelt 3 nähtub, et veoauto konfiskeeriti kui kuriteo toimepanemiseks kasutatud vahend. Samal leheküljel on toodud Valgevene õiguse vastavad sätted ja veoauto väärtus 480 900 000 Valgevene rubla, mis võrdub ligikaudu 24 200 euroga; -
3. juuli 2015 kohtumäärusest nähtub, et kohus keeldus veoauto tagastamisest. Veoauto on Valgevene riigi poolt ja kasuks konfiskeeritud ning seda ei ole võimalik tagasi saada; - riikliku oksjonikorraldaja
4. detsembri 2015 vastusest nähtub, et veoauto on viidud Minskisse, on oksjonikorraldaja valduses ja võõrandatakse enampakkumisel. Eelnevat kinnitab veoauto liikumise raport –
5. ja
6. novembril 2015 sõitis veoauto Vitebskist Minskisse. Toodud tõendid kinnitavad täiendavalt, et Valgevene riigi konfiskeeritud veoauto omandiõigus on hageja poolt kaotatud. Omandi kaotuse põhjustasid kostjad salakauba vedamisega. 5 Hageja palub võtta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid asja juurde. Hageja ei saanud tõendeid maakohtus esitada, sest tõendatav küsimus puudutab õiguse kohaldamist, mis on kohtu ülesanne. Hageja ei saanud enne maakohtu otsuse tegemist teada, et kohus jätab Valgevene õiguse kohaldamata. Teiseks said lisatud dokumendid hagejale teatavaks ja kättesaadavaks pärast maakohtu otsuse tegemist. Dokumendid õnnestus hankida veoauto Vitebskist Minskisse liikumise tõttu, mis sai teatavaks
7. novembril
9. N.R. Energy OÜ esitas
10. jaanuaril 2016 taotluse järgmiste tõendite asja juurde võtmiseks: 1) kostja 1
11. mai 2015 maksekorraldused trahvide summas 9 000 000 Valgevene rubla (ligikaudu 409 euro) tasumiseks, mis tõendavad, et kostjad ei vajanud nendele hageja poolt üle kantud raha trahvide maksmiseks; 2) kostja 1 avaldused, mis kinnitavad, et ta tunnistas ennast rikkumises süüdi ja kostja 1 valdusest konfiskeeriti hagejale kuuluv veoauto; 3) kostja 1 kaebus, mis kinnitab juhtumi asjaolusid ja veoauto konfiskeerimist; 4) küsitluse protokoll, mis kinnitab salakauba vedamist kostjate poolt ja juhtumi asjaolusid; 5) konfiskeerimise protokoll, mis tõendab veoauto konfiskeerimist kuriteo toimepanemises kasutatud varana ja asjaolu, et veoauto väärtuseks määrati 480 900 000 Valgevene rubla ehk tänase kursi alusel 21 848,46 eurot. Sama kinnitab kaupade loend. Tõendeid ei olnud võimalik esitada esimese astme menetluses või koos apellatsioonkaebusega, kuna hageja sai tõendid Valgevenest
12. detsembril 2015 ja tõlked eelmisel nädalal.
13. Eduard Kholodnykh, Vyacheslav Kholodnykh ja Victor Kazakevich esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
14. novembri 2015 otsuse tühistamist osas, milles maakohus rahuldas hagi kostjate 1, 2 ja 3 vastu summas 4185 eurot ning kostjate 2 ja 3 vastu summas 450 eurot, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ühtlasi on vastuapellandid nõus lahendama vaidluse maakohtus pakutud kompromissiga sarnasel viisil, s.o: - hageja loobub nõudest kostjate 2 ja 3 vastu ning kostjad 2 ja 3 ei nõua menetluskulude hüvitamist; - kostja 1 tasub hagejale 36 kalendrikuu jooksul kahjuhüvitisena 20 000 eurot, millest nimetatud tähtaja jooksul veoauto Valgevene võimude poolt tagastamisel (kostja 1 on vaidlustanud kohtuotsuse, millega jäeti tema kaebus rahuldamata ja veoauto konfiskeerimine muutmata) arvatakse maha 15 000 eurot. Kostja 1 ja hageja menetluskulud jäävad nende endi kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rahuldas kohus hageja kahju hüvitamise nõude seoses kostjale 1 üleantud haagise Valgevenest tagasitoomisega ja veoauto 257BBT seismisest saamata jäänud tuluga. Kuna tegemist oli kostjale 1 üleantud varaga, siis ei saa kostjad 2 ja 3 vastutada selle säilimise ning sellega seotud kulude eest. Kohus on rikkunud TLS § 74 lg-st 7 tulenevat keeldu, mille järgi ei saa tööandja kahju hüvitamisel tugineda VÕS §-le
15. Kohtul oleks tulnud tuvastada iga kostja õigusvastane tegu ja sellega põhjuslikus seoses olev kahjulik tagajärg. Hageja ei ole esile toonud ega kohus tuvastanud, et kostjate 2 ja 3 tegevuse tõttu jäi haagis Valgevenesse ning veoauto seismisest jäi saamata tulu. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta on saanud veoauto seismisest kahju 3328 eurot. Hagejal tulnuks esitada nii tõendid, mis tõendavad tulu teenimise võimalust, kui ka tõendid, millest nähtuvad kulud, mis on vajalikud tulu teenimiseks; 6 2) ei nähtu esitatud vara üleandmise aktidest, et kostjatele 2 ja 3 oleks üle antud veoautod, mille juurde kuulus ka ADR komplekt. Isegi kui asuda seisukohale, et ADR komplektid olid sõidukites ning soetatud tööandja poolt, siis saab kummaltki kostjalt välja mõista üksnes temale üleantud tööandja vara väärtuse, mille säilimist ei ole tagatud, ehk 227,30 eurot.
16. Eduard Kholodnykh, Vyacheslav Kholodnykh ja Victor Kazakevich vaidlevad N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostjatele ülekantud summade näol tegemist hagejale tekitatud kahjuga. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad 2 ja 3 nõudsid raha trahvide tasumiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja poolt väljamaksete selgitusse märgitu, et maksed tehti aprilli töötasu ja komandeeringukulude katteks; 2) jättis kohus õigesti rahuldamata hageja nõude seoses kütusekaardi kasutamisega. Kostjad 2 ja 3 ei ole ühtegi kütusekaarti vastu võtnud. Kostjad 2 ja 3 ei saa vastutada kostjale 1 üleantud kütusekaardi kasutamise eest. Kostja 1 ei ole
17. mail 2015 kaardiga nr 7105780029560030 tankinud. Hageja poolt
18. oktoobril 2015 esitatud lisadest nähtuvalt on sama kaart juba
19. mail 2015 üle antud uuele autojuhile. Seda, et kostja 1 oleks
20. mail 2015 kaarti kasutanud, ei ole hageja tõendanud; 3) ei esitanud hageja maakohtus tõendeid, mis kinnitaksid veoauto omandi kaotust ja sellest tekkinud kahju summas 24 000 eurot. Kostjad vaidlevad vastu täiendavate tõendite asja juurde võtmisele. Kõik apellatsioonkaebusega esitatud sisulised tõendid olid olemas maakohtu menetluse ajal ning sellest johtuvalt ei olnud hagejal takistatud nende hankimine. Ainuüksi sõiduki liikumist tõendav navigatsioonisüsteemi väljavõte ja oksjonipidaja kinnitus, et sõiduk asub nende valduses, ei tõenda sõiduki omandiõigusega seonduvat. Valgevenes on pooleli kohtuvaidlus, kus kostja 1 taotleb veoauto arestist vabastamist ja tagastamist. Sellest tulenevalt ei ole hageja esitatud
21. juuli 2015 otsus jõustunud ning veoauto omandi kaotus ei ole kindel. Nõustuda ei saa hageja etteheitega, et kohus oleks pidanud kohaldama Valgevene õigust.

§ 234

lg 1 sätestab, et väljaspool Eesti Vabariiki kehtivat õigust, rahvusvahelist õigust ja tavaõigust tuleb tõendada üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole kohtule teada. Hagejal puudus põhjus eeldada, et kohtule on Valgevene õigus teada ning et seda on vaja kohaldada. Hageja ei ole maakohtus sellele tuginenud. Hageja on hagis avaldanud, et veoauto saatus ja kättesaamise võimalused on teadmata. Seega ei ole hageja avaldanud, et ta on veoauto omandi kaotanud. Sellises olukorras puudus kohtul vajadus kohaldada Valgevene õigust ning uurida, kas omandiõigus on kaotatud Valgevene õigusest lähtudes või mitte. Samuti ei ole võimalik kostjale 1 usaldatud sõiduki kinnipidamist ning sellest tekkida võivat kahju laiendada kostjatele 2 ja

1. Puuduvad tõendid, et kostjate 2 ja 3 tegevus oleks tinginud veoauto kinnipidamise Valgevenes. Lisaks on tõendamata, et veoauto väärtus on 24 000 eurot; 4) on väide, et peale töösuhete lõppu on kasutatud hageja kõnekaarte ja tekitatud sellega kahju, tõendamata, kuna tõendamata on töösuhete lõppemine. Töölepingu lõpetamine peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandja ei ole töölepinguid üles öelnud. Hageja
2. oktoobril 2015 esitanud tõendid ei ole käsitatavad töölepingu ülesütlemise avaldustena; 5) jättis kohus põhjendatult rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude summas 30 000 eurot seoses kliendisuhete halvenemisega. Nimetatud kahju osas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, samuti ei ole hageja maakohtu menetluses taotlenud

§ 233kohaldamist.

Samas ka

§ 233kohaldamiseks tuleb tõendada kahju tekkimine, mida hageja ei ole teinud.

OÜ Select Service hoiatuse on allkirjastanud OÜ Select Service juhatuse liige ja ainuosanik Nikolai Reisman, kes oli samal ajal hageja ainuosaniku (N.R. Holding OÜ) ainuosanik ja 7 juhatuse liige. Hoiatuse esitamise ajaks oli sõlmitud ühinemisleping ning vastu võetud ühinemisotsus, mille kohaselt hageja ühines N.R. Holding OÜ-ga. Seega on tegemist ebausaldusväärse tõendiga, kuna N. Reisman on edastanud nõude ühingule, mis kuulub temale ja on tema kontrolli all ning millest tegelikuks kasusaajaks on ta ise. Samuti ei ole hoiatusega tõendatud kahju tekkimine summas 30 000 eurot; 6) ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mille põhjal saaks väita, et kostjad on kahju tekitamise eest vastutavad VÕS § 138 ja § 137 alusel solidaarselt. Lisaks on antud sätetele tuginemine vastuolus TLS § 74 lg-st 7 tuleneva keeluga. Iga töötaja suhtes tuleb eraldi põhistada ja tõendada lepingu rikkumist, kahju suurust ning põhjuslikku seost nende vahel.

1. N.R. Energy OÜ vaidleb kostjate vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostjatelt 4185 euro väljamõistmise osas maakohtu otsus jõustunud, kuna vastuapellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsuse hagi rahuldavat osa täies ulatuses, vaid osades, mis puudutavad veoautodest kadunud ADR komplekte (nõue 450 eurot) ja veoauto 257BBT seismise tõttu saamata jäänud tulu (nõue 3328 eurot); 2) on kohus viidanud (tõenäoliselt ekslikult) VÕS §-le 138, kuigi tegelikkuses on kohus kohaldanud solidaarvastutuse osas VÕS § 137, mida töölepingu seadus ei välista. Hagiavalduse lisana 10 esitatud stenogrammist nähtub, et kostja 3 sõnul vedasid salakaupa kõik kolm kostjat ühiselt ja kooskõlastatult. Seega kõigi kostjate ühine tegutsemine ning töölepingutest tulenevate kohustuste rikkumine on tõendatud.
2. Eduard Kholodnykh, Vyacheslav Kholodnykh ja Victor Kazakevich esitasid
3. veebruaril 2016 ringkonnakohtule ka kokkuvõtvad seisukohad, kus märgivad lisaks, et: 1)
4. jaanuaril 2016 esitatud tõendid tõendavad, et kostja 1 on toime pannud temale etteheidetava teo ja on tasunud selle eest määratud trahvid ning veoauto konfiskeerimise fakti. Antud tõendid ei tõenda, et kostjad tegutsesid kooskõlastatult või ühiselt ning konfiskeerimise protokoll ja kaupade loend ei tõenda veoauto harilikku väärtust Eesti Vabariigis; 2) eksitav on hageja seisukoht, et vastuapellatsioonis ei ole vaidlustatud maakohtu otsust 4185 euro väljamõistmise osas. Hageja käsitles veoauto seisukulu 3328 eurot haagise tagasitoomise kulu hulgas ja selliselt moodustas haagise tagasitoomise kulu hagis 4185 eurot. Kohus rahuldas selle nõude otsuse p-s 9.5 täies ulatuses, seega pidas kohus antud nõude koosseisus seisukulu 3328 eurot põhjendatuks. Samas otsuse p-s 9.6 on kohus leidnud, et seisukulu 3328 eurot ei ole tõendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus on ekslikult ühte kulu (seisukulu) käsitelnud kahes eraldi punktis, kuigi seisukulu kuulus hagis 4185 euro hulka; 4) kostjate 2 ja 3 süüline käitumine on tõendamata. Tõendatud on üksnes kostja 1 õigusvastane tegu. Kostja 1 õigusvastase tegevuse tulemusena on praeguseks ajaks tekkinud ja tõendatud kahjuks haagise tagasitoomise kulu, v.a veoauto seisukulu, 857 eurot (4185 eurot–3328 eurot). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaal- ja menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada sõltumata kaebuste põhjendustest ning saata asi

§ 657

lg 1 p 3 alusel tagasi maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

1. Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostjad olid (on) hageja töötajad, kes peeti kinni Valgevene võimude poolt Valgevene piiril seoses sigarettide salakaubaveoga. 8 Kostjad kasutasid salakaubaveoks hagejale kui tööandjale kuuluvaid veokeid. Hageja väitel on kostjate ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena tekitatud hagejale kahju. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis hageja kasuks välja kõigilt kolmelt kostjalt solidaarselt kostja 1 valduses olnud haagise Valgevenest tagasitoomise kuluna 4185 eurot ning kostjatelt 2 ja 3 solidaarselt 450 eurot seoses nende valduses olnud veoautodest kaotsi läinud lisavarustusega koos lisanduvate viivistega. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Maakohus luges mittetõendatuks järgmised nõuded: kostjate arveldusarvetele
2. mail 2015 kantud raha kokku 3250 eurot tagasinõue; kütusekaardite kasutamisega tekitatud kahju 710,05 eurot; kostja 1 valduses olnud veoauto Scania, mille saatus on hagejale teadmata, maksumus 24 000 eurot; kahju telefoni kõnekaardi kasutamisest 67,94 eurot; kliendisuhete kahjustamisega tekitatud kahju 30 000 eurot.
3. Maakohus menetles asja kirjalikus menetluses. Pärast asja menetlusse võtmist
4. augustil 2015 (eelnevalt küsis maakohus hagejalt solidaarnõude esitamise õiguslikku alust) ja kostjalt hagile vastuse küsimist, on maakohus enne kohtuotsuse tegemist suhelnud pooltega üksnes
5. oktoobri 2015 määruse kaudu, andes pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks (I kd lk 156). Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka

§ 436

lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-5111, p 27; nr 3-2-1-116-10, p 39; nr 3-2-1-153-10 p 16). Kohus peab juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt

§ 348

lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-11 p 40; nr 3-2-1-153-10. p 16). Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Kohus saab vajadusel kvalifitseerimisja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2 teine lause).

Nimetatu kohaldub juhul, kui pooled vaidlevad nõude õigusliku aluse ja tõendamiseseme üle. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on käesolevas asjas jätnud täielikult oma selgituskohustuse nii nõude kvalifitseerimise kui ka tõendamise osas täitmata. 13. Asjas on keskseks küsimuseks, kas, millise õigusvastase käitumisega ja millises ulatuses on kostjad hagejale kahju tekitanud ning millisel õiguslikul alusel nõuab hageja kostjatelt kahju hüvitamist solidaarselt. Ringkonnakohus rõhutab, et hageja hüvitisnõude õigusliku aluse määramine tähendab nõuete kvalifitseerimist, mis on

§ 436

lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne, sõltumata poolte väidetest (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13). Maakohtu otsuse kohaselt on maakohus hagi rahuldanud VÕS § 138 lg 1 ja 2 alusel, otsuse põhjendava osa alguses on maakohus viidanud TLS §-dele 16 lg 1, § 72 ja VÕS § 127 lg-le

1. Maakohus pidas kostja V. Kazakevichi lindistatud ütluseid ja Valgevene Vitebski tolli kirja hinnates tõendatuks, et kõik kolm kostjat tegutsesid salakauba veol kooskõlastatult, rikkudes sellega töölepingut, seades salakaupa vedades ohtu tööandja poolt neile usaldatud vara. Hageja on nõuet esitades tuginenud eelkõige töölepingu rikkumisele kostjate poolt. Sellega seoses peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et, kostjate töölepingutes reguleerib varalist vastutust lepingu punkt 7, mille kohaselt peab töötaja tema valduses olevasse tööandja varasse suhtuma heaperemehelikult ning tagama selle säilimise ning rakendama abinõusid kahju vältimiseks (p 7.3). Tööandja vara tahtliku rikkumise korral kannab töötaja täielikku varalist vastutust (p 7.6.). Solidaarvastutuse aluseid töölepingust ei nähtu. Lepingu rikkumisena hageja poolt kostjatele etteheidetav tegu, salakaubavedu, on kvalifitseeritav KarS § 391 järgi kuriteona, st õigusvastase teona. Salakaubaveoga tekitatud 9 kahju korral võib kostjate vastutus hagejal tekkinud kahju eest tuleneda kas töölepingu rikkumisest või delikti toimepanemisest.
2. oktoobri 2015 menetlusdokumendis viitab hageja ka VÕS § 1043 kaitsealale (I kd lk 164). On võimalik, et kahju tekitaja võib lisaks lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena vara vähenemise põhjustamise eest vastutada ka deliktiõiguse sätete alusel. Maakohtule on etteheidetav, et ta ei ole hagi rahuldamisel nõude võimalikke alternatiivseid aluseid eristanud ega välja selgitanud, kas hageja soovib hagi rahuldamist üksnes lepingu rikkumisele tuginedes või soovib ta tugineda ka deliktiõigusele ning kuidas ta oma nõuded järjestab. Oluline on seejuures märkida, et hageja on hagiavalduse p-s 1.15 avaldanud, et ta on esitanud kostjate osas kuriteokaebuse koos tsiviilhagiga prokuratuurile, mis viitab hageja soovile esitada nõue ka deliktiõiguslikul alusel. Nimetatu ei anna alust käesolevas asjas hagi läbivaatamata jätmiseks, kuni asjas ei ole jõustunud kohtuotsust. Asja uuel arutamisel peab maakohus mh välja selgitama hageja seisukoha alternatiivsete alusnormide kohta iga iseseisva kahjunõude osas, kuna hageja ei ole nõude aluseid selgelt eristanud. Erinevate kahjunõuete osas võib esineda ka erinev õiguslik alus.
3. Kostjate vastu solidaarnõude esitamisel on hageja tuginenud eelkõige VÕS § 137 ja § 138 lg-te 1 ja 2 sätetele. Hageja leiab, et kostjad tegutsesid salakaupa vedades kooskõlastatult. Ei ole võimalik tuvastada, milline kostja paigutas salakauba hagejale kuuluvatesse autodesse, põhjustas autode kinnipidamise, haagise arestimise ja sellest tulenevate hagejale kahju tekitavate sündmuste jada. See võis olla ükskõik milline kostjatest. Asja materjalidest ei nähtu, kuidas on seotud kostjate poolt väidetavalt kooskõlastatud salakaubaveoga telefonikaartide ja kütusekaartide kasutamine pärast Valgevenest Eestisse naasmist. Rahuldades VÕS § 138 alusel hageja nõude kostjate vastu solidaarselt on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. VÕS § 138 kohaldamisala eristab VÕS § 137 omast see, et §-s 138 on tegemist juhtumitega, kus ei ole selge, millise kahju tekitaja käitumine on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. VÕS § 138 kohaldamiseks peab olema kindlaks tehtud, et antud kahju võis põhjustada ükskõik milline (kes) kostjatest. Sätet ei rakendata, kui mitu isikut tekitasid kahju ühiselt, st kooskõlastatult, sellisel juhul kuulub kohaldamisele VÕS §
4. Ka ei vastuta VÕS § 138 lg 1 järgi kahju hüvitamiseks kohustatud isikud solidaarselt, vaid üksnes määras, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada, st osavastutuse korras. Maakohus ei ole tuvastanud, et kahju, millises osas maakohus hagi rahuldas, võis põhjustada ükskõik milline kostjatest. Hageja on tuginenud eelkõige kahju ühisele tekitamisele ja sellest tulenevale solidaarvastutusele, mis oleks aluseks VÕS § 137 kohaldamisele, mis aga eeldab, et iga kahju tekitaja käitumise ning kahju tekkimise vahel eksisteerib põhjuslik seos. Asja uuel arutamisel peab maakohus võtma selles osas seisukoha, selgitades hagejale tema tõendamiskohustust.
5. Apellant väidab, et maakohus jättis täielikult tähelepanuta apellandi poolt
6. oktoobril 2015 esitatud vastuväited kostja seisukohtadele ja tõendid. Muuhulgas heidab apellant maakohtule ette Valgevene õiguse analüüsimata ja kohaldamata jätmist veoauto konfiskeerimise tagajärgede küsimuses. Ringkonnakohus märgib, et viidatud menetlusdokument sisaldab hageja seisukohti kostjatele aprillis 2015 makstud lähetuskulude ja töötasu, kostjale 1 väljastatud kütusekaardi ja kostjatele töölepingute lõpetamisest teatamise osas. Neid väiteid pidid tõendama ka koos menetlusdokumendiga esitatud tõendid ( I kd lk 167174). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kõiki
7. oktoobri 2015 menetlusdokumendis esitatud hageja väiteid ja tõendeid ei ole maakohus hinnanud, kuid ainuüksi see maakohtu minetus üksinda ei viinud maakohut ebaõige seisukohani hagi osaliselt rahuldamata jätmisel. Tööandja poolt kostjatele edastatud kirju töölepingu lõpetamise kohta (I kd lk 172-174) on maakohus küll hinnanud, kuid teinud sellest põhjendamatu järelduse, et töölepingu 10 ülesütlemise tõendamatuse korral ei ole võimalik rahuldada hagi lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
8. Iseenesest on maakohtu etteheited hagejale tõendite puudulikkuse osas põhjendatud, kuid samas on tegemist maakohtu poolse eelmenetluse igakülgse läbiviimise kohustuse rikkumisega. Maakohus ei ole menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses, sh tõendamiskoormist, arutanud (

§ 351

). Tõendid, millest nähtub kostja 1 valduses olnud veoauto konfiskeerimine Valgevenes, esitas hageja esmakordselt alles apellatsioonimenetluses. Seetõttu ei saa olla põhjendatud ka hageja etteheited maakohtule, et maakohus on jätnud kohaldamata vara konfiskeerimise tagajärgi puudutavad Valgevene õiguse sätted, kuna maakohus ei saanud olla vara konfiskeerimisest teadlik ega saanud seetõttu ka asjas välisriigi õiguse kohaldamise vajalikkust pooltega arutada. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kui hageja soovib oma nõudes tugineda ka deliktiõigusele, võib asjas kuuluda kohaldamisele rahvusvahelise eraõiguse seaduses (REÕS) sätestatu. REÕS § 50 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Poolte poolt senises menetluses avaldatu alusel tehti väidetav kahju tekkimise aluseks olev tegu Valgevenes. Samas sätestab REÕS § 50 lg 2, et kui tagajärg ei saabu selles riigis, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus, kohaldatakse kannatanu nõudel selle riigi õigust, kus saabus selle teo või sündmuse tagajärg. Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel välja selgitada poolte seisukoht kohaldatava õiguse osas. 17. Hageja on apellatsioonimenetluse käigus esitanud ringkonnakohtule mitmeid uusi tõendeid, mis võivad omada tähtsust asja lahendamisel, sh Vitebski linna Oktoobri rajooni kohtu otsuse 21. maist 2015, mille kohaselt on sadulveok Skania R 420 hinnaga 480 900 000 valgevene rubla konfiskeeritud. Tõend on esitatud pärast seda, kui maakohus asus otsuses seisukohale, et veoauto sundvõõrandamine Valgevenes on tõendamata. Nimetatud asjaolu ei saanud olla teadmata ka kostjale I. Asjas olulist tähtsust omava asjaolu väljaselgitamata jätmisega on maakohus rikkunud

§ 392sätestatud eelmenetluse ülesandeid.

Ringkonnakohus rõhutab, et eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus menetlusosalisi küsitleda (

§ 392lg 3), mida maakohus ei ole teinud.

Ringkonnakohus märgib veel, et maakohtu otsus veoauto Scania reg nr 257 BBT seismisest saamata jäänud tulu nõude põhjendatuse osas on vastuoluline. Hageja väidete kohaselt kasutas ta nimetatud veoautot haagise äratoomiseks Valgevenest, mistõttu jäi tal tulu sel ajal saamata. Hageja on saamata jäänud tulu 3328 eurot arvestanud haagise äratoomise kulu hulka. Maakohus on nimetatud nõuet käsitlenud kahekordselt nii haagise kättesaamiseks tehtud kulu 4185 eurot osana (kahjunõue 5) kui ka iseseisva saamata jäänud tulu nõudena 3328 eurot (kahjunõue 6) ja teinud seejuures kaks vastukäivat otsustust sellise nõude põhjendatuse ja tõendatusse osas. Sellega on maakohus rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (

§ 436lg 1).

Kohtuotsuse vastuolulisus ei ole kooskõlas nimetatud põhimõttega.

1. Kostjate 2 ja 3 kasutuses olnud veoautodest väidetavalt kaotsiläinud lisavarustuse puudumise kohta (millise nõude maakohus rahuldas) on hageja esitanud tõendina vara tagastamise aktid (I kd lk 46-47). Aktidest nähtub auto varustuses esinenud puudused, mille väärtus tugineb üksnes hageja hinnangule (I kd lk 5 viimane lõik). Kuigi kostjad on nende esemete väärtuse osas esitanud maakohtu menetluses vastuväited, ei ole hageja vara väärtuse kohta tõendeid esitanud. Selles osas on vastuapellatsioonkaebuse etteheited maakohtu otsusele põhjendatud. Kostjate väitel nende valduses olnud veokitel ADR komplekt üldse puudus (I kd lk 135). Maakohus oleks pidanud selgitamiskohustuse raames selgitama pooltele selles osas 11 tõendamiskoormist, samuti selgitamata välja asjaolu, kas veoauto kasutamine ilma hageja poolt nimetatud varustuseta on üldse võimalik/lubatav.
2. Riigikohus on korduvalt (näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11) leidnud, et asja saatmine maakohtule uueks arutamiseks on põhjendatud neil juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (

§ 329lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 14).

Käesoleval juhul on asja tagasi saatmine maakohtule põhjendatud seetõttu, et maakohus ei ole menetlusosalistega vähimalgi määral arutanud vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid ei faktilisest ega õiguslikust küljest (

§ 351

lg 1 rikkumine), mistõttu on läbi arutamata ja ebaselged nii hageja nõude aluseks olevad asjaolud (kas hageja nõue tugineb töölepingu rikkumisele või deliktile), kostjate suhtes solidaarse vastutuse kohaldamise alus kui ka poolte kohustused oma väidete tõendamisel. Hageja on esitanud alles apellatsioonimenetluses mitmeid uusi ja ilmselt asjasse puutuvaid tõendeid. Sellest tulenevalt ei vasta maakohtu ostus seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse nõuetele (

§ 436lg 1).

Ringkonnakohus peaks asja õigeks lahendamiseks viima asjas läbi eelmenetluse, mis ei ole kooskõlas apellatsioonimenetluse eesmärkidega. Seetõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite osas võtab seisukoha maakohus asja uuel arutamisel. 20. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 12 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks