← Eesti

2-15-13865/18

Obsah (4)§ 115§ 55§ 217§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-13865 Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Indrek Parrest, Gaida Kivinurm Tsiviilasi Osaüh

§ 115

lg 3 tuleneva kohustuse edastada arestimisakt võlgnikule viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidiasutuselt. Täitur teatas võlgnikule pangakonto arestimisest esmakordselt 14.08.2015 otsuses. Võlgniku hinnangul on võlgniku pangakontol vara arestimisest teatamata jätmine menetlusnormide oluline rikkumine, mis toob

§ 55kohaselt kaasa arestimisakti tühisuse.

3. Kohtutäitur jättis 01.09.2015 otsusega võlgniku 31.08.2015 kaebuse läbi vaatamata, kuna see on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist. Kohtutäitur selgitas otsuses, et täitmisteade on võlgnikule 23.09.2010 allkirja vastu kätte toimetatud aadressil XXXXX XXX XX-X, Tallinn. Võlgniku pangakonto arestimisakti edastas täitur 11.10.2010 samale aadressile. TsMS § 3141 lg 1 järgi sai võlgnik vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti Eesti Posti vahendusel kätte 15.10.2010, mistõttu võis

§ 217lg 1 järgi esitada kaebuse hiljemalt 25.10.2010.

Võlgnik esitas pangakonto arestimise peale kaebuse 01.09.2015, s.o pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist ega ole esitanud tõendeid, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. 4. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri 01.09.2015 otsus võlgniku kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta on ebaseaduslik. Kaebuse esitamise tähtaja arvutamisel kuulub kohaldamisele

§ 217

lg 1 ja

§ 10

lg 1, mille esimese lause kohaselt pidi kohtutäitur arestimisakti võlgnikule kätte toimetama, mitte edastama kohtutäituri poolt valitud viisil. Kohtutäitur ei ole põhjendanud, miks kuulub kohaldamisele TsMS § 3141 lg 1 (säte jõustus 01.01.2015) tagasiulatuvalt 2010 toimunud sündmuste suhtes.

  1. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ning märkis, et jääb 01.09.2015 otsuses märgitud põhjenduste juurde. 2 Maakohtu määrus ja selle põhjendused
  2. Harju Maakohus jättis 04.12.2015 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
  3. Maakohus nõudis kohtutäiturilt välja täitetoimiku nr 014/2010/954 materjalid ning tuvastas järgmised asjaolud: - 16.09.2010 alustas kohtutäitur puudutatud isiku II avalduse ja Harju Maakohtu registriosakonna 20.11.2009 määruse alusel täitemenetluse nr 014/2010/954; - täitmisteade toimetati võlgnikule 23.09.2010 allkirja vastu kätte aadressil XXXXX XXX XX-X, Tallinn; - 07.10.2010 tegi kohtutäitur vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti ja täitekulu väljamõistmise otsuse; - 08.10.2010 edastas kohtutäitur lihtkirjaga hoiusel või arveldusarvel arestimise akti ja täitekulu väljamõistmise otsuse võlgniku aadressil XXXXX XXX XX-X, Tallinn; - 01.09.2015 esitas võlgnik kohtutäituri tegevusele kaebuse, mille kohtutäitur lahendas 01.09.2015 otsusega, jättes kaebuse kohtutäituri tegevusele läbi vaatamata.
  4. Maakohus asus seisukohale, et kohtutäitur jättis õigesti avaldaja kaebuse läbi vaatamata, kuna see on esitatud pärast

§ 217lg 1 sätestatud kaebetähtaja möödumist. Õige on võlgniku seisukoht, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele Ts

MS § 314¹ lg 1, sest vastav säte jõustus 01.01.2015 ning see ei kohaldu tagasiulatuvalt 2010. aasta täitetoimingutele. Sissenõude pööramise korra võlgniku kontole sätestab

§ 115

, mille lõike 3 kohaselt edastab kohtutäitur võlgnikule arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidiasutuselt. Sellest sättest ei tulene kohustust, et arestimisakt tuleb võlgnikule kätte toimetada. Kohtutäitur peab arestimisakti võlgnikule edastama. Asjas on tuvastatud kohtutäituri postiraamatu väljavõttega, et 08.10.2010 edastas kohtutäitur lihtkirjaga hoiusel või arveldusarvel arestimise akti ja täitekulu väljamõistmise otsuse võlgniku aadressil XXXXX XXX XX-X, Tallinnas, s.o samale aadressile, millelt võlgnik 23.09.2010 sai kätte täitmisteate. Kohtutäitur luges, et võlgnik sai arestimisakti kätte 15.10.2010 ja sellest tulenevalt võis kaebuse esitada hiljemalt 25.10.

  1. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik märgitud ajaks kaebust ei esitanud. Kohtule ei ole eluliselt usutav, et võlgnik sai esmakordselt pangakonto arestimisest teada 18.08.
  2. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 järgi avaldaja kanda, kuid jättis need sissenõudjal ja kohtutäituril menetluskulude puudumise tõttu rahaliselt kindlaks määramata. Määruskaebus
  3. Avaldaja esitas Harju Maakohtu 04.12.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega avaldus rahuldada ja jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku I kanda.
  4. Avaldaja leiab, et maakohtu määruses viidatud kaebetähtaja arvutamise alused on ebaõiged ning kohtumäärus on puudulikult motiveeritud. Määrusest ei ole võimalik aru saada, milliste õiguslike põhjenduste kaudu saab

§ 115

lg-s 3 sätestatust ja eeldades, et kohtutäitur edastas 08.10.2010 lihtkirjaga arestimise akti võlgniku aadressil, jõuda järeldusele, et arestimisakt tuleb lugeda võlgniku poolt kättesaaduks 15.10.2010. Kohtu poolt viidatud

§ 115lg 3 sättest seesugust järeldust tuletada ei saa.

3 12. Kohus tugines üksnes

§ 115

lg 3, kuid jättis igasuguse tähelepanuta

§ 10lg 1 sätestatu, mis reguleerib arestimisakti võlgnikule kättetoimetamist.

Sellises olukorras pidi kohus kõige minimaalsemalt selgitama, miks ei kuulu

§ 10lg 1 kohaldamisele.

Juhul kui

§ 10

lg 1 kuulub samuti kohaldamisele, pidanuks kohus analüüsima

§ 10

lg 1 ja § 115 lg 3 normide võimalikku vastuolu ja välja selgitama, millistel põhjustel tuleb antud juhul kahest vastandlikust regulatsioonist eelistada just

§ 115lg 3 sätestatut.

Kõik eeltoodu jättis aga maakohus tegemata, mistõttu on kohtumäärus puudulikult motiveeritud. 13. Kohus on vääralt sisustanud

§ 10

lg 1 ja

§ 115

lg 3 kasutatud "edastamise" ja "kättetoimetamise" mõisteid.

§ 10

sätete nii grammatilisel kui ka süstemaatilisel tõlgendamisel selgub üheselt, et "dokumendi edastamisena" tuleb täitemenetluse kontekstis mõista mh dokumendi kättetoimetamist kui edastamise eriliiki, millele vastandatakse täitemenetluses eeskätt

§ 10

lg-s 4 ettenähtud dokumendi edastamine muul kui kättetoimetamise "kohtutäituri valitud viisil". Seega sätestab kohtumääruses viidatud

§ 115

lg 3 üksnes kohtutäituri kohustuse edastada võlgnikule pangakonto arestimisakt, kuid ei reguleeri täpsemalt arestimisakti edastamise viisi, kuna viimane küsimus kuulub

§ 10lg 1 ja/või lg 4 reguleerimisalasse.

Vastused määruskaebusele

  1. Puudutatud isikud I ja II määruskaebusele ei vastanud. Edasine menetluse käik
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 04.12.2015 määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul on õige maakohtu järeldus, et avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse pärast

§ 217lg 1 sätestatud kaebetähtaja möödumist.

18.

§ 217

lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja esitas 01.09.2015 kohtutäiturile kaebuse, millega soovis vaidlustada kohtutäituri tegevuse arvelduskonto arestimisel. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur on vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti teinud 07.10.2010 ning edastanud selle 08.10.2010 lihtkirjaga avaldaja registrijärgsele aadressile. 19.

§ 10

lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid.

§ 115

lg 3, mis reguleerib konto arestimist, sätestab et arestimisakt edastatakse krediidiasutusele elektrooniliselt kohtutäituritele kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel. Konto loetakse arestituks, kui krediidiasutus on elektroonilise 4 arestimisakti kätte saanud. Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidiasutuselt. Kolleegium leiab, et

§ 115

lg 3 on erinormiks

§ 10

lg-s 1 sätestatud üldregulatsiooni suhtes, ning kohtutäituril ei olnud kohustust arvelduskonto arestimisakti kätte toimetada, vaid piisas edastamisest.

§ 10

lg 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Vastavalt

§ 10

lg 5, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, dokumendi saatmise korral välisriiki seitsme päeva möödudes postitamisest alates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. Sellest tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et arvelduskonto arestimisakt tuleb lugeda avaldaja poolt kätte saaduks juba 2010.a oktoobris. 20. Aga isegi, kui väita, et kohtutäituril oli

§ 10

lg 1 tulenevalt kohustus arveldusarve arestimisakt võlgnikule kätte toimetada, puudub maakohtu määruse tühistamiseks alus.

§ 10

lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Vara arestimisakti edastamise ajal, s.o 08.10.2010, kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 314 lg 8 sätestas, et kui kohus on saanud samas menetluses või hiljuti muus menetluses isikule Eesti aadressil menetlusdokumente kätte toimetada ja ei ole andmeid aadressi muutumise kohta, võib menetlusdokumendi toimetada isikule kätte lihtkirjaga ka tema nõusolekuta, postitades lihtkirja sellel aadressil ja märkides toimikusse postitamise andmed. Sel juhul loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel postitamisest, kui kohus ei määra kättetoimetatuks lugemiseks pikemat tähtaega. Maakohus tuvastas täitetoimiku materjalide alusel, et kohtutäitur toimetas 23.09.2010 avaldajale aadressil XXXXX XXX XX-X, Tallinnas allkirja vastu kätte täitmisteate ning 08.10.2010 saatis kohtutäitur võlgnikule lihtkirjaga samale aadressile vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti ja täitekulu väljamõistmise otsuse. Eeltoodust tulenevalt oli kohtutäituril õigus toimetada vara arestimise akt võlgnikule kätte lihtkirjaga ning ka sellisel juhul saab arvelduskonto arestimisakti lugeda avaldajale kättetoimetatuks juba 2010.a oktoobris. 21. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohtutäiturile kaebuse 01.09.2015, on kohtutäitur õigesti leidnud, et see ei ole esitatud

§ 217lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

22. Kuna määruskaebus jääb ülaltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Puudutatud isikutel ringkonnakohtu menetluses menetluskulusid tekkinud ei ole ning seega ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.