lg 1 punktis 1 sätestatakse, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tagastamisel selgitab kohus võimalusel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (
3. Kohus selgitab kaebajale, et halduskohus on erikohus avalik-õiguslikes suhetes, peamiselt haldusõigussuhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidluste lahendamiseks. Halduskohtumenetlust reguleerivaks seaduseks Eestis on halduskohtumenetluse seadustik, mis on halduskohtumenetluse üldnormistiku tähtsaim allikas.
§-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
sätestab halduskohtu volitused, milleks on: 1) tühistada haldusakt osaliselt või täielikult; 2) kohustada haldusakti andma või toimingut tegema; 3) keelata haldusakti andmine või toimingu tegemine; 4) mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest; 5) teha ettekirjutus haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta; 6) teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu. Kaebaja on taotlenud Tallinna Vangla toimingu – karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames Harju Maakohtule karistusregistri arhiivi kantud kaebaja karistuse andmete edastamise – õigusvastasuse tuvastamist. Samuti on kaebaja taotlenud põhiseaduslikkuse kontrolli teostamist VangS § 762 lg 2 osas. VangS § 762 lg 1 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimuse otsustamise ettevalmistamisel vanglateenistuse poolt ja kohtule materjalide edastamisel kohaldatakse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise sätteid, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui esinevad KarS § 871 lõike 1 punktides 1 ja 2 või lõikes 2 sätestatud alused, edastab vanglateenistus kohtule kinnipeetava isikliku toimiku ning kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta hiljemalt kaks kuud enne vangistuse täieliku ärakandmise tähtaega. KarS § 871 lg 1 tulenevalt otsustab pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli kohaldamise üle kohus (täpsemalt maakohus). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja poolt vaidlustatud toiming, kohtule materjalide edastamine, ei ole haldusmenetluse toiming, vaid kohtumenetluse toiming. Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida teises kohtumenetluses tehtud toimingu õiguspärasust. Seega ei saa kaebaja vaidlustada selle toimingu õiguspärasust halduskohtus, vaid kõiki oma õigusi on kaebajal võimalik kaitsta vastavas kohtumenetluses. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebuse esitaja on seda võimalust ka kasutanud (asi nr 1-10-5792). Kuivõrd halduskohtu pädevuses ei ole kaebaja poolt esitatud kaebuse lahendamine, siis ei saa kohus teostada ka VangS § 762 lg 2 põhiseaduspärasuse kontrolli, kuna abstraktne normikontroll ei ole lubatud. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu antud kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleb selle esitajale
/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.