1-15-9708/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 29. märts 2016 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9708 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Oleg Kolbasnik süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 263 lg 1 p 1,2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. jaanuari 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Oleg Kolbasnik Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ave Arnim Süüdistatav Oleg Kolbasnik. isikukood 38402232216, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel - vene keel, ei tööta, töövõimetus 40 %, elukoht XXX , viibib vahi all, varem kriminaalkorras karistatud 3 korda. Tõkend – vahistamine alates 16.06.2015. Kaitsja Mihhail Firsov RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. jaanuari 2016 otsus muutmata. 2. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohus arutas Oleg Kolbasniku süüdistust selles, et tema ajavahemikul 20. aprill 2015. a kuni 16. juuni 2015 tegeles Kohtla-Järve linnas narkootilise aine – amfetamiini ebaseadusliku käitlemisega suures koguses. Nimelt omandas ta 20. aprillil 2015. a Kohtla-Järvel ebaseaduslikult kriminaalasjas kindlaks tegemata isikult umbes 40 g amfetamiini 400 euro eest, hoidis seda oma elukohas aadressil: XXX , osa jaotas amfetamiini doosideks minigrip kilekottidesse ja osa tarvitas ise. 16. juunil 2015.a kella 16.28 ajal korteris aadressil: XXX O. Kolbasniku elukohas läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära esemed, mis viitavad narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele. Külmkapis kolmandalt riiulilt leiti ja võeti ära niiske valge pulber 70 minigrip kilekotis, mis on 10 kaupa seitsmes salvrätikunutsakus, mis on omakorda nelja ja kolme kaupa kahes sinises riidest nutsakus ja seejärel plekkpurgis kirjaga Coffee. Külmkapi ukse teiselt riiulilt leiti ja võeti ära roosakasvalge pulber 11 mingrip kilekotis, mis oli sigareti pakis Bond. Esikus riiulilt leiti ja võeti ära valgete ainejälgedega digitaalkaalud QC 2 tk; 5 pakendit minigrip kilekottidega (neljas pakendis asub 100 minigrip kilekotti ja viiendas pakendis on 41 minigrip kilekotti). Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 15E-AN0760, 9. juuli 2015. a nähtub, et ekspertiisiks esitatud: 70 minigrip kilekotis, mis on 10 kaupa seitsmes salvrätikunutsakus, mis on omakorda nelja ja kolme kaupa kahes sinises riidest nutsakus ja seejärel plekkpurgis kirjaga Coffee, olev valge pulber massiga kokku 15,43 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 25%, pulbris sisaldub 2,83 g amfetamiini; 11 minigrip kilekotis, mis on sigaretipakis Bond, olev roosakasvalge pulber massiga kokku 2,55 sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiin sulfaadi sisaldus on 24%, pulbris sisaldub 0,45 g amfetamiini; digitaalkaalul QC amfetamiini jälgi; digitaalkaalul QC amfetamiini jälgi. Amfetamiin kuulub vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nr 15E-ANLÕX0161 ( 8. september 2015) nähtub, et eksperdiarvamuse põhjenduses ja eksperdiarvamuses esitatud arvandmed käivad puhta toimeaine (amfetamiin) kohta. Amfetamiini narkootiliseks joobeks kasutatav annus on keskmiselt 130 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg (1,3

1. g)amfetamiinist. Lähtuvalt amfetamiini tavalisest narkootiliseks joobeks piisavast ühekordsest kogusest (0,13
2. g)jätkub ekspertiisiaktis nr 15E-AN0760 märgitud 3,28 (2,83+0,45=3,28) g amfetamiinist narkootilise joobe tekitamiseks umbes 25 (3,28/00,13=25,2 ehk ~25) inimesele. Narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele on vaja keskmiselt 1300 mg (1,3
3. g)amfetamiini. Ekspertiisiaktis nr 15E-AN0760 märgitud 3,28 g amfetamiinist jätkub narkojoobe tekitamiseks umbes 25 inimesele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 1300 mg (1,3
4. g)amfetamiinist, seega on 3,28 g amfetamiini näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Sel moel pani O. Kolbasnik oma tegudega toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja valdamise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 2. O. Kolbasniku süüdistati lisaks selles, et tema 31. jaanuaril 2015. aastal ajavahemikul 22.55 kuni 23.11 viibides kohvikus Pit Burger, asukohaga Järveküla tee 79A, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linnas rikkus kõrval viibinud inimeste rahu ja avaliku korda. O. Kolbasnik ilma põhjuseta huligaansel ajendil väljendas ebatsensuursete sõnadega kohviku klientide aadressil ja samuti kohviku töötajate aadressil. O. Kolbasnik võttis õllepudeli ja löögiks hoogu võttes viskas õllepudeli baarileti suunas, kus seisis J.B. . Õllepudel tabas J.B. laupa ja tekitas talle füüsilist valu ja pea piirkonna kerge paistetuse. Seejärel lõhkus O. Kolbasnik baaris OÜ-le XXX kuuluvaid taldrikuid ja pokaale. Oma tegevusega pani O. Kolbasnik toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja kasutades relvana kasutatavat eset, s.o KarS § 263 lg 1 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3. Viru Maakohtu 14. jaanuari 2016 otsusega tunnistati O. Kolbasnik süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 263 lg 1 pde 1, 2 järgi ning mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning O. Kolbasniku liitkaristuseks jäi 2 aastat vangistust, mida vähendati lühimenetluse sätteid kohaldades 1/3 võrra. O. Kolbasniku lõplikuks karistuseks on 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mille hulka arvestatakse eelvangistuses viibitud aeg (1. veebruar kuni 2. veebruar 2015, s.o. 2 päeva). Kandmisele kuuluvaks karistuseks loetakse 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates O. Kolbasniku vahistamisest 16. juuni 2015. 4. Vastavalt VÕS § 1043 rahuldati kannatanu OÜ XXX tsiviilhagi summas 625 eurot ning mõisteti see välja O. Kolbasnikult. 5. Maakohtu otsuse seisukohad on lühidalt järgmises. 5.1 Seonduvalt O. Kolbasniku süüdistusega KarS § 184 lg 1 järgi leidis kohus, et kogutud tõenditega leidis kinnitust, et süüdistatav süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o ajavahemikul 20.04.2015 kuni 16.06.2015 Kohtla-Järvel tegeles narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega suures koguses. Süüdistatav pani kuriteo toime otsese tahtlusega. O. Kolbasniku ütluste kohaselt ostis ta narkootikume ning hoidis neid oma kodus. Seega ta oli teadlik, et omandas ja hoidis keelatud ainet eirates narkootikumide käitlemise keeldu. 5.2 Samuti asus kohus tõendite kogumi hindamisel seisukohale, et O. Kolbasniku süü KarS § 263 lg 1p 1,2 järgi on tõendatud. O. Kolbasniku ütluste kohaselt enne sündmust tarvitas ta alkoholi ja oli väga purjus. Mäletab, et käis Kohtla-Järvel asuvas „Pit Burger“-is. Nägi seal oma endist sõbrannat tuttavaga, mis viis ta endast välja. Kinnipidamisel süüdistatav tunnistas, et skandaalitses „Pit Burger“-is. Seega oli süüdistatav teadlik, et viibis avalikus kohas ja noris tüli, teadvalt kasutas vägivalda baaris viibijate suhtes ja pidas võimalikuks, et tema käitumine võib rikkuda avalikus kohas käitumise nõudeid. 5.3 Karistuse mõistmisel märkis kohus järgmist. O. Kolbasniku süü suuruse hindamisel tuleb arvestada kuritegude raskusastet ja laadi, teo toimepanemise asjaolusid. Nimelt pani ta lühikese aja jooksul toime avaliku korra rikkumise ja seejärel esimese raskusastmega narkokuriteo (31.01.2015 ja 21.04-16.06.2015). Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Eeltoodut arvestades, leidis kohus et O. Kolbasniku süü ei ületa keskmist määra, mis võimaldab teda karistada sanktsiooni keskmise ja alammäära vahele jääva karistusega. KarS § 184 lg 1 järgi mõistis kohus süüdistatavale 2 aastat vangistust ja KarS § 263 lg 1 p 1,2 järgi 9 kuud vangistust. Kuritegude kogumi eest karistust mõistes pidas kohus võimalikuks KarS § 64 lg 1 alusel kohaldada kergema 3 karistuse raskemaga kaetuks lugemist. Lisaks kohaldas kohus lühimenetluse sätteid ning arvestas seda, et O. Kolbasnik viibis eeluurimise ajal 2 päeva vahi all. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta ja 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Maakohus ei pidanud põhjendatuks prokuröri karistusettepanekut vangistuse osaliselt tingimisi täitmisele pööramata jätmises. Kohtu hinnangul nn šokivangistus on reeglina õigustatud juhul, kui süüdlase süü on väike ning tegemist on üksiku või esmakordse rikkumisega, mil isikut saab veel mõjutada reaalset pikaajalist vangistust kohaldamata. O. Kolbasnik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, s.h esimese raskusastme kuritegude toimepanemise eest. Viimati mõistetud karistuse kandmiselt on teda Harju Maakohtu 11.09.2007 määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega käitumiskontrollile allutamisega, millega ta aga toime ei tulnud. Kandmata karistus pöörati täitmisele Viru Maakohtu 27.08.2008 määrusega. Sellest järeldas maakohus, et O. Kolbasnik ei ole suuteline järgima tingimisi vangistusega kaasnevaid kontrollnõudeid ning seetõttu ei ole tema puhul karistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmine õigustatud. Kuna O. Kolbasnik pani toime ka esimese raskusastme narkokuriteo, siis on samuti oluline karistuse üldpreventiivne toime, et avalikkusele oleks selgelt näidatud, et narkokuriteod ei ole mingilgi määral tolereeritavad. 5.4 Seoses esitatud tsiviilhagi lahendamisega osundas kohus TsMS § 440 lg-le 1, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna süüdistatav võttis kohtuliku arutamise käigus tsiviilhagi õigeks, rahuldas kohus haginõude summas 625 eurot. APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU 6. Apellatsioonis taotletakse tühistada Viru Maakohtu 14. jaanuari 2016 otsus ja teha uus otsus, millega mõista karistus osaliselt tingimisi ja vabastada ta vahi alt. O. Kolbasniku põhiargumendid on kokkuvõtlikult järgmised. 6.1 O. Kolbasnik ei nõustu süüdistusega KarS § 184 lg 1 järgi. Arvesse tuleks võtta, et kodus olnud amfetamiini andis ta välja vabatahtlikult. Amfetamiini kasutas ta oma tarbeks. Puuduvad levitamisele viitavad tõendid. O. Kolbasnik palub arvestada, et varem ei ole teda samalaadse kuriteo eest karistatud. Seetõttu leiab O. Kolbasnik, et 2 aastane karistus on liialt karm. 6.2 Apellant ei nõustu ka süüdistusega KarS § 263 lg 1 p-de 1,2 järgi, kuna ta ei ole kannatanu J.B. le tervisekahju tekitanud, mida kinnitab ka baari videosalvestis. Visatud õllepudel purunes vastu seina ning kannatanut see ei tabanud. Pärast sündmust aga hakkas kannatanu purunenud nõusid kokku koristama. O. Kolbasnik leiab, et juhul kui J.B. oleks saanud pudeliga pihta, ei oleks ta hakanud nõusid kokku koristama. Samuti märgib apellant, et kannatanu ütlusi kinnitavad tõendid puuduvad. Ta ei pöördunud arsti poole. 6.3 O. Kolbasnik küll tunnistab avaliku korra rikkumise fakti ning kahju tekitamist 25 euro suuruses summas, ent ei tunnista 600 euro suurust hagi. Hagi suurus ei ole millegagi tõendatud. 6.4 Apellant taotleb enda vahi alt vabastamist ja karistuse osalist mõistmist tingimisi. Ta kahetseb puhtsüdamlikult. Ka prokurör taotles tingimisi karistust. Kohtus aga tunnistas O. Kolbasnik end täielikult süüdi seetõttu, et lootis enda vahi alt vabastamist. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 4 7. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud edasikaebusega on seisukohal, et apellatsioon jääb rahuldamata. 8. Sissejuhatavalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonimenetlus ei ole sama kriminaalasja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige I astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonide piires (RKKKo 3-1-1-115-04, 3-1-1-14-14, p 718). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina asjakohaselt põhjendanud, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu siseveendumust süüdistatava süü tõendatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsustusega, mistõttu otsuses esitatud põhjendusi siinkohal üle ei korda. 9. Süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi. 9.1 O. Kolbasniku apellatsioonist järeldub, et apellandi arvates on süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistus liialt karm. Narkootilise aine andis ta ise välja, narkootikumid olid tal enda tarbeks ning levitamist ei ole tuvastatud. 9.2 Eelnevalt juba märkis ringkonnakohus, et nõustub maakohtu otsuses toodud põhistustega, mistõttu O. Kolbasniku süüküsimuse tõendatusel pikemalt ei peatu. Tähele tuleb panna seda, et O. Kolbasnikut süüdistati narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises ja valdamises ning selles mõistis kohus ta süüdi. Narkootilise aine levitamist talle ei ole süüks arvatud. Süüdistatava jaoks on põhiküsimuseks selle teo eest mõistetud karistus. 9.3 Maakohtu otsuse kohaselt mõistis kohus O. Kolbasnikule KarS § 184 lg 1 järgi 2 aastat vangistust, mis on alammäära lähedane karistuse määr (sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse ühest kuni kümne aastani). Võttes arvesse maakohtu põhjendusi karistuse mõistmisel, jääb apellatsioonikohtul üle vaid sellega nõustuda. Apellatsioonis puuduvad kaalukad väited mõistetud karistuse ümbervaatamiseks. 10. Süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1,2 järgi. 10.1 Selle süüdistusega seoses on O. Kolbasnik vastuväitena toonud välja selle, et J.B. le ei ole ta tervisekahjustust tekitanud ning kannatanu vastavasisulised väited ei ole tõendatud, arsti poole kannatanu ei pöördunud. 10.2 Ringkonnakohus on maakohtuga nõus ka selle süüdistuse tõendatuses O. Kolbasniku käitumises. Maakohus on kõiki asjassepuutuvaid tõendeid põhjalikult kohtuotsuses analüüsinud ning nende alusel teinud oma järeldused. Seetõttu vajadus maakohtu põhistuste kordamiseks käesolevas otsuses puudub. 11. Tsiviilhagi. 11.1 Süüdistatav märgib, et on nõus hüvitama tema poolt baari nõude lõhkumisega tekitatud kahju 25 eurot, kuid haginõue 600 eurot ei ole millegagi põhjendatud ning seda ta ei ole nõus maksma. 11.2 Kriminaalasja materjalide kohaselt esitas kahju saanud hageja OÜ XXX haginõude summas 625 eurot (2 kd, lk 19-20). Maakohtu istungil süüdistatav võttis haginõude õigeks (kohtuistungiprotokoll, 2 kd, lk 112). 5 Siinkohal tuleb märkida, et põhjus, miks süüdistatav otsustab hagisummaga nõustuda, ei oma menetluslikku tähendust. Süüdistataval on õigus sellega nõustuda või mitte nõustuda. Sellest tulenevad aga vastavad õiguslikud järelmid. 11.3 Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1, kui kostja kohtuistungil võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Nimetatust lähtuvalt ei pea kohus otsuses hagi rahuldamise põhistusi esitama, esitatakse vaid õiguslik põhjendus (TsMS § 444 lg 1). Eelviidatud sätteid silmas pidades ongi kohus hagi rahuldanud ning selle süüdistatavalt, kui kahju tekitajalt, põhjendatult välja mõistnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, mistõttu ka tsiviilhagi osas jääb kohtuotsus muutmata. 12. Karistus. 12.1 O. Kolbasnik leiab, et karistuse mõistmisel oleks maakohus pidanud siiski jätma mõistetud karistuse osaliselt täitmisele pööramata. Sellist karistust taotles ka prokurör. 12.2 Käesoleva lahendi punktis 5.3 on ringkonnakohus välja toonud maakohtu põhistused O. Kolbasnikule karistuse mõistmise osas. Seejuures on kohus vastuseks prokuröri taotlusele O. Kolbasnikule mõistetava karistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmises esitanud põhjalikud vastuargumendid, millele ringkonnakohtul midagi enamat juurde lisada ei ole. 13. Eeltoodut kokku võttes jääb Viru Maakohtu 14.01.2016 kohtuotsus muutmata ning O. Kolbasniku apellatsioon rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus /Allkirjastatud digitaalselt/ 6