Alates 01.01.2016 on elatise miinimummääraks 215 eurot.
13.10.2015 sündinud lapse ema elab koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel, kuna alla 3-kuuse lapse hooldamise tõttu ei ole võimalik tal tööle asuda ja sissetulekut teenida ning hagejat perekonna ülalpidamiskulude kandmisel toetada. Koos kostjaga on hageja ülalpidamisel 4 isikut. Hageja sissetulekuks on neto töötasu summas 967,28 eurot. Kui nimetatud summa jagada hageja ja 4 ülalpeetava vahel, siis (967,28 : 5 inimest)= 193,46 eurot. Hageja tõendab täiendavate tõenditega 2015 detsembris eluasemega seotud kulusid: Elektrilevi arve nr XXX summas 12,13 eurot. 220Energia arve nr XXX summas 6,38 eurot; XXXarve nr 11/17 summas 134,46 eurot ja arve nr 12/17 summas 129,61 eurot. Elioni arve nr XXX kokku summas 178,50 eurot. Lisaks riietele, toidule, mähkmetele ja ravimitele kaasnevad lastega ka haridusega seotud kulud, milleks on lapse XXX lasteaia kulud: Tallinna XXX Lasteaed arve nr XXX summas 41,43 eurot. Kuna laps oli detsembris haige, siis ei ole arvel toiduraha arvestatud. Ühe päeva toiduraha on 1,85 eurot (arve nr XXX), seega kui laps käib kõik päevad lasteaias, siis on ühe kuu toiduraha ca (20x 1,85)=37 eurot. Alates 2016 tõusis lasteaia kohamaks ja jaanuarikuust alates tuleb tasuda 52,46 eurot. Kostja on 27.01.2016 nõustunud kompromissi sõlmimisel loobuma miinimumelatisele lisanduvast protsendist. Võttes arvesse hageja sissetulekut, ülalpeetavaid ja kohustusi peab hageja võimalikuks maksta kostja ülalpidamiseks 215 eurot kuus. Sellises suuruses ülalpidamiskohustuse täitmisel oleks võrreldes kostjaga võrdselt koheldud ka hageja teised lapsed. Hageja täpsustab oma nõuet ja palub kohtul muuta Harju Maakohtu 19.02.2013 määrust tsiviilasjas nr 2-12-29267 ja vähendada alates hagiavalduse esitamisest XXX XXX kasuks väljamõistetava elatise suurust kuni 215 euroni. Kohtuistung 10.03.2016 Hageja vastas kohtule, et temalt oli välja mõistetud miinimummääras elatis + sellele lisanduv 12,5%. Pärast seda on hageja uues perekonnas kaks last sündinud. Hageja jaoks on elatise miinimumsumma suur summa, kõigile lastele läheb kokku 600 eurot. Hageja töötasu netosumma on ~900 eurot, ta töötab logistika alal. Hageja sooviks, et jääks 215 eurot fikseeritult kuni kostja 18-aastaseks saamiseni. Hageja ei saa minna välismaale tööle, ta tahab olla pere juures. Ta teeb ka samas lisatööd töö juures, et saaks rohkem palka. Õppelaen oli kostja ema oma. 4 2-15-19130 Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et hageja muutis oma nõuet 27.01.2016 ja palus vähendada elatist ja välja mõista elatis kuni 215 eurot, mis on praegu kehtiv miinimummäär. Kompromissi sõlmima kostja ei olnud nõus ja soovis lisada lauset, et mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja soovib, et see summa ei suureneks. Hageja ongi siiamaani kostjat üleval pidanud, lisaks miinimumile maksab hageja lapsele igakuiselt kindlustust 30 eurot, seega 215 eurot + igakuine kindlustus. Kindlustus läheb samamoodi kostjale, kui ta saab 18.a, see on kokku 235 eurot. 2017.a koos kindlustusega on kokku 245 eurot, 2018.a miinimum ei ole teada. Hageja soovib, et summa fikseeritakse ära. Ta ei pea mõistlikuks lõpetada kostja elukindlustuse lepingut. Korterilaen võeti siis, kui perekond oli koos, selle sama korterilaenuga maksis ema oma õppimisega seotud kulud. See on kohustus, mida praegu hageja kannab. Hagejal on tekkinud ka krediitkaardi võlad, kuna ta ei tule hetkel majanduslikult toime. Kui kostja jääb oma seisukoha juurde ja vastu ei tule, siis tuleb lihtsalt see elukindlustus lõpetada. Hageja on täitnud kindlustuskohustust. Kui laenuleping sõlmiti, siis kostja ema sai kõrghariduse omandada, paratamatult siis hageja ei saanud haridust omandada. Praegu ei ole keskharidus kohustuslik, kui hageja saab põhiharidusega 1200 eurot palka, siis on see ju väga hea.
lg 2 võimaldab ülalpidamiskohustust võrdselt jagada, üldjuhul lubab ka seda, et vähendamine on mõistlik, kui teised jäävad ebavõrdsesse olukorda. Kostja ema ei ole tõendanud, et lapse kulud on suurenenud. Ka hageja lapsed kasvavad ja kulud suurenevad. Paratamatult peab kohtulahend olema selline, et see oleks täidetav. Tookord võeti laenu perekonna eluaseme renoveerimiseks, ka kostja õppekulusid maksti selle eest. Hageja ja kostja seaduslik esindaja võtsid koos selle laenu. Hagejal on see kohustus, kui ta jätab selle tasumata, siis ka kostja ema on laenuvõtja. Ta on maksnud õppelaenu ka üks aasta, see puudutab praegu hageja ja kostja ema omavahelisi suhteid. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub elatist vähendada sellisel viisil, et välja mõistetakse elatis 215 eurot ja et see oleks fikseeritud summa. Lisaks 215 eurole makstakse igakuiselt lapse elukindlustusmakseid 30 eurot. Hageja leiab, et sellega on kaetud tulevikus võimalik Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pool alampalga määra osa. Hagejal on veel kaks alaealist last. Ka 2015 sündinud lapse kuni 3-aastaseks saamiseni ei saa ema tööl käia. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtule, et muidugi tuleb arvestada, et on rohkem ülalpeetavaid. Hagejal on auto, mille eest ta maksab liisingut ja tal on menetluses lepinguline esindaja. Kostja seaduslik esindaja kasvatab üksi last. Viimane esitatud dokument oli tõend laenu kohta korteri renoveerimiseks. Korter on hageja oma. Kostja jääb oma seisukoha juurde. Kostja loobus 12%-st ja palub välja mõista 215 eurot ja tulevikus mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kõik asjaolud olid enne hagejale teada. Kostja seaduslik esindaja vastas kohtule, et temal ja hagejal oli omavahel kokkulepe, et kostja seaduslik esindaja ostis korterisse sektsiooni. Kohtu seisukoht 5 2-15-19130 Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (
) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on,
lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. TsMS § 459 lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati täitma muid korduvaid kohustusi, on pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus; 2) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Harju Maakohtu 19.02.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-29267 on kinnitatud hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt hageja tasub elatist tütrele (kostja) igakuiselt ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast, millele lisandub 12,5% ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast. Hageja soovib igakuise elatise suurust vähendada ja maksta kostjale elatist 215 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni muutumatus summas nii, et elatise miinimummäära suurenemisega kostjale makstav elatise summa ei suurene.
lg 2 kohaselt, kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kuna
lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades 6 2-15-19130 kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.
lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kostja on hageja laps, seega on ta õigustatud hagejalt elatist saama. Kuna kostja on kohtuistungil nõustunud temale makstava elatise vähendamisega miinimummäärani, ei pea kostja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus kostja esmavajadusi ning põhjendatud kulusid. Hageja poolt esitatud andmete kohaselt on hageja igakuine keskmine netosissetulek 967,28 eurot kuus (bruto 1214,32 eurot, AS XXX tõend). Hageja igakuised kulud on arvestuslikult 876,05 eurot. Hagiavalduse kohaselt on igakuised kulud järgmised: -kostja elatis 219,37 eurot; -kostja elukindlustusmakse 30 eurot („Kasvuportfell Juunior“, AS SEB Pank, poliis nr XXX); -kostja seaduslikule esindajale laenulepingu nr XXX alusel igal kuul 145,95 eurot; -laenulepingu nr XXX tagatiseks on hageja korter asukohaga XXX Tallinn, mille kindlustusmakse on 16,56 eurot; laenulepinguga on võetud kohustus kindlustada tagatiseks olev korter; -eluasemekulud keskmiselt (KÜ, elekter, TV, internet) 195,53 eurot; kostja on oma igakuised eluasemekulud tõendanud vastavalt XXX AS elektrilevi arvega, XXX OÜ arvega, XXX arvetega, AS XXX arvega; -autoliising 187,54 eurot; auto on vajalik seoses tööga, mis tagab hagejale sissetuleku; -krediitkaardi tagasimaksed 81,10 eurot; krediitkaardi kasutamise vajadus on tekkinud sellest, et sissetulekust ei jätku vahendeid kõikide kohustuste täitmiseks; -toit, hügieenitarbed ja muud vajalikud või ettenägematud kulud 91,23 eurot. 7 2-15-19130 Lisaks kostjale on hagiavalduse kohaselt hageja ülalpidamisel veel kaks alaealist last ja hageja elukaaslane, kes on lapsehoolduspuhkusel 13.10.2015 sündinud lapsega.
lg 3 kohaselt, vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Hageja on kohtuistungil avaldanud, et ta maksab kostja kindlustusmakset 30 eurot kuus ning kindlustussumma läheb samuti kostjale, kui ta saab täisealiseks, seega oleks käesoleval ajal kostjale makstav summa elatise miinimusuurus + 30 eurot. Hageja ei pea mõistlikuks kostja elukindlustuslepingut lõpetada. Kohus leiab, et nimetatud kindlustussumma saab elatise hulka arvata ainult siis, kui kostja vanemad selles kokku lepivad. Kohtumenetluses ei ole pooled jõudnud kokkuleppele, et kostja igakuine elukindlustussumma 30 eurot arvatakse kostjale makstava elatise hulka. Hageja ja kostja seadusliku esindaja ja AS Sampo Pank vahel on 19.10.2007 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille kohaselt on laenu tagastamise lõpptähtpäev 15.10.2017. Nimetatud laenu kasutamise eesmärgiks on korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas, renoveerimine ja laenu tagatiseks on korter asukohaga XXX Tallinnas, mis on hagiavalduse kohaselt käesoleval ajal hageja elukohaks. Hagiavalduse kohaselt tasub hageja kostja seaduslikule esindaja laenulepingu nr XXX alusel igal kuul 145,95 eurot, samuti on laenu tagatiseks oleva korteri kindlustusmakse 16,56 eurot kuus. Hageja on 28.01.2016 menetlusdokumendis esitanud väite, et laenulepingust nr XXX tulenev rahaline kohustus ei ole mitte hageja kohustus, vaid see on kostja ema laenukohustus, mille tagatiseks on seatud hageja korteriomand. Kohtuistungil esitas hageja väite, et nimetatud renoveerimislaenu eest tasuti ka kostja seadusliku esindaja õppekulud ning kostja seaduslik esindaja viitas kokkuleppele, mille kohaselt ostis tema korterisse sektsiooni. Kohus on seisukohal, et kostja vanemate kui laenu kaastaotlejate ja laenulepingu nr XXX poolte vahelised rahalised suhted ei saa halvendada kostja olukorda elatise saajana ja kui hageja leiab, et laenulepingust tuleneva igakuise makse suurus või tasumiskohustus on tema suhtes mingil viisil ebaõiglane, tuleb tal olukord lahendada läbirääkimiste teel kostja seadusliku esindajaga ja pangaga. Kostja on 04.03.2016 esitanud tõendina foto laenulepingust nr XXX, mida hageja palub 07.03.2016 esitatud menetlusdokumendis tõendina mitte arvestada, kuna tõendi esitamisel ei ole kostja järginud TsMS § 329 lg 2 sätestatud tähtaega, mistõttu ei saa hageja sellele mõistliku aja jooksul esitada oma seisukohta. Tsiviilasja toimiku andmetel on nimetatud laenulepingu nr XXX esitanud hageja ka ise 18.12.2015 hagiavalduse lisana nr 6 ning seega oli hagejal võimalik esitada seoses nimetatud tõendiga kõik seisukohad, mida hageja on menetluses vajalikuks pidanud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja taotluse rahuldamata. Kohtule esitatud sünnitõendite kohaselt on hagejal lisaks kostjale kaks alaealist last, sündinud 10.01.2014 ja 13.10.2015, kelle suhtes on hagejal ülalpidamiskohustus vähemalt
lg 1 sätestatud ulatuses.
lg 1 kohaselt, lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Nimetatud tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et hagejal on 8 2-15-19130 täielik ülalpidamiskohustus oma elukaaslase suhtes selle tõttu, et ta ei saa 13.10.2015 sündinud lapse tõttu endale sissetulekut teenida. Vanemahüvitise seaduse (VHS) § 1 lg 1 kohaselt on käesoleva seaduse eesmärk säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikutele, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse sissetulek hüvitise määra ulatuses. VHS § 4 lg 1 kohaselt, hüvitist taotletakse, määratakse ja makstakse riiklike peretoetuste seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi. VHS § 4 lg 4 kohaselt, hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, määratakse hüvitis lapse 18 kuu vanuseks saamise päevani. Kohus nõustub hagejaga selles, et kahe ülalpeetava lisandumisega on kostjale elatise maksmist kokku lepitud suuruses võimaldavad asjaolud võrreldes 19.02.2013 tsiviilasjas nr 2-12-29267 kompromissi sõlmimise ajaga muutunud. Samas on tegemist hageja teadliku ning läbikaalutud otsusega ning hageja arvestusega oma olemasolevate ning tulevaste ülalpidamiskohustuste osas. Samuti on osa laste kuludest kaetud riikliku peretoetusega. Kohus on teinud elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse kostja vanemate varalise seisundi kohta. Päringute vastuste andmetel ei ole kostja emal osalust äriühingutes, kinnisvara ja sõiduautot. Autoregistri andmetel on hagejal sõiduauto. Kinnistusraamatu andmetel puudub hagejal muu kinnisvara peale korteriomandi Pae 43-17 Tallinnas, mis on ka hageja elukohaks. Seega ei erine kostja vanemate varaline seisund oluliselt. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja ja kostja on kohtuistungil avaldanud, et on nõus sellega, et elatise suurus vähendatakse käesoleval ajal kehtiva elatise miinimummäärani, so 215 euroni. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks muuta hageja poolt kostjale makstava elatise suurust ja vähendada elatise suurus miinimummäärani. Samas on miinimumsummas elatis piisav ainult lapse minimaalsete vajaduste katmiseks, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks välja mõista elatist kuni kostja täisealiseks saamiseni kindlas summas, mis elatise miinimummäära suurenemisel jääks alla miinimummäära, vaid peab põhjendatuks välja mõista elatis miinimumsummas, mis muutub koos Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-119-15 ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. 2016.a on elatise miinimummääraks 215 eurot kuus, millises suuruses elatise tasumisega on hageja nõustunud. Kohus leiab, et hagejal on võimalik vaadata ümber oma kulutuste liigid, mis puudutavad kostjat ja tema ema ning kostja emaga kokkulepet saamata teha ühepoolselt vastavad otsustused, mis võimaldavad kostjale ka edaspidi elatist maksta miinimumsummas, arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära muutumist. Sel juhul ei osutu ka hageja teised lapsed edaspidi varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. Kohtu hinnangul on elatise vähendamisega arvestatud ka hageja vajadusega pidada osaliselt ülal 2015 sündinud lapse ema. Hagejal on võimalik alates 01.01.2016 miinimumsummast enam makstud ulatuses elatis tasaarvestada edaspidi makstava elatisega. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude vähendada kostjale makstavat 9 2-15-19130 elatist ajavahemiku 18.12.2015-31.12.2015 eest, kuna kostja on nõustunud elatise suurusega 215 eurot kuus alates hagi esitamisest. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse jätta kostja 04.03.2016 esitatud menetluskulud menetluskulude kindlaksmääramisel arvestamata. Kohus selgitab, et TsMS § 177 lg 1 ja lg 2 lähtudes tuleb menetluskulud vastavalt menetluskulude jaotusele kindlaks määrata sõltumata menetluskulude nimekirja esitamise ajast ning kui menetluskulusid ei ole võimalik kindlaks määrata kohtuotsuses, tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskulud Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus poolte kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.