) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. XXX ja XXX abielust on sündinud 23.08.2013.a. kaksikud tütred XXX ja XXX, kes on käesolevalt 2 aasta ja 7 kuu vanused. Vanemad elavad lahus alates 2015.a. juunist ja lapsed elavad koos emaga. Hagejate esindaja sõnul tekkisid kodus probleemid kostja poolt vastutustundetult alkoholi tarvitamise tõttu. Kostja lahkus ühisest perest juunis 2015.a. Hagejad leiavad, et kostja on täitnud laste ülalpidamiskohustust vähesel määral ja juhuslike summadena ning taotlevad laste isalt elatise väljamõistmist alates kohtule avalduse esitamisest ja summas, mis võrdub seaduses sätestatud elatise minimaalsuurusega kummalegi lapsele. Hageja on lastega kodune kuna lapsed on alla 3 aasta vanad. Kostja ei ole nõus taotletud elatisega ja peab seda liiga suureks. Soovib, et lapsed elaksid igas kuus pool aega isaga, sellisel juhul ei pea ta suuremat elatist maksta. Nõustub maksma 100 eurot lapse kohta kuus. Väidab, et teenib vaid 400 eurot kuus, seepärast ei ole võimeline maksma küsitud elatist. Kostja on varem selgitanud, et ei oma püsivat töökohta ja teenib töötasu ebaregulaarsete summadena. Tõendamaks, et on laste ülalpidamist toetanud, on esitanud oma pangakonto väljavõtted (tl 35-57). Väljavõtete kohaselt on XXX vanemate kooselu ajal kandnud raha abikaasa arvele : märtsis 2014.a. 730 eurot ja samal ajal kaupluses kulutanud 158 eurot, aprillis 2014.a. 735 eurot, augustis 2014.a. 637 eurot ja kulutanud poes 256 eurot, ülejäänud kulutused on väiksemad. Tõenditest nähtuvalt ei ole kostja töötasuks olnud kindlasti 400 eurot. Juunis 2015.a. (abikaasade lahku elama asumine) on kostja kandnud abikaasa arvele 715 eurot, seejärel hakkavad summad vähenema. Kostja sõnul on tal alates 02. detsembrist 2015.a. püsiv töökoht, kuid palgatõendit kohtule ei ole kostja esitanud. Seega ei ole kostja tõendanud, et tema töötasu on 400 eurot.
lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis
MS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kohus asub seisukohale, et elatis laste isalt tuleb välja mõista suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale ja alates avalduse esitamisest 28.08.2015.a. Otsuse täitmise käigus saavad pooled teha tasaarvestuse nimetatud perioodi jooksul kostja poolt tasutud elatise osas.
kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Suhtlusõigus on osa lihasele vanemale kuuluvast põhiseaduslikust vanemaõigusest (PS § 27). Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 28 sätestab, et lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last.
Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Kohus ära kuulanud laste vanemate, omavalitsuse ja lapse esindajate seisukohad leiab, et ei toeta laste isa seisukohta nagu peaksid lapsed viibima võrdse aja kummagi vanema juures. Lapsed on alles 2-aastased, üle elanud vanemate lahkumineku ja saabumas on lasteaeda minek. Kui lapsed on nende muutustega kohanenud, siis tuleb ka kõne alla ööbimine isa juures. Kohaliku omavalitsuse väitel olevat XXX nendega vesteldes olnud samal seisukohal ja toetanud seni toiminud korda. Kohus arvestanud kõigi menetlusosaliste arvamusi, määrab kindlaks XXX suhtlemiskorra oma tütardega otsuse resolutsioonis märgitud viisil. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.