Obsah (7)

§ 46§ 71§ 108§ 109§ 104§ 152§ 124

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2781 Haldusasi A.P.i kaebus Kiili Vallavalitsuse 25.11.2014 kor

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

§ 46

lg 7 sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.

1. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt võib isikule ka juhul, kui talle haldusakti ei ole teatavaks tehtud, olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt Riigikohtu 29.04.2009 määrus nr 3-3-1-19-09, punkt 16; 28.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-82-07, punkt 15; 09.05.2007 määrus asjas nr 3-3-1-23-07, punkt 10). Kolleegium on pidanud seda põhimõtet kohaldatavaks ka kolmandate isikute poolt haldusaktide vaidlustamise tähtajale (Riigikohtu 30.10.2006 määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-06, punkt 11 ja seal viidatud praktika). Seega tuleb teatavaks tegemata haldusakti puhul eristada aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks, sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda viivitamata kohtusse. Kohtupraktikas on leitud, et mõistlik aeg haldusakti väljanõudmiseks on umbes 30 päeva ning kaebuse esitamiseks halduskohtusse samuti 30 päeva (vt Riigikohtu 09.05.2007 määrust haldusasjas 2 nr 3-3-1-23-07, punktid 10-12; Riigikohtu 18.04.2013 määrust haldusasjas nr 3-3-1-3-13, punkt 16 ja 18).
2. Kaebaja väidab, et talle oleks tulnud korraldus ning sellega antud ehitusluba kätte toimetada. Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole vaidlust, et sisuliselt oli kaebaja ehitusloa andmise menetlusse kolmanda isikuna kaasatud (kaebaja sai esitada vastuväiteid projekteerimistingimustele; tlk 44) ning vaidlusalust korraldust ja ehitusluba kaebajale kätte ei toimetatud (tlk 34 pöördel).
3. Kolmanda isiku vastusest nähtub, et ehitusluba on ehitisregistris avalikustatud 03.12.
4. Sama nähtub ka ehitisregistri väljatrükist (tlk 67). Lisaks on ehitusloa andmine avalikustatud
5. aasta detsembri Kiili valla ajalehes „Kiili Leht“ (tlk 27). Kuigi korralduse andmise ajal kehtinud ehitusseaduse (edaspidi EhSv.r) sätestas, et ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel (EhSv.r § 22 lg 4), siis ei saa sellest tuletada, et menetlusosalistele ei oleks tulnud haldusakti kätte toimetada haldusmenetluse seadust järgides (EhSv.r § 1 lg 3). Kuna kaebaja puutumus ehitusloaga on ilmne ning teda sisuliselt käsitleti isikuna, kelle õigusi võib antav haldusakt mõjutada, siis tulnuks talle korraldus ja ehitusluba kätte toimetada. Samas ei anna haldusakti kättetoimetamata jätmine kaebajale alust järeldusteks, et kaebus on esitatud kaebetähtaega järgides.
6. Ei ole eluliselt usutav, et kui isik (kaebaja) on kaasatud ehitusprojekti koostamise menetlusse, teade ehitusloa andmise kohta on avalikustatud kohalikus ajalehes ning tsiviilasjas 2-15-801 on kolmas isik korduvalt toodud välja ehitusloa väljastamise fakti (tlk 17 pöördel, punkt 5; tlk 20, punkt 8; tlk 22,
7. lõik) ei saa kaebaja aru, et kolmandale isikul on väljastatud haldusakt, mis võib puudutada tema õigusi. Kolmanda isiku esitatud materjalidest nähtuvalt pidi kaebajale olema hiljemalt 23.04.2015 teada, et kolmandale isikule on väljastatud ehitusluba, mis võib tema huve kahjustada. Kaebaja esindaja tsiviilasjas nr 2-15-801 on õigusteadmistega isik ning kohtul ei ole alust arvata, et esindaja ei olnud teadlik vaidluse asjaoludest ning kaebaja huvist ehitusloa vastu. Isegi kui möönda (kuigi kohus ei pea seda usutavaks), et kaebaja ei saanud korralduse ja ehitusloa andmisest teada ehitisregistri ja/või kohaliku ajalehe vahendusel, siis hiljemalt 06.07.2014 menetlusdokumendi kättesaamisel (s.o 23.04.2015) pidi olema kaebajale ilmne, et kolmandale isikule on ehitusluba väljastatud (tlk 18). Sellises olukorras pidi kaebaja mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme asjaolude väljaselgitamiseks ja temale haldusakti teatavakstegemiseks. Kuna kaebaja on põhimõtteliselt vastu nii hoone kasutusse võtmisele kui juurdepääsutee määramisele pidi tal ilmselgelt tekkima ehitusloast teada saades kahtlus, et antud haldusakt võib tema huve kahjustada.
8. Kohus leiab, et kaebaja oleks pidanud hiljemalt arvates 23.04.2015 astuma mõistliku aja jooksul (kohtupraktikast tulenevalt 30 päeva jooksul) samme selleks, et korraldus kaebajale teatavaks tehtaks (ehitusluba on avalikult kättesaadav ehitusregistris), misjärel oleks kaebajal olnud 30 päeva kaebuse esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt pole kaebaja teinud mõistliku aja jooksul midagi selleks, et vastustajalt korraldus välja nõuda. 09.10.2015 tegutsema hakates oli mõistlik aeg juba möödunud.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Vaatamata kohtu selgitustele 13.11.2015 määruses ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud. 12. Seega tulenevalt

§ 46

lg-st 7 ja eelnevalt viidatud kohtupraktikast on kaebus kohtule esitatud

§ 46lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

3 Menetluskulud ja riigilõivu tagastamine 13.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

§ 108

lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik osales vastustaja poolel. Kohtule on esitatud kolmanda isiku kuludokumendid, sh kulude kandmist tõendavad dokumendid (tlk 60-61 pöördel). Menetluskulude hüvitamist ei välista see, kui kulud on kandnud muu isik (

§ 109lg 5).

Kolmas isik kasutas haldusasjas menetlusdokumendi koostamiseks õigusabi 8,4 tunni ulatuses, mille eest taotleb 1 713,60 euro (koos käibemaksuga) suuruse õigusabikulu väljamõistmist kaebajalt. Kaebaja palub jätta kolmanda isiku menetluskulude taotluse rahuldamata, kuna kulude väljamõistmine kaebajalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Lisaks tõi kaebaja välja, et kui kohus otsustab siiski menetluskulud kaebajalt välja mõista, siis mitte suuremas summas kui 240 eurot (2 tundi).

1. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust (Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, punkt 32.1). Kohtul on kohtuasja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum (Riigikohtu 30.11.2005 määrus nr 3-3-1-70-05, punkt 14). Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (Riigikohtu 30.11.2005 määrus nr 3-3-1-70-05, punkt 11; 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, punkti 22; 16.09.2009 otsus nr 3-3-1-7-09, punkt 13 ja 05.05.2011 otsus nr 3-3-1-17-11, punkt 18). Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav (Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, punkt 32).
2. Olles tutvunud kohtule esitatud arvete ning õigusabiteenuse kulu aruandega on kohus seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulud ei kuulu väljamõistmisele täies ulatuses. Kaebaja argument, et menetluskulu väljamõistmine on täielikult äärmiselt ebaõiglane, on põhistamata. Kohtule ei nähtu, milles see äärmine ebaõiglus võiks antud juhul seisneda. Kaebaja pidi kaebust esitades teadma, et sellesse menetlusse tuleb kaasata kolmas isik, kellel on õigus kasutada õigusabi. Samuti ei pea kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid kaebaja soovitud ulatuses. Kohus ei väida, et kolmanda isiku esitatud väga põhjaliku seisukoha koostamiseks ei saanud ilmselgelt kuluda aruandes näidatud aega. Samas saab arvestada esindaja kursisolekut probleemiga tulenevalt vaidlusest maakohtus ning seda, et tegemist on vähekeeruka haldusasjaga. Kohtu hinnangul ei olnud eelnevast lähtudes praeguses menetlusstaadiumis ja arvestades kaebuse esitamisel ilmset tähtaja ületamist vajalik sellises ulatuses õigusabi osutamine. Kohus ei pea põhjendatuks täies ulatuses menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Kohus mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 500 eurot (sh käibemaks). 16.

§ 104

lg 5 p-i 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p-i 2 alusel.

Kuivõrd kohus lõpetab menetluse

§ 124

lg 2 ja § 152 lg 1 p-i 2 alusel tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu, kuna vastava taotluse vaatas kohus sisuliselt läbi (tlk 46). /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 4