← Eesti

2-16-1823/6

Obsah (4)§ 97§ 99§ 101§ 108

Tsiviilasi nr 2-16-1823 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 18.märts 2016.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja n

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja on omavahel abielus Hagejate seaduslik esindaja võttis omaks, et kostja elab koos hagejate ja nende emaga. Elatakse paarismajas XXX vallas. Maja teises osas elab hagejate seadusliku esindaja ema, laste vanaema. Kostja esitas kirjalikud tõendid, millest nähtuvalt ta tasub igas kuus poolte koduks oleva elamu eluasemelaenumakseid ja elektrimaksed. Kuna majas on lisaks puuküttele ka elektriküte, siis sisaldavad elektrimaksed osaliselt ka maja küttearvete tasumist. Kostja esitas kirjalikud tõendid, fotod, selles, et on aastaid ehitanud poolte elukohaks olevat maja. Poolte seletustest ilmneb, et lastega seotud kulutused tasub laste ema. Kummagi poole seletusest ilmnes, et toitu ostavad mõlemad, kuid hagejate seadusliku esindaja väitel ta ei kasuta viimase aasta jooksul kostja ostetud toitu, sest kostja ostud pole mõistlikud ja toit ei ole tervislik. Hagejate seaduslik esindaja väitis kohtuistungil, et elab küll kostjaga koos, kuid ühist majapidamist ei ole. Kogutud tõendid kinnitavad aga vastupidist. Asjaolud, et elatakse koos ühisel pinnal, ollakse abielus, majandatakse perekonda selliselt, et üks kannab ühed kulud ja teine teised kulud, üks hoolitseb laste eest ja teine ehitab maja, tõendavad, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine majapidamine. Kostja poolt tehtavaid kulutused – laste eluasemeks oleva elamu eluasemelaenumaksete tasumine, elektrikulude kandmine, toidukulude kandmine – on laste ülalpidamiskohustuse täitmine. Seega on kostja osalenud laste ülalpidamises ja alus elatise väljamõistmiseks puudub, hagi tuleb jätta rahuldamata.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejate elatise tagasiulatuva elatise nõus on esitatud perioodi 01.02.2015.a kuni 01.02.2016.a iga hageja kohta summas 2340 eurot. Tagasiulatuva elatise nõue tuleb rahuldamata jätta samal alusel, nagu ka tulevikku sunnatud elatise nõue – kostja on tagasiulatuva elatise perioodil osalenud laste ülalpidamises. 2 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eeltoodu põhjal tuleb kummagi poole kulutused jätta poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.