405 lg 1 p 3 alusel. Samas on kohtuotsus tehtud 09.01.2015, kuid alates 01.01.2015 on nimetatud säte kehtetu. Seega tugines maakohus kehtetule õigusnormile. Maakohus ei edastanud kostjale ka hageja menetluskulude nimekirja, et kostja saaks esitada oma seisukoha. Maakohus ei edastanud kostjale 09.12.2014 kohtuistungi protokolli. Kohtuistungi protokolli ei avaldatud ka e-toimikus. Sellega rikuti kostja õigust tutvuda kohtuistungi protokolliga ja esitada vastuväiteid või tugineda protokollile apellatsioonkaebuses. Hagejal puudus alus hagi esitamiseks. Riigikohus tõi lahendis nr 3-2-1-132-05 esile, et valitseja poolt nõuete esitamiseks kohtus on vajalik korteriomanike otsus. Hagi esitamise õiguslikuks aluseks saab lugeda korteriomanike üldkoosoleku otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Seega ei saa hageja pöörduda võlgnevuse saamiseks kohtu poole enda, vaid kõikide korteriomanike nimel. Vastavalt KOS 21 lg 2 p-dele 1 ja 5 on valitsejal õigus korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Eeltoodust nähtub, et korteriomanike otsusega volitatud ulatuses on korteriomandite valitsejal õigus esitada kohtusse nõudeid kõigi korteriomanike nimel ehk kõigi korteriomanike esindajana ning mitte enda nimel. Eeltoodu alusel puudus hagejal alus hagi esitamiseks enda nimel ja hageja nõue tuleb jätta KOS alusel rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas
lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt
Vastuseks kaebusele märgib kolleegium järgmist. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega, et hagejal puudus õigus hagi esitamiseks. Õige on see, et valitseja poolt nõuete esitamise õiguslikuks aluseks on üldjuhul korteriomanike üldkoosoleku otsus valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Vaidlust ei ole selles, et Graniidi 9 korteriomanike 24.08.2009 otsusega nimetati valitsejaks hageja, kuid Harju Maakohtu 31.12.2013 lahendiga tsiviilasjas nr 2-10-14882 on tuvastatud selle otsuse tühisus. Samas on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et hageja asus faktiliselt valitseja ülesandeid täitma ning sõlmis 2009.a lepingud teenusepakkujatega. Aastatel 2009-2014 on korteriomanikud hagejat elamu valitsejaks pidanud, mida tõendavad korteriomanike üldkoosolekute protokollid, kus korteriomanikud on läbivalt nimetanud hagejat elamu Graniidi 9 valitsejaks, muuhulgas on hagejat valitsejaks pidanud ka kostja ise. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei saa eeltoodud alusel vabaneda tarbitud kommunaalteenuste eest tasumisest, sest 24.08.2009 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise korral on tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. Kohtupraktika kohaselt saavad korteriomanikud vastutada käsundita asjaajamise sätete alusel üksnes osavõlglastena, mitte solidaarvõlglastena (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 15), kusjuures sama põhimõte laieneb lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste lepinguta tarbimisele ka teiste korteri- 6 omandi kasutamiseks vajalike teenuste lepinguta tarbimisele (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-33-13). Maakohus rahuldas hageja nõude alternatiivsel alusel põhjendatult. Tegemist ei olnud üllatusliku otsusega, nagu kaebuses väidetakse. Kostjal ei olnud takistust vastata muuhulgas ka hageja sellekohastele väidetele (vastav käsitlus sisaldub hageja 18.09.2014 menetlusdokumendis, mis on esitatud vastuseks maakohtu 09.09.2014 määrusele, milles nõuti hagejalt mh nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamist). Maakohus ei rikkunud tõendite hindamisel menetlusõiguse norme. Kohus luges eluliselt usutavaks ja tõendatuks hageja osutatud ja vahendatud teenuste rahalise arvestuse. Hageja esitas kohtule tõendid teenuste vahendamise kohta (AS Eesti Energia võrgu- ja elektrileping, jäätmeveoleping, veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügileping), raamatupidamise väljavõtted kliendilaekumise aruannete kohta, hooldustasu arved ning hageja lepingupartnerite teatiste võlgnevuse puudumise kohta haldusteenuse osutamisel kõnealusele elamule. Reservfondi vahendite kogumine ja kasutamise oli kaasomanike poolt eelnevalt otsustatud, mistõttu ei ole alust jätta selle arvel tehtud kulutusi kostja tasu osas arvestamata. Et elamu vajab funktsioneerimiseks mitmesuguseid remonditeenuseid (mis elamu vanusest tingituna võivad olla piisavalt mahukad) on üldteada asjaolu. Maakohus märkis siinkohal õigesti, et kostja ei toonud esile ühtegi konkreetset argumenti, miks ta arvab, et talle esitatud arved ei ole kulupõhised. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja väide, nagu tuleks hagejal võlgnevuse kujunemise tõendamiseks esitada kohtule kogu raamatupidamise dokumentatsioon (kuludokumendid, lepingud jm), on ebamõistlik ja pahatahtlik. Juriidilise isiku raamatupidamise kontrollimiseks peab esinema põhjendatud vajadus. Sellekohaseid asjaolusid ei ole kostja kohtu ette toonud. Sisulisi vastuväiteid teenuste saamisele ei ole kostja esitanud. Kohtule esitatud tõendite põhjal on alust järeldada, et kostja, kasutades pika perioodi kestel kaasomanikele osutatud teenuseid, jättis talle esitatud arved sisuliselt tervikuna tasuma (alates oktoobrist 2009 kuni veebruarini 2014 tegi kostja ühe makse, s.o summas 16,65 eurot). Kostja võlgnevus on hageja poolt välja toodud kuude lõikes, aluseks kostjale esitatud igakuised arved, lähtuvalt kostja omandis oleva reaalosa suurusest, mis on 22,7 m2. Kolleegium ei nõustu apellandiga, nagu oleks viivise arvestus ebaselge. Viivise arvestus sisaldub hageja 18.09.2014 menetlusdokumendis (tl 148-159, I köide), hageja nõudis ja kohus mõistis selle välja alates hagi esitamisest. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on seadusjärgse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Antud juhul on hageja nõudnud viivist üksnes 8% aastas, seega on vastav nõue esitatud vähendatud määras. Ebaõiged on apellandi etteheited kohtule seoses istungi protokolliga. Antud tsiviilasja menetles kohus lihtmenetluse korras, tehes seda kooskõlas
Kuna maakohtu otsus hagi osas jääb muutmata, ei ole põhjust muuta ka menetluskulude jaotust. Ka menetluskulude kindlaksmääramise ja kostjalt väljamõistmise osas on kontrollitav otsus õige. Asjaolu, et maakohus viitas kehtetule sättele, ei muuda kohtuotsust menetluskulude kindlaksmääramise osas ebaõigeks.
lg 1 p 1 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Seda on maakohus käesoleval juhul ka teinud. Ringkonnakohus ei tuvastanud mingeid takistavaid asjaolusid, mille tõttu ei oleks saanud kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks määrata. Põhjendamatu on kostja väide, et talle ei ole hageja menetluskulude nimekirja edastatud. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt tehti hageja avaldus ja menetluskulude nimekiri e-toimikus OGle nähtavaks 03.09.2014 ja tema esindajale Aleksei Smelovile 09.10.2014. Maakohus tegi 7 kohtuotsuse teatavaks 09.01.2015, seega oli kostjal piisavalt aega hageja menetluskulude osas seisukoha esitamiseks. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (
Pindi Kinnisvarahalduse OÜ esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajal kulunud maakohtu lahendiga ja apellatsioonkaebusega tutvumisele 0,75 tundi ning vastuse koostamisele 2 tundi tunnihinnaga 85 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja sisu, saab nimetatud kulu pidada põhjendatuks ning see oli vajalik hageja huvide efektiivseks kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Hageja esindajaks on jurist, kelle tunnitasu 85 eurot tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja õigusabikulu hüvitamisele
lg-te 1, 2 ja 3 ning § 175 lg 1 alusel kokku 2,75 tunni ulatuses, mis rahalises väljenduses on 208, 25 eurot. Kooskõlas
lg-ga 4 peab hageja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tõendite esitamise taotluse lahendamine Apellant esitas ringkonnakohtule taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks. Kolleegium, tutvunud taotlusega ning kostja 16.12.2015 ja 10.02.2016 menetlusdokumentidele lisatud tõenditega, leiab, et tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 652 lg-s 3 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (
lg 5).
lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab vaid selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Korteriomanike üldkoosolekute otsuste vaidlustamise kohta 20.10.2015 tehtud kohtulahend ning hageja ja Krausberg Eesti OÜ vaheline nõude loovutamise kokkulepe ei ole sellisteks tõenditeks, mis oleksid praeguses vaidluses asjakohased (pealegi on Krausberg Eesti OÜ kohut teavitanud, et ei soovi menetluses osaleda). /allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.