lg 3 tuleneva kohustuse edastada arestimisakt võlgnikule viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidiasutuselt. Täitur teatas võlgnikule pangakonto arestimisest esmakordselt 14.08.2015 otsuses. Võlgniku hinnangul on võlgniku pangakontol vara arestimisest teatamata jätmine menetlusnormide oluline rikkumine, mis toob
3. Kohtutäitur jättis 01.09.2015 otsusega võlgniku 31.08.2015 kaebuse läbi vaatamata, kuna see on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist. Kohtutäitur selgitas otsuses, et täitmisteade on võlgnikule 23.09.2010 allkirja vastu kätte toimetatud aadressil XXXXX XXX XX-X, Tallinn. Võlgniku pangakonto arestimisakti edastas täitur 11.10.2010 samale aadressile. TsMS § 3141 lg 1 järgi sai võlgnik vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti Eesti Posti vahendusel kätte 15.10.2010, mistõttu võis
Võlgnik esitas pangakonto arestimise peale kaebuse 01.09.2015, s.o pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist ega ole esitanud tõendeid, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. 4. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri 01.09.2015 otsus võlgniku kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta on ebaseaduslik. Kaebuse esitamise tähtaja arvutamisel kuulub kohaldamisele
lg 1 ja
lg 1, mille esimese lause kohaselt pidi kohtutäitur arestimisakti võlgnikule kätte toimetama, mitte edastama kohtutäituri poolt valitud viisil. Kohtutäitur ei ole põhjendanud, miks kuulub kohaldamisele TsMS § 3141 lg 1 (säte jõustus 01.01.2015) tagasiulatuvalt 2010 toimunud sündmuste suhtes.
MS § 314¹ lg 1, sest vastav säte jõustus 01.01.2015 ning see ei kohaldu tagasiulatuvalt 2010. aasta täitetoimingutele. Sissenõude pööramise korra võlgniku kontole sätestab
, mille lõike 3 kohaselt edastab kohtutäitur võlgnikule arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidiasutuselt. Sellest sättest ei tulene kohustust, et arestimisakt tuleb võlgnikule kätte toimetada. Kohtutäitur peab arestimisakti võlgnikule edastama. Asjas on tuvastatud kohtutäituri postiraamatu väljavõttega, et 08.10.2010 edastas kohtutäitur lihtkirjaga hoiusel või arveldusarvel arestimise akti ja täitekulu väljamõistmise otsuse võlgniku aadressil XXXXX XXX XX-X, Tallinnas, s.o samale aadressile, millelt võlgnik 23.09.2010 sai kätte täitmisteate. Kohtutäitur luges, et võlgnik sai arestimisakti kätte 15.10.2010 ja sellest tulenevalt võis kaebuse esitada hiljemalt 25.10.
lg-s 3 sätestatust ja eeldades, et kohtutäitur edastas 08.10.2010 lihtkirjaga arestimise akti võlgniku aadressil, jõuda järeldusele, et arestimisakt tuleb lugeda võlgniku poolt kättesaaduks 15.10.2010. Kohtu poolt viidatud
3 12. Kohus tugines üksnes
lg 3, kuid jättis igasuguse tähelepanuta
Sellises olukorras pidi kohus kõige minimaalsemalt selgitama, miks ei kuulu
Juhul kui
lg 1 kuulub samuti kohaldamisele, pidanuks kohus analüüsima
lg 1 ja § 115 lg 3 normide võimalikku vastuolu ja välja selgitama, millistel põhjustel tuleb antud juhul kahest vastandlikust regulatsioonist eelistada just
Kõik eeltoodu jättis aga maakohus tegemata, mistõttu on kohtumäärus puudulikult motiveeritud. 13. Kohus on vääralt sisustanud
lg 1 ja
lg 3 kasutatud "edastamise" ja "kättetoimetamise" mõisteid.
sätete nii grammatilisel kui ka süstemaatilisel tõlgendamisel selgub üheselt, et "dokumendi edastamisena" tuleb täitemenetluse kontekstis mõista mh dokumendi kättetoimetamist kui edastamise eriliiki, millele vastandatakse täitemenetluses eeskätt
lg-s 4 ettenähtud dokumendi edastamine muul kui kättetoimetamise "kohtutäituri valitud viisil". Seega sätestab kohtumääruses viidatud
lg 3 üksnes kohtutäituri kohustuse edastada võlgnikule pangakonto arestimisakt, kuid ei reguleeri täpsemalt arestimisakti edastamise viisi, kuna viimane küsimus kuulub
Vastused määruskaebusele
18.
lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja esitas 01.09.2015 kohtutäiturile kaebuse, millega soovis vaidlustada kohtutäituri tegevuse arvelduskonto arestimisel. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur on vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti teinud 07.10.2010 ning edastanud selle 08.10.2010 lihtkirjaga avaldaja registrijärgsele aadressile. 19.
lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid.
lg 3, mis reguleerib konto arestimist, sätestab et arestimisakt edastatakse krediidiasutusele elektrooniliselt kohtutäituritele kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel. Konto loetakse arestituks, kui krediidiasutus on elektroonilise 4 arestimisakti kätte saanud. Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidiasutuselt. Kolleegium leiab, et
lg 3 on erinormiks
lg-s 1 sätestatud üldregulatsiooni suhtes, ning kohtutäituril ei olnud kohustust arvelduskonto arestimisakti kätte toimetada, vaid piisas edastamisest.
lg 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Vastavalt
lg 5, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, dokumendi saatmise korral välisriiki seitsme päeva möödudes postitamisest alates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. Sellest tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et arvelduskonto arestimisakt tuleb lugeda avaldaja poolt kätte saaduks juba 2010.a oktoobris. 20. Aga isegi, kui väita, et kohtutäituril oli
lg 1 tulenevalt kohustus arveldusarve arestimisakt võlgnikule kätte toimetada, puudub maakohtu määruse tühistamiseks alus.
lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Vara arestimisakti edastamise ajal, s.o 08.10.2010, kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 314 lg 8 sätestas, et kui kohus on saanud samas menetluses või hiljuti muus menetluses isikule Eesti aadressil menetlusdokumente kätte toimetada ja ei ole andmeid aadressi muutumise kohta, võib menetlusdokumendi toimetada isikule kätte lihtkirjaga ka tema nõusolekuta, postitades lihtkirja sellel aadressil ja märkides toimikusse postitamise andmed. Sel juhul loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel postitamisest, kui kohus ei määra kättetoimetatuks lugemiseks pikemat tähtaega. Maakohus tuvastas täitetoimiku materjalide alusel, et kohtutäitur toimetas 23.09.2010 avaldajale aadressil XXXXX XXX XX-X, Tallinnas allkirja vastu kätte täitmisteate ning 08.10.2010 saatis kohtutäitur võlgnikule lihtkirjaga samale aadressile vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti ja täitekulu väljamõistmise otsuse. Eeltoodust tulenevalt oli kohtutäituril õigus toimetada vara arestimise akt võlgnikule kätte lihtkirjaga ning ka sellisel juhul saab arvelduskonto arestimisakti lugeda avaldajale kättetoimetatuks juba 2010.a oktoobris. 21. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohtutäiturile kaebuse 01.09.2015, on kohtutäitur õigesti leidnud, et see ei ole esitatud
22. Kuna määruskaebus jääb ülaltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Puudutatud isikutel ringkonnakohtu menetluses menetluskulusid tekkinud ei ole ning seega ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.