← Eesti

1-13-5287/34

Obsah (4)§ 76§ 78§ 75§ 200

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2016, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-5287 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Tõlk Regina Laiape

§ 76

lg 5 alusel määrata Sergei Langile katseaeg kuni 26.03.2017.

§ 78

p 2 kohaselt hakata Sergei Langi katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Sergei Langi alates ennetähtaegselt vabastamisest alluma käitumiskontrollile, mis kestab kuni 26.03.2017. Käitumiskontrolli ajal on Sergei Lang kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st ta on kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel määrata Sergei Langile käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused:

  1. mitte tarvitada alkoholi;
  2. asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele hiljemalt 1 kuu jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest;
  3. mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega, ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Määrus Sergei Langi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindusele. Vabastada süüdimõistetu Sergei Lang karistuse kandmiselt pärast kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Sergei Langilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 48,00 EUR Maksetähtaeg 23.05.2016 Viitenumber 99916700025817 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-13-5287 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtumääruses makseinfos märgitud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sergei Lang on süüdi mõistetud Saksamaa Liitvabariigi Regensburgi Maakohtu 05.10.2010 otsusega ja teda karistati raskendavatel asjaoludel toimepandud röövi eest 7 aastase vangistusega. 22.01.2013 andis Eesti Vabariigi Justiitsministeerium nõusoleku Sergei Langi ületoomiseks karistuse kandmiseks Eesti Vabariiki kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikkel 9 lg 1 b kohaselt. Riigiprokuratuur edastas 07.06.2013 Justiitsministeeriumist saabunud Saksamaa Liitvabariigi Regensburgi I astme kohtu 05.10.2010 kohtuotsuse Sergei Langi suhtes kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks. Nimetatud kohtuotsus on Sergei Langi suhtes jõustunud. Harju Maakohtu 12.07.2013 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-5287 tunnistati KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Sergei Langi suhtes tehtud Saksamaa Regensburgi I astme kohtu 2 05.10.2010 kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Sergei Langi süütegu kvalifitseeriti

§ 200lg 1 järgi ning karistati teda 7 aastase vangistusega.

Sergei Lang karistuse kandmise alguseks loeti 22.03.2010, millest loeti katkenuks ajavahemik 21.-24.07.2010, s.o 4 päeva vangistust seoses trahvi ärakandmisega. Kohtumäärus jõustus 30.07.

  1. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 22.03.2010 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 26.03.
  2. Tartu Maakohtu 16.01.2015 määrusega jäeti Sergei Lang vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 17.02.2016 esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid Sergei Langi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta

§ 76lg 2 p 2 järgi.

Materjalidest nähtuvalt ei toeta vangla Sergei Langi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetav on ühiskonnale endiselt ohtlik. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör esitas Sergei Langi tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. Sergei Lang seletas kohtus, et on vangistuses viibides aru saanud, et ei tohi kuritegusid toime panna. Nüüdseks on tema eluviis täiesti muutunud. Ta on vanglas palju õppinud ja tegelenud enesearenguga. On osalenud riiklikes programmides. Lisaks ta töötab. Positiivselt on tema suhtumist ja arusaamisi mõjutanud ka ema. KOHTU SEISUKOHT Sergei Lang kannab karistust esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Lang temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Langi on varasemalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, nii kuritegelikul teel saadud vara omandamise või turustamise, röövimise ja korduvate varguste eest. Alates 1995. aastast on ta enamiku ajast viibinud vanglates. Kinnipidamisasutuses on Sergei Langiga läbi viidud mitmeid resotsialiseerivaid tegevusi. Kinnipeetavaga toimuvad vestlused analüüsimaks kuritegude põhjuseid ja riske. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“, ja „Agressiooni asendamise treening“. Teda on iseloomustatud aktiivse osalejana, kes täitis korralikult kodutööd. Viimasel aastal on Sergei Langi käitumine muutunud oluliselt paremaks vangistuse esimese poolega võrreldes. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Oma igapäevasel suhtlemisel on ta avatud ning neutraalne. Probleeme pole olnud ka suhtlemisel vanglateenistujatega, kuid ta on ühiskonna ja normide suhtes kriitiline. Sergei Lang tunnistab välistest asjaoludest tingitud probleeme, mistõttu kuritegudes näeb enda süüd vaid osaliselt. Alates 13.12.2015 viibib Sergei Lang avavanglas ja soovib alustada väljaspool töötamisega. Vangistuses läbinud puidupingitöölise kursused. Alates 19.11.2015 on ta osalenud ka tööhõives abitöölisena majandustöödel. Seega 3 on Sergei Lang motiveeritud töötama. Alates 17.02.2016 on Sergei langil soodustuse korras lubatud ilma järelevalveta liikuda seoses töötamisega AS-is XXXX.väljaspool Tartu Vangla territooriumit. Eespool viidatud tööandja on Sergei Langiga sõlminud ka kirjaliku töölepingu. Samuti on Sergei Langil õigus käia pühapäeviti vanglast väljaspool jumalateenistusel. Vabaduses oleks kinnipeetaval kindel elukoht üheks kuuks sotsiaalkorteris XXXX, misjärel peab ta üürima endale elamispinna. Vabanemisjärgse töökoha kohta aga garantiikiri puudub. Tal on olemas küll lähedased isikud (ema ja ristiema), kellega on säilinud head ja toetavad suhted, kuid kellel puudub võimalus Sergei Langi toetada. Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgiks on süüdlase mõjutamine selliselt, et ta suudaks edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et Sergei Lang on kantud vangistuse jooksul jõudnud arusaamiseni, kuidas õiguskuulekalt edasi minna. Kohus leiab, et tema mõjutamine läbi reaalse vangistuse ei ole jätkuvalt vajalik, pigem on karistuse eesmärgi lõplikuks saavutamiseks vajalik anda Sergei Langile võimalus vabaduses näidata, et ta on suuteline oma plaane ellu viima ja elama õiguskuulekalt. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava suhtumises ja käitumises on positiivsed muutused, mida kohus siiralt tunnustab ning vabaduses on Sergei Langil olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. Sel põhjusel peab kohus võimalikuks Sergei Langi ennetähtaegselt vabastada.

§ 76

lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab Sergei Langi katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 26.03.2017.

§ 76

lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu, tuleb Sergei Lang allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, s.o kuni 23.03.2017. Selline aeg võimaldab isikut maksimaalselt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb Sergei Langile lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks

§ 76

lg 5 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt 1 kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Kuna kuritegeliku käitumise soodusteguriks Sergei Langi puhul oli alkoholi kuritarvitamine, siis tuleb talle panna

§ 75lg 2 p-de 2 järgne kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Kohus peab vajalikuks riskide maandamiseks määrata ka

§ 75

lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.