Obsah (15)

§ 436§ 405§ 369§ 442§ 122§ 173§ 162§ 174§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18805 Tsiviilas

) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või 1 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hagiavaldusest nähtub, et hageja seadusliku esindaja XXX ja kostja XXX ühine laps XXX on sündinud XXX.a. Hageja palub kostjalt välja mõista miinimummääras elatise alates 09.12.2015.a kuni lapse täisealiseks saamiseni (juhul, kui laps jätkab õppimist, siis kuni 21.aastaseks saamiseni) ning kohustada kostjat tasuma elatis iga kuu
2. kuupäevaks XXX arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is, märkides selgituseks „lapse elatis“. Hageja seaduslik esindaja taotleb õigust elatise käsutamiseks. Palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja vastus
3. Kostja märgib, et ei võta hagi õigeks ning taotleb hagi läbivaatamata jätmist või alternatiivselt hagi rahuldamata jätmist. Peale lapse vanemate lahkuminekut laps jäi elama XXX juurde. Lapse vanemad leppisid omavahel kokku, et kostja peale poolte lahkuminekut, so 2013 aastal, hakkab täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes miinimumsuuruses, mida ta teeb vastavalt kokkulepitule käesoleva ajani. Kostja igakuiselt tegi ja teeb lapse ema arvelduskontole ülekandeid ning viimane makse selgitusega «lapsele» oli tehtud 14.12.2015a. Seetõttu, kostjale on täiesti arusaamatu antud juhul lapse ema kohtusse pöördumine elatise nõudmisega, kuna kostja on siiamaani korralikult täidis oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Kostja täitis 2015 aastal oma ülalpidamiskohustust miinimusuuruses ja tasus lapse ema arvelduskontole igakuiselt 195 eurot ning 2016 aastal hakkab täitma ülalpidamiskohustust summas 215 eurot kuus. Seega, ülaltoodust lähtuvalt kostja täidab oma kohustust nõutud hagiavalduses suuruses, mis tähendab, et ei ole alust nõuda kostjalt midagi alates hagi esitamisest.
4. Kohtusse pöördumiseks ei olnud alust ega põhjust, kuna kostja ei ole oma kohustust rikkunud ning puuduvad tõendid, et kostja ei täida oma ülalpidamiskohust ka tulevikus. Lapse ema väiteid selle kohta, et kostja kavatseb teha ülekandeid tulevikus mitte lapse ema kontale, vaid lapse arvelduskontole, ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostja tegi ja teeb ülekandeid lapse ülalpidamiseks lapse ema arvelduskontole ega kavatse seda muuta. Kostjal on tehtud pangas selle ülekande suhtes püsimaksekorraldus. Lapse ema väited kostja võõrsile kolimisest on tõendamatud ja paljasõnalised ning ei vasta tõele, kuna kostjal on Eestiga tugev side ning kostja ei kavatse minna Venemaale elama. Kostjal on Eestis töökoht ja elamispind. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

2 5. Käesoleva asja hind on 1 915 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses

§ 405

lg 1 alusel.

§ 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.

1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
2. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2015.a töötasu alammäär 390 eurot kuus, millest ½ on 195 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015.a määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016.a töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest ½ on 215 eurot.
3. Hagiavaldusest nähtub, et hageja seadusliku esindaja XXX ja kostja XXX ühine laps XXX on sündinud XXX .a (tlk 4, sünni tõend). Hageja palub kostjalt välja mõista miinimummääras elatise alates 09.12.2015.a kuni lapse täisealiseks saamiseni (juhul, kui laps jätkab õppimist, siis kuni 21.aastaseks saamiseni) ning kohustada kostjat tasuma elatis iga kuu
4. kuupäevaks XXX arveldusarvele. Hageja leiab, et tal on alus arvata, et kostja ei osale edaspidi enam regulaarselt ja piisavalt hageja ülalpidamises. Kuna hagejal puudus elatise tasumise kokkuleppe kohta kirjalik dokument, otsustas ta nõudega kohtu poole pöörduda.
5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-37-11 p-is 14 märkinud, et kui kostja täidab lapse suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tuleb hagi jätta rahuldamata. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5704, p-d 9 ja 10;
6. novembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib

§ 369

järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3311 p-is 18 märkinud, et kehtivas perekonnaseaduses ei ole elatise väljamõistmist 3 ülalpidamiskohustuse rikkumisega seotud. Samas kehtib

§ 369

, mille järgi võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones just ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine.

1. Hageja on ise kinnitanud, et kostja on tasunud elatist igakuiselt miinimummääras. Seda kinnitab ka kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte (tlk 22-23), kust nähtub, et kostja on alates 2013.a veebruarist tasunud hagejale igakuiselt elatist vastava kuu 8.-
2. kuupäeval, kandes elatisraha hageja seadusliku esindaja pangakontole. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12 tehtud otsuse p-is 11 leidnud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Ei ole esitatud tõendeid, kust nähtuks, et kostja ei ole ülalpidamist piisavalt andnud. Seda ei ole hageja ka väitnud. Seega ei ole kostja rikkunud ülalpidamiskohustust tasudes elatist ebapiisavalt. Kuivõrd hageja nõuab elatist iga kuu
3. kuupäevaks, siis nähtub nimetatud tõendist, et kostja ei ole andnud elatist ka ebaregulaarselt. Kostja on elatise tasunud stabiilselt eelmainitud vahemikus. Asjaolu, et elatise tasumine kõigub kuude lõikes mõne päeva jagu, ei anna alust väita, et kostja tasuks elatist ebaregulaarselt. 11.

§ 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja on kohtuni toonud erinevad asjaolud, millest tulenevalt väidab, et kostja ei pruugi lapse ülalpidamiskohustust tulevikus täita. Hageja ei ole esitanud oma väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit. Seega leiab kohus, et hageja väited on oletuslikud, paljasõnalised ning neid ei saa käesoleva asja lahendamisel arvestada. Juhul, kui tulevikus kostja hageja ülalpidamiskohustust rikub andes elatist ebaregulaarselt või ebapiisavalt, on hagejal võimalus pöörduda kohtu poole uue hagiga. 12. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et XXX hagi XXX vastu elatise nõudes tuleb jätta rahuldamata. 13. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 14.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2, hagi esitamise kuupäevast ning 2015.a ja 2016.a elatise miinimummäärast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 915 eurot. Menetluskulude jaotus 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna kohus jättis hagi rahuldamata. 16.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt 4 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas otsuse tegemist. 17. Kostja lepinguline esindaja on esitanud avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 176lg 1 ja 5 nõuetele.

Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindaja poolt on käesolevas tsiviilasjas teostatud järgnevad tööd: 1) menetlusdokumentide uurimine ja kohtumine ning nõupidamine kliendiga 2 tundi; 2) vastuse hagile koostamine ning lisade ettevalmistumine 2 tundi. Tööde teostamiseks on kulunud kokku 4h. Advokaadibüroo tunnihinnaks õigusteenuse osutamisel on 110 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 132 eurot. Kostja ei ole käibemaksukohuslane (

§ 174lg 10).

Eeltoodust tulenevalt palub kostja tsiviilasjaga seotud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ning nende väljamõistmist hagejalt. Kostja on kandnud tsiviilasja menetlusega kulusid lepingulisele esindajale kokku summas 528 eurot koos käibemaksuga. Kostja palub märkida, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele 18. Hageja ei ole vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitanud. Kohtu põhjendused 19.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 20. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. 5
2. Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 4h, mis kostja esindaja tunnihinda (132 eurot KM-ga) arvestades vastab 528 eurole. Kohus rahuldab kostja taotluse täielikult ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 528 eurot. 23.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni (s.o menetluskulude tasumiseni) tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (528 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 24.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise lahend toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 6