Obsah (8)

§ 77§ 113§ 635§ 642§ 641§ 127§ 115§ 197

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-92

§ 77tulenevalt vähemalt keskmisele kvaliteedile.

Kostja vastuväited

1. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 17.01.2012 toimunud koosolekul lepiti kokku, et populaarsetel müügiartiklitel (sh „Eriti Hea Nisujahu“) pakenditel peab värvilahendus jääma samaks. 30.03.2012 sai kostja kätte esimese partii „Eriti Hea Nisujahu“ pakendeid (40 000 tk) ning selgus, et tehtud tööl puuduvad kokkulepitud omadused. Pakendid erinesid oluliselt varasematest ning värvid olid silmnähtavalt tuhmimad ja „porisemad“. Hageja osa trükipartii ebaõnnestumisel rõhutab asjaolu, et ta ei küsinud enne esimese partii trükki printproofi (näidist), mis on erinev tavapärasest praktikast ning mille küsimisel oleks erinevus värvitoonides välja tulnud ja viga oleks olnud võimalik parandada. Näidise küsimine ei olnud kostja kohustus, kuna 2 erialaste teadmiste puudumise tõttu oli kostja delegeerinud trükifirmaga suhtlemise hagejale.
2. Hageja poolt kujundatud paberkotte oli palgatud trükkima Peltolan Pussi Oy, kes esitas teostatud trükitööde eest (esimene paberkottide partii) kostjale arve summas 5430,07 eurot. Kuivõrd hageja ei esitanud trükifirmale kokkulepitud omadustele vastavaid kujundusfaile ning on jätnud järgimata sarnases majandus- ja kutsetegevuses tavapäraselt nõutava hoolsuse määra, siis on hageja tekitanud kostjale kahju summas 5430,07 eurot. Kostja soovib tasaarvestada hageja poolt esitatud nõude kostjale tekitatud kahju ulatuses. Kostja on hagejale esitanud 15.03.2013 e-kirjas tasaarvestuse avalduse. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
3. Harju Maakohus rahuldas 16.11.2015 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 713,93 eurot. Hageja menetluskulud jättis maakohus 11,62% ulatuses kostja kanda ja 88,38% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jättis maakohus 88,38% ulatuses hageja kanda ja 11,62% ulatuses kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 119,13 eurot ja hagejalt kostja kasuks 1812,63 eurot. Tasaarvestuse tagajärjel mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1693,50 eurot ja viivise menetluskuludelt

§ 113lg-s 1 sätestatud määras kuni nende täieliku tasumiseni.

6. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud

§ 635

alusel suulises vormis töövõtuleping hageja 03.02.2012 hinnapakkumise alusel teraviljatoodete paberkottide kujundamiseks. Hageja kujundas kostjale kokkulepitud pakendid ja andis valminud kujundused kostjale üle elektroonilisel kujul edastamisega trükifirmale. Hageja on esitanud kostjale 29.06.2012 arve nr 120224 summas 4812 eurot ja 30.10.2012 arve nr 120321 summas 1332 eurot, kokku 6144 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud. 7. Kohus luges tõendatuks, et hageja poolt tehtud kujundusfailide alusel on trükitud toodet „Eriti Hea Nisujahu“ mitu partiid, millest esimese partii kvaliteet kostjat ei rahuldanud. Hageja 17.01.2012 e-kirjaga kostjale luges kohus tõendatuks, et pooled leppisid 16.01.2012 kokku, et populaarsetel müügiartiklitel, sh „Eriti Hea Nisujahu“, peab värvilahendus jääma samaks, mis varasematel pakenditel. Poolte samasisulist kokkulepet kinnitab kostja 10.04.2012 e-kiri hagejale. Kohus luges hageja 17.04.2012 ja 20.04.2012 e-kirjadega ja fotodega tõendatuks, et hageja poolt kostjale esimesena üle antud toote „Eriti Hea Nisujahu“ kujundusfailide värvilahendus erines varasemate pakendite värvilahendusest, s.o toote kujundus ei vastanud kokkuleppele. 8.

§ 642

lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Kohus asus seisukohale, et trükikvaliteedi aluseks on hageja poolt koostatud kujundusfailid, mille värvierinevus lõplikust väljatrükist on võimalik välja selgitada valmistatava trükise näidise abil. Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et hageja on lepingut rikkunud seetõttu, et ei andnud trükifirmale juhiseid, mis tagaksid, et saavutatakse kokkulepitud värvilahendus. 03.02.2012 hinnapakkumisest ja kohtule esitatud poolte kirjavahetusest ei tulene hageja kohustust organiseerida toodete trükkimist. Hageja ülesandeks oli edastada kujundust sisaldav fail trükikojale. Kohus nõustus kostjaga, et trükise näidise küsimise ja saamise korral oleks ebaõige värvilahenduse saanud enne suurema tootekoguse trükkimist muuta ja hagejal oleks olnud võimalus teha ja edastada kokkulepitud tingimustele vastava värvilahendusega kujundusfailid. Kohus leidis, 3 et kostja on teatanud hagejale puudustest mõistliku aja jooksul, samuti on kostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldanud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kujundusfaile muutnud ning sellega kõrvaldanud puudused, mistõttu vastasid järgnevad tooted kostja nõudmistele ja kokku lepitud tingimustele. Pooled ei ole kokku leppinud töövõtja vastutuse piiramises, samuti ei esine hageja vastutust välistavaid asjaolusid vastavalt

§ 641lg 3.

9. Pooled on üksmeelel selles, et kostja on töövõtulepingu alusel valmistatud tooted pärast hageja poolt kujunduses ja värvilahenduses muudatuste tegemist kätte saanud ning et kostjal ei ole etteheiteid töö kvaliteedi osas. Seega on hagejal õigus nõuda

§ 635lg 1 alusel kostjalt kokkulepitud tasu tehtud töö eest.

10. Kostja on esitanud vastuväite haginõude tasaarvestamiseks. Puudub vaidlus, et tasaarvestuse formaalsed eeldused on täidetud. Hageja on kostja tasaarvestuse avalduse kätte saanud hiljemalt 10.08.2015, mil kostja vastus hagile toimetati hagejale e-toimiku kaudu kätte. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja poolt kujundatud värvilahendusega tellitud pakendite esimene partii koguses 40 000 tk ei vastanud hageja ja kostja vahel kokku lepitud tingimustele. Kostja tasaarvestamiseks esitatud nõue tuleneb asjaolust, et kostja väitel on ta tasunud nimetatud trükiteenuse, sh trükiplaadid, eest trükifirmale Peltolan Pussi Oy 5430,07 eurot, millega on kostjale tekkinud lisakulu ja sellega ka kahju. Kohus leidis, et hagejal oli võimalik ette näha, et kostja ei saa eesmärgipäraselt kasutada lepingu tingimustele mittevastava värvilahendusega tooteid ning et kostjal võib selle tõttu tekkida kahju. Kui kostja oleks saanud kokkulepitud tingimustele vastavad paberkotid tootele „Eriti Hea Nisujahu“ esimese partiina, siis ei oleks kostja pidanud tasuma täiendavalt puudustega värvilahendusega pakendite eest ja kostjale ei oleks kahju tekkinud, millega on tõendatud

§ 127

lg 4 sätestatud põhjuslik seos.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus asus seisukohale, et kostja on oma nõude hageja vastu summas 5430,07 eurot kehtivalt tasaarvestanud hageja nõudega summas 6144 eurot. Lähtudes eeltoodust kuulub hagiavaldus rahuldamisele 713,93 euro osas.

1. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 11,62% ulatuses, jättis kohus hageja menetluskulud 11,62% ulatuses kostja kanda ja 88,38% ulatuses hageja kanda ning kostja menetluskulud 88,38% ulatuses hageja kanda ja 11,62% ulatuses kostja kanda. Kohus leidis et hageja menetluskulud on kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning määras menetluskulude suuruseks kokku 1025,20 eurot, millest 11,62% on 119,13 eurot. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja õigusabikulud 2211,90 eurot, tõlkekulud 20,95 eurot ja sõidukulud 11,20 eurot. Kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabikulusid 2030 euro ulatuses ja tõlkekulusid summas 20,95 eurot ning leidis, et põhjendatud menetluskulu kokku on 2050,95 eurot, millest 88,38% on 1812,63 eurot. Vastavalt TsMS § 445 lg-le 1 tasaarvestas kohus poolte vastastikused menetluskulude nõuded. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
2. 16.12.2015 esitas hageja Harju Maakohtu 16.11.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 4
3. Hageja leiab, et kuna tsiviilasja toimikusse ei ole esitatud hageja poolt koostatud kujundusfaili, on arusaamatu maakohtu seisukoht, mille kohaselt erines kujundusfailide värvilahendus varasemate pakendite värvilahendusest. Kohus ei saanud võtta seisukohta kujundusfaili osas selle sisuga tutvumata või hindamata mõnda muud selle faili kohta käivat tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud tõendit. Hageja ülesandeks oli poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel kujundusfaili loomine. Toote trükkimist hageja ei teostanud ega organiseerinud. Praaktoode tekkis trükitehnilistel põhjustel, mitte põhjusel, et kujundusfail oleks vigane. Samuti jääb arusaamatuks, mille alusel nõustus kohus kostjaga selles, et trükikvaliteedi aluseks on hageja poolt koostatud kujundusfailid, mille värvierinevuse lõplikust väljatrükist on võimalik välja selgitada valmistatava trükise näidise abil. Valmistoote kvaliteet sõltub kasutatavast paberist, kasutatavast trükitehnoloogiast ning värvidest. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejale ette kirjutanud sellised tehnoloogilised tingimused ning arusaamatuks jääb, millisele tõendile tuginedes on maakohus sellisele järeldusele jõudnud.
4. Maakohus on asunud seisukohale, et on tõendatud, et hageja poolt 03.02.2012 töövõtulepingu alusel kujundatud värvilahendustega tellitud pakendite esimene partii ei vastanud hageja ja kostja vahel kokku lepitud tingimustele. Maakohus ei ole nimetanud ühtegi tõendit, millele ta oma seisukoha on rajanud. Hageja ei saa vastutada kolmandate isikute töö eest. Seega ei ole hageja tekitanud kostjale kahju. Kuivõrd hagejal puudus kohustus hüvitada kostjale kahju ning kostja ei ole kahju suurust ka kunagi tõendanud, siis ei saa vastavalt

§ 197toimuda ka tasaarvestust.

Hageja on tasaarvestusele vastu vaielnud ning seda viimati 05.10.2015 menetlusdokumendis. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata 2641,84 eurot. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt nimetatud summa täiendavalt välja. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus määrab uue menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 18.

§ 641lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

Tulenevalt

§ 641

lg 2 p 1 ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Maakohtu tuvastatu kohaselt leppisid pooled kokku, et toote „Eriti Hea Nisujahu“ pakendil peab värvilahendus jääma samasuguseks nagu oli varasematel pakenditel. Seda seisukohta ei ole hageja apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Hageja 03.02.2012 hinnapakkumisest nähtub, et paberkottide kujundus hõlmas muuhulgas värviskeemi väljatöötamist ja trükiettevalmistust (t lk 5). Hageja esindaja selgitustest 07.03.2016 ringkonnakohtu istungil selgub, et hageja ülesandeks oli ka kujundusfaili trükikojale saatmine. 5

1. Vaidlust ei ole selles, et trükijärgselt ei vastanud värvid „Eriti Hea Nisujahu“ pakendite esimesel partiil kokkulepitule. Seda tõendab ka hageja enda 20.04.2012 e-kiri, kus on märgitud, et triibud mõjuvad poristena (t lk 47-49). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudus oli tingitud hageja tegevusest. Pooled ei vaidle, et pärast esimest partiid muutis hageja värviskeemi. Seda, et värviskeemi muudeti, kinnitas hageja esindaja ka 07.03.2016 istungil. Kuna värviskeemi muutmise järgselt olid trükitud pakendid nõuetekohase kvaliteediga, siis saab sellest järeldada, et esialgne värviskeem ei vastanud lepingule. Arvestades hageja lepingujärgseid ülesandeid ning töövõtulepingu olemust, leiab ringkonnakohus, et hageja kui vastaval alal eriteadmisi omava isiku ülesandeks oli ka kontrollida, kas tema poolt väljatöötatud värviskeemiga on trükkimisel võimalik kokkulepitud tulemust saavutada. Seda oli hagejal võimalik teha näiteks trükinäidise küsimuse teel. Hageja väited, et puudused esimeses trükipartiis olid tingitud trükikoja tegevusest, on tõendamata.
2. Ülaltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hageja vastutab rikkumise eest ning kostjal on õigus nõuda hagejalt

§ 115lg 1 alusel kahju hüvitamist.

Kostja väitel on temale tekitatud kahju suurus 5430,07 eurot, kuna nimetatud summa on ta tasunud Peltolan Pussi Oy poolt trükitud esimese partii pakendite eest, kuid pakendeid kasutada ta ei saanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et temale tekitatud kahju suurus on 5430,07 eurot.

1. Kostja 19.06.2012 e-kirjast nähtub, et esimese partii suuruseks oli 39 300 paberkotti (t lk 37). Peltolan Pussi OY arvetelt nähtuvalt oli ühe „Eriti Hea Nisujahu“ paberkoti hind 0,05495 eurot (t lk 131-134). See teeb paberkottide hinnaks 2159,54 eurot. Eeltoodule lisandub „Eriti Hea Nisujahu“ paberkoti trükiplaadi maksumus, mis Peltolan Pussi Oy arve kohaselt on 628,69 eurot (t lk 127-128). Kokku on kahju suuruseks 2788,23 eurot, mida tuleb lugeda tasaarvestuse põhjendatud summaks. Hageja väited, et tegelikult kasutas kostja paberkotid ära ning seetõttu mingit kahju ei tekkinud, on tõendamata. Kuna hageja nõue on 6144 eurot ja kostja tasaarvestus on põhjendatud 2788,23 euro ulatuses, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele kokku 3355,77 eurot. Arvestades, et maakohus on kostjalt välja mõistnud 713,93 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista 2641,84 eurot. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis on põhjendatud jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, siis puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp 6