3-15-2176/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-2176 Haldusasi A. L kaebus Sauga valla vastu Pulli külas asuva veetrassi kasutamise keelamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada A. L kaebus selle esitajale läbivaatamatult;
3. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
4. Tallinna Halduskohtule 31.08.2015 esitatud esialgse kaebuse kohaselt soovis kaebaja Sauga Vallavalitsuse omavolilise tegevuse peatamist seoses Pulli külas asuva K ääres asuva veetrassi rakendamisega või isegi ebaseadusliku võõrandamisega ning vallavalitsuse kohustamist astuma kaebajaga veetrassi valduse üle läbirääkimistesse. Kaebaja märkis, et veetrassi ehitas ta koos K. V, kuid pärast T. V ja K. V kooselu purunemist müüs T. V K asuva maja koos puurkaevuga uuele omanikule ning K uuelt omanikult võeti allkiri nagu ta oleks nõus veetrassi loovutamisega Sauga Vallavalitsusele. Kaebaja oli aga teavitanud 06.08.2015 Sauga valda, et veetrassi ehitas A. L valla poolt antud loaga ning kandis ka poole vastavatest kulutustest.
5. Tallinna Halduskohtu 01.09.2015 kohtunõudega küsiti kaebajalt, kas vallavalitsuse omavolilise tegevuse peatamise nõude näol on soovitud esitada keelamiskaebust või esialgse õiguskaitse taotlust (tl 17). Samal kuupäeval küsiti ka Sauga vallalt selgitust kaebuses kirjeldatud asjaolude kohta.
6. Kaebaja teatas oma 10.09.2015 vastuses (tl 22), et on soovinud esitada keelamiskaebust ja selgitas veel ka veetrassiga seonduvaid asjaolusid. Sauga vald vastas kohtunõudele 10.09.2015 (tl 24-26) selgitades, et K kinnistu uus omanik H S ei olnud teadlik, et tema kinnistul asuv puurkaev varustab veega ka ülejäänud küla ja kuna H. S ei soovinud enda vee-ettevõtjaks määramist, teatas ta vallale, et lõpetab temale kuuluvast kaevust teistele kinnistutele vee andmise. Läbirääkimiste tulemusena oli H. S nõus esialgu veega varustamist jätkama. Vald korraldas alates
7. aastast kasutuseta puurkaevu rekonstrueerimise ning ehitas välja 160 meetri pikkuse veetrassi. Nii säilitati veevarustus vähemalt 19 majapidamisele. 06.08.2015 esitas A. L Sauga Vallavalitsusele avaldus-teatise, milles väitis, et Pulli külas K ääres asuv veetrass kuulub temale ning nõudis Sauga vallalt 2000 eurot. Vald palus A. Ll tõendada oma omandiõigust eelnimetatud veetrassile. Kuna A. L ei ole omandiõigust veetrassile tõendanud, ei ole olnud ka millegi üle läbi rääkida. Sauga valla hinnangul oli veetrassi omanik T. V kuni selle üle andmiseni Sauga vallale 10.09.
9. Tallinna Halduskohtu 04.03.2016.2015 määrusega jäeti kaebus käiguta, et A. L saaks esitada asjassepuutuvaid selgitusi ning tõendeid. Eelkõige tuli selgitada ja tõendada, mille alusel või kuidas on saadud veetrassi omanikuks ning esitada veetrassi omandiõigust tõendavad dokumendid (tl 61). Kohtumäärus on kaebajale tema enda poolt märgitud meiliaadressile A.L@mail.ee edastatud mitmel korral. Varasemalt on kaebaja sellelt elektronposti aadressilt menetlusdokumente vastu võtnud (tl 18 ja 22). Täiendavalt on kaebaja kinnitanud telefonivestluses istungisekretärile, et elektrooniliselt edastatud kohtumäärus on küll kätte saadud, kuid ta sellele veel ka ise Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kantseleisse järgi tulla (tl 63). Samas ei ole ta seda teinud. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Enne kaebuse menetlusse võtmist on vaja hinnata selle nõuetelevastavust ja eduväljavaateid. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 120 esimese lõike punktist 8 ja sama paragrahvi teisest lõikest võetakse kaebus menetlusse üksnes sel juhul kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks.
11. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punkti 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 2 alusel on võimalik tagastada kaebus ka sel juhul, kui sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Teisiti sõnastatuna tähendab see seda, et kaebus tagastatakse kui see ei ole lubatav ja selle eduväljavaated oleksid sisuliselt olematud.
12. Käesolevas haldusasjas on kaebaja põhiväiteks see, et veetrass on kaebaja ja K. V poolt
13. aastal ehitatud ja trassi ehitamisega seotud kulud olid kantud trassi ehitajate poolt. Kaebaja peab vajalikuks keelata veetrassi kasutamine kuni ei ole arvestatud tema seaduslike huvidega (tl 22). Tallinna Halduskohtu 04.03.2016 määruses selgitati, et olukorras, kus kaebaja ei tõenda mille alusel või kuidas on ta saanud veetrassi omanikuks ning veetrassi omandiõigust tõendavaid dokumente ei esita, on kaebus perspektiivitu. Kaebajal võimaldati eelnimetatud määrusele vastata, mida ei ole tehtud. Samas ei takista see antud juhul enam kaebuse tagastamist, sest valla 10.09.2015 selgituste ning sellele lisatud materjalide pinnalt ei saagi kaebaja omandiõigust eeldada. Vallavalitsus on esitanud vara üleandmise akti ja puurkaevuveega liitumise lepingud (tl 30-49), millest nähtub, et need on sõlmitud puurkaevu omaniku T. Vga. Samuti on lisatud T. V ja A. L vaheline
14. aasta kokkulepe, millest ilmneb, et A. L üksnes osales ühisveetrassi väljaehitamisel (tl 29, pöördel). Seoses eelnimetatuga peab kohus vajalikuks selgitada, et olukorras kus küsimus taandub pelgalt veetrassi väljaehitamiseks tehtud kulutustele ja väljendub nende eest maksmata jätmises, siis selles osas oleks tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mida lahendatakse maakohtus.
15. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et nimetatud veetrass kaebaja õigusi ei riku, mistõttu ei ole ka keelamiskaebuse esitamise eeldused täidetud ning kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebuse tagastamise täiendav alus tuleneb veel ka halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktist 2, sest veetrassi kasutamise keelamisele ning Sauga valla vastu suunatud sellekohase kaebusega ei ole 2 halduskohtumenetluse raames võimalik antud juhul mingisuguseid sisulisi eesmärke saavutada. Siinkohal peab aga kohus vajalikuks selgitada, et lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lõikest 2 ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust vajaduse korral hiljem uuesti kohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamise korral loetakse, et see ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3