Obsah (14)

§ 30§ 199§ 191§ 76§ 44§ 69§ 70§ 77§ 78§ 79§ 83§ 41§ 46§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprillil 2016. a Kalevi 1, Tartu kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-16-2179 Kohtunik Ingeri Tamm Taotluse esitaja Kalle Kulbok

) §-st 79 lg 3 p 2, kohus määras:

1. Tunnistada Kalle Kulboki kui alaealise menetlusaluse isiku K.S. seadusliku esindaja õiguste rikkumist osas, millega kohtuväline menetleja keeldus talle tutvustamast väärteoasja nr 2780,16,001565 materjale.
2. Jätta läbi vaatamata Kalle Kulboki taotlus väärteoasja nr 2780,16,001565 menetluse lõpetamiseks

§ 30lg 1 alusel ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

1. Kaebus rahuldada osaliselt.
2. Määruse koopia saata Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna Tartu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Tarmo Stokkebyle ja kaebuse esitaja Kalle Kulbokile. 5.

§ 199lg 4 kohaselt jõustub kirjalikus menetluses tehtud kohtumäärus selle tegemisest.

Edasikaebamise kord

§ 191

p 12 alusel ei ole kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtu määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik 1 Kalle Kulbok esitas 03.03.2016

§ 76alusel kaebuse kohtuvälise menetleja ametniku Greten Sööli tegevuse peale.

Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna Tartu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Tarmo Stokkeby tegi 07.03.

1. a määruse, millega jättis K. Kulboki kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale K.S. väärteoasjas nr 2780,16,001565 rahuldamata. Kaebuse lahendaja leidis, et et menetlust läbi viinud kohtuvälise menetleja ametnik ei ole ei rikkunud alaealise menetlusaluse isiku ega tema vanemate õigusi. Kokkuvõtvalt on seisukohad järgmised:
2. K. S. ei ole väärteoasjas

§ 44lg 1 alusel kinni peetud.

Menetlusaluse isiku suhtes menetlustoimingute läbiviimist ei loeta

§ 44lg 5 alusel kinnipidamiseks.

Menetleja ei ole viivitanud alaealise seadusliku esindaja teavitamisega. K. S. isikusamasus tuvastati 28.02.2016 kell 2.00 ning isale, K. Kulbokile anti alaealine üle samal ööl kell 2.30. 2. Alaealise menetlusosalise seadusliku esindaja õigusi ei ole esindatava menetlusõiguste kasutamisel piiratud.

§ 69

lg 6 alusel on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal õigus tutvuda väärteotoimiku materjalidega kohtuvälise menetleja juures 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja ei ole seda võimalust kasutanud.

1. Väärteoprotokolli tühistamist kehtiv väärteomenetluse seadustik ette ei näe. Otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse lõpetamiseks puudub alus, kuna alaealiste poolt avalikes kohtades alkoholi tarbimise probleemi vastu on terav avalik huvi. 18.03.
2. a esitas K. Kulbok Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna prefektuuri 07.03.
3. a määrusele väärteoasjas nr 2780,16,
4. Kaebuse esitaja palub:
5. eelnimetatud määruse tühistada, kuivõrd selles on moonutatud faktilisi asjaolusid.
6. Anda hinnang sellele, kas alaealise seadusliku esindaja õigused on väärteomenetluse seadustikus piisaval määral tagatud.
7. Väärteomenetluse vastavate sätete ebapiisavuse puhul tunnistada need põhiseaduse vastaseks.
8. Lõpetada väärteomenetlus

§ 30lg 1 alusel, kui väärteomenetluse jätkumine kahjustab tema lapse õigusi.

Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja rikkus

§ 70

lg 31 sätestatud nõuet teavitada seaduslikku esindajat viivitamata väärteoprotokolli koostamisest. Samuti rikuti tema kui menetlusaluse isiku K. S. seadusliku esindaja õigusi sellega, keelduti tutvustamast väärteomaterjale. Väärteomenetluse seadustikus alaealise menetlusaluse isiku seadusliku esindaja õigusi käsitlevate regulatsiooni puudumine takistas ja takistab jätkuvalt väärteoasjas nr 2780,16,001565 lapse seadusliku esindaja õiguste teostamist. 30.03.

1. a esitas K. Kulbok kaebuse täiendused, milles selgitab, et isikusamasuse tuvastamise protokollis märgitud teave, et alaealise toimetamisest ametiruumi teavitati tema ema ja isa, ei ole õige. Teavitamata jätmisega rikkus politsei korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 32 lõikes 8 sätestatut. Politsei tegevus ei olnud kooskõlas KorS § 32 lõikega
2. Kohtu seisukoht Kõigepealt lahendab kohus K. Kulboki kaebuse Lõuna prefektuuri 07.03.
3. a määrusele (I) ning seejärel võtab kohus seisukoha põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse osas (II). 2 I Kui isik ei nõustu

§ 77

lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul

§ 78

lg 1 alusel õigus esitada kaebus maakohtule.

§ 79

lg 1 ja 2 alusel vaatab maakohus kaebuse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Esmalt käsitleb kohus K. Kulboki taotlust lõpetada väärteomenetlus K. S.väärteoasjas

§ 30lg 1 alusel.

Kohus selgitab, et käesoleva kaebuse raames ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta menetluse lõpetamiseks väärteoasjas nr 2780,16,001565, kuna nimetatud väärteoasi ei ole kohtu menetluses. Kohus saab väärteoasja menetleda kahel juhul. Esiteks kui see on saadetud kohtusse

§ 83

punktides 1 või 2 sätestatud asjaoludel, s.o väärteoasja arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maakohtu pädevuses või väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine või loomapidamise keelamine. Teisel juhul on kohus pädev asja arutama siis, kui menetlusosaline esitab maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja lahendi peale vastavalt

§-le 114.

§ 30

lg 1 alusel tehtav otsustus menetluse lõpetamiseks on kaalutlusotsus ning kohtul ei ole võimalik kohustada kohtuvälist menetlejat sellel alusel väärteomenetlust lõpetama. Juhul kui kohtuväline menetleja ei kohalda

§ 30

lõiget 1 ja menetlusalune isik ei nõustu sellega, on tal võimalik väärteoasjas tehtud otsus vaidlustada maakohtus. Alles seejärel saab maakohus võtta seisukoha, kas esineb alus menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kuna väärteoasi nr 2780,16,001565 ei ole kohtu menetluses, tuleb K. Kulboki taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30lg 1 alusel jätta läbi vaatamata.

Järgnevalt käsitleb kohus K. Kulboki väiteid selle kohta, et väärteoprotokolli koostamisel rikuti

§ 70

lg 31 nõudeid ja menetlusvigade tõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada.

§ 70

lg 31 näeb ette, et kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane, teavitab kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostamisest menetlusaluse isiku valikul viivitamata kas vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat. K. Kulboki sõnul teavitati seaduslikke esindajaid väärteoprotokolli koostamisest alles pärast laste üleandmist vanematele. K. S. tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused 28.02.

1. a indikaatorvahendi kasutamise protokolli andmetel 28.02.
2. a kell 01.32 (tl 25). Samal ööl kell 01.45 koostas komissar Kadri Ala K.S. isikusamasuse tuvastamise protokolli (tl 24). K. Ala kuulati väärteoasjas tunnistajana üle Lõuna prefektuuris 28.02.
3. a kell 02.00 – 02.10 (tl 26). Esialgne väärteoprotokoll (tl 34-35) koostati 28.02.
4. a – selle koostamise kellaaega ei ole märgitud. Samuti ei nähtu, millisel kellaajal K. S. selle allkirjastas. Samas on väärteoprotokollis märgitud ühe tõendina K. Ala ülekuulamise protokoll, millest võib järeldada, et väärteoprotokoll koostati pärast kella 02.
5. Noorsoopolitseinik G. Sööli 28.02.
6. a õiendist (tl 36) nähtub, et väärteoprotokolli koostamisest teavitati 28.02.
7. a alaealise isa K. Kulbokit. Seejärel on lisatud, et „antud üle 3 kell 02.30“. K. Kulboki sõnul ei ole õige õiendis märgitu, et väärteoprotokolli koostamisest teavitati alaealise isa lapse üleandmisel kell 02.
8. Sellel kellaajal helistas laps noorsoopolitseiniku telefonilt emale ning teavitas teda, et enam ei lähe kaua. Lapsed anti vanematele üle umbes 10 minutit hiljem. K. Kulboki 03.03.
9. a kaebusest kohtuvälise menetleja tegevuse peale nähtub, et noorsoopolitseinik G. Sööl selgitas siis, et lastel mõõdeti alkoholi tarbimise promillid (K. 0,34 promilli) ning koostati väärteoprotokoll. Seega teatas menetleja K. S. seaduslikele esindajatele 28.02.
10. a hiljemalt kell 2.40, et lapse kohta koostati väärteoprotokoll. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt sai menetleja koostada väärteoprotokolli peale kella 2.
11. Kui alaealine K. S. anti vanemale üle samal ööl kella 2.40 paiku, mitte kell 2.30, jääb väärteoprotokolli koostamise ja sellest vanemate teavitamise vahele ikkagi vähem kui pool tundi. K. S.helistas kell 2.30 noorsoopolitseiniku telefonilt emale ning teavitas teda, et enam ei lähe kaua. Sellest saab järeldada, et menetlustoimingute tegemine ei olnud veel lõppenud. Terminit „viivitamata“ väärteomenetluse seadustik ei sisusta. Samuti ei tee seda kriminaalmenetluse seadustik, mille poole tuleks pöörduda vastavalt

§-le 2 küsimustes, mida väärteomenetluse seadustikus ei ole reguleeritud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruses nr 3-1-1-37-14 punktis 17 öelnud järgmist: „Kui mingi toiming tuleb seaduse kohaselt teha viivitamata, tähendab see seda, et toiming tuleb teha võimalikult kiiresti ja kohustatud isik ei tohi toimingut edasi lükata kauem, kui see vastavalt asjaoludele põhjendatud on. Ei ole võimalik öelda, et sõna "viivitamata" viitab alati ühesuguse pikkusega ajavahemikule. Sõltuvalt asjasse puutuvast kohustusest ja konkreetsetest asjaoludest võib termin hõlmata eri pikkusega perioode. Teatud toimingute puhul, mis tuleb seaduse kohaselt teha viivitamata, on raske ette kujutada, et põhjendatuks saab pidada kasvõi päevastki viivitust. Nii on see näiteks kahtlustatavale ja süüdistatavale õiguste viivitamatu tutvustamise (KrMS § 351 lg 1) ja vahistatu viivitamatu vabastamise (KrMS § 131 lg 5) korral. Ei saa aga välistada, et viivitamatult tehtuks saab lugeda ka sellise toimingu, mis tehakse mitu päeva, nädalat või isegi kuud pärast toimingu tegemise kohustuse tekkimist.“. Kohus on seisukohal, et väärteoasja nr 2780,16,001565 menetlemisel ei ole rikutud

§ 70lg 31 nõudeid.

Menetleja teavitas K. S. vanemaid ilma viivituseta pärast väärteoprotokolli koostamist vähem kui poole tunni jooksul. K. S. ei olnud sellel ööl ainuke kinnipeetud alaealine, kellega menetlustoiminguid tehti. Esimesel võimalusel pärast menetlustoimingute läbiviimist andis menetleja kinnipeetud alaealised lapsevanematele üle ja teavitas selle käigus ka koostatud väärteoprotokollist. Selline kohtuvälise menetleja ametiisiku käitumine on igati õiguspärane. Kaebuse kohaselt rikuti nii K. Kulboki kui ka menetlusaluse isiku K.S. õigusi sellega, et alaealise seaduslikule esindajale ei tutvustatud väärteomaterjale. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri alaealise seadusliku esindaja õigusi ja kohustusi väärteomenetluses.

§ 70

lg 31 on üks vähestest sätetest, mille alusel on seaduslikul esindajal õigus teada esindatava suhtes läbiviidavast menetlustoimingust. Samas ei anna ka nimetatud säte alaealise seaduslikule esindajale õigust tutvuda lapse väärteomaterjalidega. Alaealise menetlusaluse seaduslikust esindajast räägib veel

§ 41

lg 6, mille alusel tuleb alla 14-aastase isiku kutse saata tema vanemale või seaduslikule esindajale, ning

§ 46

lg 4, mis ütleb, et alaealise kinnipidamise korral tuleb sellest viivitamata teavitada tema vanemat või eestkostjat või hooldajat ja sotsiaaltalitust. Neil sätetel on vaid teavitav funktsioon.

§ 2

näeb ette, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse 4 väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Seega tuleb menetlejal alati kõigepealt pöörduda kriminaalmenetluse sätete juurde. Kriminaalmenetluse seadustik sätestab teatud olukorrad, kus alaealise seaduslikul esindajal on õigus osaleda menetluses – KrMS § 201 lg 3 (alaealise seaduslikule esindajale tuleb selgitada kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust), KrMS § 390 lg 4 (osavõtt teatud asjades määruskaebuse läbivaatamisest ringkonnakohtus), KrMS § 405 (õigus taotleda alaealise vabastamist enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist), KrMS § 1261 lg 6 (seadusliku esindaja luba jälitustoimingu tegemiseks), KrMS § 407 (määruskaebuse esitamise õigus). Seega ei reguleeri ka kriminaalmenetluse seadustik alaealise seadusliku esindaja õigusi ja kohustusi menetluses laiemalt. Kuna menetlusseadustikud ei reguleeri alaealise seadusliku esinda õigusi ja kohustusi, tuleb kontrollida, kas selline õigus tuleneb muudest seadustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. TsÜS § 8 lg 2 esimese lause järgi on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Sama lõike teine lause ütleb, et alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Alaealiste isikute puhul kehtib põhimõte, et neil peab olema seaduslik esindaja. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 120 lg 1 alusel on hooldusõiguslik vanem oma lapse seaduslik esindaja. TsMS § 202 lg 1 2 ütleb, et tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Vähemalt viieteistaastane alaealine võib menetluses osaleda kõrvuti seadusliku esindajaga. Tulenevalt TsMS § 202 lg-st 2 ja TsÜS § 8 lg-st 2 ei ole alla 18-aastasel isikul seega reeglina tsiviilkohtumenetlusteovõimet ning teda esindab tsiviilkohtumenetluses TsMS § 217 lg 3 alusel tema seaduslik esindaja. TsMS § 217 lg 4 ütleb, et esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 25 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluses ei ole teovõimet piiratud teovõimega isikul tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lõike 2 tähenduses, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 25 lg 3 alusel on vähemalt 15-aastasel alaealisel halduskohtumenetluses teovõime, kui ta saab kohtu hinnangul oma toimingutest halduskohtumenetluses aru ning ei kahjusta enda ega oma lähedaste huve. HKMS § 26 lg 1 alusel ei luba kohus teovõime puudumisel isikul menetluses osaleda. Sama paragrahvi lõige 3 ütleb, et asjaolu, et piiratud teovõimega menetlusosalisel on halduskohtumenetluses teovõime, ei välista ega piira seadusliku esindaja õigust menetluses osaleda. Seega tuleneb HKMS § 25 lg-st 1, § 26 lg-st 1 ja TsÜS § 8 lg-st 2, et alaealist esindab tema seaduslik esindaja. Ka juhul, kui kohus leiab HKMS § 25 lg 3 alusel, et vähemalt 15-aastasel alaealisel on halduskohtumenetluses teovõime, kohaldub HKMS § 26 lg 3, millest tulenevalt on ka seaduslikul esindajal õigus osaleda menetluses. Kokkuvõtvalt tuleneb eeltoodust, et lapsevanemal on oma lapse seadusjärgne esindusõigus TsÜS § 117 lg 1 mõttes. Seega on tal alaealise seadusliku esindajana õigus tutvuda ka lapse väärteoasja materjalidega. Kohus nõustub siinkohal kaebuse esitajaga, et vastupidine seisukoht 5 oleks vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 kolmanda lausega, mis ütleb, et vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2012 (p 30.2) selgitab, et nimetatud sättel võib oluline olla ka tõrjeõiguslik aspekt, mis väljendub lapse õiguses nõuda, et riik ei sekkuks vanemliku põhikohustuse täitmisesse ehk ei takistaks vanemal täita lapse ees oma vanemlikke kohustusi. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja esialgne seisukoht mitte tutvustada alaealise menetlusaluse isiku seaduslikule esindajale väärteomaterjale, rikkus K. Kulboki kui K.S. seadusliku esindaja õigusi. Samas nähtub K. Kulboki 09.03.2016. a kirjast, et nimetatud rikkumine on heastatud ja 08.03.2016. a tutvus K. Kulbok väärteoasja materjalidega. 30.03.2016. a e-kirjas palub Kalle Kulbok hinnata KorS §-s 32 sisalduvate nõuete täidetust K. S. väärteoasjas. Vastavalt isikusamasuse tuvastamise protokollile teavitas politsei K. S. vanemaid tema toimetamisest ametiruumi, kuid tegelikult seda ei tehtud. Selle väite puhul on tegemist uue asjaoluga, mida K. Kulbok ei ole varem vaidlustanud. Seetõttu ei ole kohtul seda võimalik sisuliselt läbi vaadata. Kohus selgitab, et kõigepealt tuleb

§ 76lg 1 alusel esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile.

Kohus saab

§ 78

lg 1 alusel läbi vaadata kaebuse vaid selles osas, mis on esitatud

§ 77lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusele.

II Kalle Kulbok palub põhiseadusevastaseks tunnistada õigusnormi andmata jätmise, millega tagatakse alaealise seaduslikule esindajale õigus osaleda väärteomenetluses. Kohus selgitab, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses peab kohus esmalt kontrollima, kas taotluses vaidlustatud õigusnormi andmata jätmine on konkreetse kohtuasja lahendamisel osaliselt või täielikult asjassepuutuv põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 esimese lause tähenduses. Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, st mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui sätte põhiseaduspärasuse korral (Riigikohtu 31.12.2014. a otsus 3-4-1-50-14, p 28). Kuigi alaealise seadusliku esindaja õigusi ja kohustusi väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, oli kohtul võimalik käesolevas asjas esitatud kaebus lahendada TsÜS § 4 kohaselt halduskohtumenetluse ja tsiviilkohtumenetluse regulatsiooni ning seadusjärgse esinduse üldpõhimõtetest tulenevalt. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kohus väärteomenetluses vastava regulatsiooni olemasolul oleks otsustanud teisiti. Kuna väidetav põhiseadusvastasus väärteomenetluses oleva lünga tõttu ei mõjuta käesolevas asjas tehtavat lahendit, ei ole selline regulatsioon põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse tähenduses asjasse puutuv. Seetõttu jätab kohus läbi vaatamata K. Kulboki taotluse tunnistada väärteomenetluse seadustikus alaealise seadusliku esindaja õigusi sätestava regulatsiooni puudumine põhiseadusvastaseks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6