2-16-1752/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1752 Tsiviilasi A. T. hagi J. T.'i vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. T., isikukood *, elukoht * Kostja J. T., isikukood *, elukoht * Kohtuistungi aeg
2. märts 2016 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi.
4. Lahutada A. T. (isikukood *) ja J. T. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * aasta ja mille kohta on koostatud * Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas abieluakt nr *.
5. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
6. Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 100 eurot. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue 02.02.2016 esitas hageja A. T. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja J. T. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagis märgib hageja, et soovib abielu lahutada. Kuna kostja ei ole lahutusega nõus, siis on hageja sunnitud oma õiguste ja huvide kaitseks pöörduma nõudega kohtusse. Hageja on seisukohal, et tema abielu kostjaga on pöördumatult lõppenud. Kostja on aastaid kuritarvitanud alkohoolseid jooke, mistõttu on kodus pidevad konfliktid. Kostja manipuleerib nii hageja kui poolte ühiste alaealiste lastega. Kostja tööl ei käi ning laste ülalpidamisest sisuliselt osa ei võta. Hageja, selleks, et tasuda eluasemelaenu, mis võeti kodu ostmiseks ning pidada üleval alaealisi lapsi, käib * tööl. Kodus käib hageja üle nädala nädalavahetustel. Poeg, kes on *-aastane lahkus kodust 2015 sügisel, et jätkata õpinguid * tehnikumis. *-aastane tütar saab tänu oma vanusele, kohusetundele ja iseseisvusele nädala see enda eest hoolitsemisega hakkama. Ebaterve perekondlik õhkkond on kestnud juba neli aastat ning see on ainult süvenenud. Kostja ei suuda oma käitumist ja suhtumist kestvalt muuta. 07.03.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja selgitas, et lisaks alkoholi kuritarvitamisele on abielu lahutamise põhjuseks ka kostja pidevad kõrvalsuhted. Ka käesoleval ajal on kostjal uus kõrvalsuhe. Hageja selgitas, et kümme aasta tagasi soovis ta abielu lahutada, kuid siis nad kostjaga leppisid ja kohus lõpetas menetluse. Kahjuks ei ole aastatega olukord siiski paremaks muutunud. Hageja alandamised kostja poolt on pidevalt jätkunud. Kostjal on keskmiselt kord aastas uus kõrvalsuhe. Kostja seisukoht Kostja vaidleb kategooriliselt abielu lahutamise nõudele vastu. Kostja on seisukohal, et kui ta leiab töö ning loobub alkoholi kuritarvitamisest, siis on võimalik pereelu jätkata. Mis puudutab kostja abieluväliseid suhteid, siis kostja arvates ei ole tal neil päris igal aastal olnud, kuid ta ei eita, et tal on neid olnud piisavalt. Kostja ei näe probleemi oma abieluvälistes suhetes, sest hageja on * tööl, mistõttu kostjal puudub kontroll hageja tegevuse üle. Kostja kinnitab, et ta ei usalda hagejat, aga on kindel, et kui hageja ei teeks seda mida ise tahab, siis oleks pereelu korras. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *, mille kohta on koostatud * Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas abieluakt nr *. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. 2 PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus on tuvastanud, et pooled elavad küll ühel elamispinnal, kuid poolte vahel abielulised suhted on lõppenud vähemalt 2015 aasta sügisest. Kostja võttis omaks hageja poolt väidetud asjaolu, et tal on olnud abielu ajal kõrvalsuhteid. Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus ühel abikaasal on sageli abieluväliseid suhteid, mõjub see teisele abikaasale alandavalt ja teeb emotsionaalselt haiget. Ühe abikaasa aastate pikkune alkoholi kuritarvitamine on kohtu hinnangul põhjuseks, miks tuleb rahuldada hageja nõue poolte abielu lahutamiseks. Ka kohtuistungil, kus kohus kuulas pooli ära, oli kostja seisukohal, et kui hageja teeks rohkem järeleandmisi, siis ei peaks poolte abielu lahutama. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja nõude rahuldamata jätmine kostja poolt soovitud põhjendustel, et hageja teeks oma eneseväärikuse ja laste heaolu arvelt kostjale pidevaid järeleandmisi. Kohus on võtnud tsiviilasja materjalide juurde tõendina Pärnu maakohtu 24.06.2006 kohtumääruse, millega kohus lõpetas menetluse hageja poolt esitatud hagis abielu lahutamise nõudes, kuna menetluse kestel pooled siiski leppisid. Hageja on selgitanud, et pärast järeleandmisi ei muutnud perekonnaelu paremuse poole. Seetõttu kohus nõustub hagejaga, et kostjale on antud piisavalt võimalusi oma käitumise muutmiseks. Kui kostja seda mingil põhjusel teha ei ole soovinud, ei ole see asjaoluks, et jätta käesoleval ajal hageja nõue rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3