Väärteoasi nr.4-15-10109 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 04. aprillil 2016.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi se

§ 29lg 2 p1 ; §132 p 3, § 132-134; 38 lg 1; Kr

MS § 175 lg 1 Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Kohtuistungi toimumise ajad Istungil osalenud isikud Kohus juhindub KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXAS-i volitatud isiku vandeadvokaadi abi Liis Könni Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 20.11.2015 esitatud kaebus XXX 04.11.2015.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 31.12.2014/921014000002 otsuse tühistamiseks.
2. Tühistada XXX 04.11.2015.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 31.12.2014/921014000002 täise ulatuses ja lõpetada XXXAS suhtes väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel tema tegevuses süüteokoosseisu puudumise tõttu.

3.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 175 lg 1 alusel hüvitada AS-i XXXmenetluskulud osaliselt summas 10 000 (kümme tuhat) eurot riigi eelarve vahendites

1. Käesolev kohtuotsus teha teatavaks XXXAS-ile, tema kaitsjatele ja XXX. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS VÄÄRTEOASJAS XXX (edaspidi KA) koostas 14.novembril 2015.a kohtuvälise menetlejana otsuse väärteoasjas nr 31.12.2014/921014000002, millega tunnistas XXXAS (edaspidi tekstis ER) süüdi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (edaspidi tekstis REMIT) artikli 4 lõike 1 nõuete rikkumises ja karistas teda elektrituruseaduse (edaspidi tekstis ELTS) §-s 1014 lg 2 sätestatud väärteo eest rahatrahviga 10 000 euro Kohtuvälise menetleja otsust põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 13.11.2013.a kell 15.26 (CET) avaldas XXXAS XXXAS-i (edaspidi tekstis NPS) elektribörsi turuteate veebirakenduses „urgent market message“ (edaspidi tekstis UMM) XXX elektriühenduse hooldustööde kohta (UMM1), mille kohaselt teostatakse XXX hooldustöid juulis ja augustis 2014 (ajavahemikul 01.07.2014.a kuni 01.08.2014.a) 10 täistööpäeva jooksul ning tööde teostamiseks sobiva ilma ootamise ajal ja öösel saab XXX ühendus olla töös. 03.06.2014.a allkirjastas ER-i juhatuse liige XXXXXX hooldustööde teostamiseks XXX 011 ning 04.06.2014.a kinnitas XXX süvistamistööde teostaja XXXAS-i esindaja allkirjastatud XXX011 kättesaamist, millest nähtub, et eeldatav tööde aeg on 20-40 päeva juhul, kui kasutatakse ühte „jetting spreadi“. Kokkuleppe kohaselt on ER palunud mobiliseerida vaid ühe „jetting spreadi“. 06.06.2014.a kell 14.14 CET avaldas ER NPS elektribörsi veebirakenduses UMM turuteate XXX elektriühenduse hooldustööde osas perioodil 30.06.2014.a kuni 01.08.2014.a (UMM2). Nimetatud turuteate kohaselt teavitati turuosalisi Esliknk2 elektriühenduse hooldustöödest kestusega 10 täistööpäev mis oleks pidanud toimuma 31 päeva ja 17 tunnise ajaperioodi vältel. Tööde teostamiseks sobiva ilma ootamise ajal ja öösel saab XXX ühendus olla töös. 10.juunil 2014.a toimunud ER juhatuse koosolekule esitas projektijuht XXX memorandumi, milles tõi välja, et lähtuvalt 03.06.2014 allkirjastatud XXX 011 teostatakse merekaabli süsvistamistööd alates 01.07.2014.a, kuigi eelduste kohaselt kulub tööde teostamiseks 20-40 päeva ning juhtimiskeskusega on kokku lepitud katkestuse perioodiks 01.-31.juuli 2014.a. Memorandumis tuuakse välja, et süvistamistööde kohta on 13.11.2013.a avaldatud UMM1, mis vajab korrigeerimist, kuna öösel XXX kaablit töösse viia ei kavatseta. Juhatus otsustas, et enne lõplikku otsustamist tuleb teostada analüüs elektrisüsteemi eeldatava olukorra kohta juulis ja vastutavaks isikuks on XXX. 17.06.2014.a algusega kell 8:35 (CET+1) toimus XXXAS juhatuse koosolek, kus otsustati teostada 2014.a juulikuusse kavandatud XXX katkestus vastavalt XXX projektijuhi poolt 10.06.2014.a juhatuse koosolekule esitatud kavale. Koosolek lõppes kell 10:50 (CET+1). 1 7.06.2014 toimus ER-i poolt korraldatud Eesti ja Läti vahelise ülekandevõimsuse jaotamiseks mõeldud PTR-ide (inglise keeles Physical Transmission Rights, eesti keeles füüsilised ülekandeõigused) oksjon 2014.a juuli PTR-ide omandamiseks. Pakkumise tähtajaks oli 17.06.2014.a kell 12:00 (CET). Vastavalt PTR-i oksjoni reeglite „Rules for the Capacity Allocation by Limited Physical Transmition Rights Auction with the Sellback oblidation on the Estonia-Latvia Border“ punktile 9.5 võib osaleja vaidlustada oksjoni tulemused ühe tunni jooksul peale oksjoni tulemuste avalikustamist, kuid mitte hiljem, kui kell 16:00 (CET) oksjoni sulgemise päeval. 2 18.06.2014.a kell 09:43 (CET) avaldas ER NPS elektribörsi veebirakenduses UMM turuteate XXX elektriühenduse hooldustööde osas mille kohaselt on hooldustööde kestuseks varasema 10 päeva asemel hoopis 30 päeva ja 18 tundi ning hooldustööd viiakse läbi ajavahemikul 01.07.2014.a-01.08.2014.a (UMM3). Kohtuvälise menetleja uuris väärteomenetluse raames, kas XXXAS tegevuses ilmnevad ELTS 1014 lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteokoosseisu tunnused, et kas ER on jätnud õigeaegselt avalikustamata siseteabe XXX hooldustööde osas ning seetõttu levitanud ka läbi UMM2 teavet, mis andis 17.06.2014.a toimunud oksjonil müüdud energiahulgimüügi toodete kohta eksitavat informatsiooni. REMIT artikkel 4 lõike 1 kohaselt turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe, mis käsitleb äritegevust või rajatisi, mida asjaomane turuosaline, tema ema- või sidusettevõtja kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest kõnealune turuosaline või ettevõtja kas osaliselt või täielikult vastutab. XXX(ACER) selgitab oma REMIT-i rakendamise suuniste2 punktis 7.3, et õigeaegse avalikustamisena võib käsitleda teabe avalikustamist niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui ühe tunni jooksul, v.a. juhul, kui reeglitest või määrustest ei tulene teisiti. Igal juhul tuleb aga siseteave avaldada enne sellise teabega seotud energia hulgimüügitoodetega kauplemis REMIT artikkel 2 punkti 8 kohaselt on isikuks füüsiline või juriidiline isik. REMIT artikkel 2 punkti 7 kohaselt on turuosaline isik, kaasa arvatud põhivõrguettevõtja, kes sõlmib tehinguid ning annab muu hulgas kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul. REMIT artikkel 2 punkti 1 kohaselt on siseteave täpset laadi avalikustamata teave, mis on otse või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega ning millel võib avaldamise korral olla tõenäoliselt märkimisväärne mõju kõnealuste energia hulgimüügitoodete hinnale. REMIT artikkel 2 punkti 1 b kohaselt on teabeks artikkel 2 punkti 1 mõistes teave elektrienergia või maagaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta või teave maagaasi veeldusjaamade võimsuse ja kasutamise kohta, sealhulgas kõnealuste rajatiste kavandatud või ettekavatsemata mittekasutatavuse kohta. REMIT artikkel 2 punkti 1 kohaselt loetakse teavet täpseks, kui see viitab olemasolevatele või mõistliku eelduse kohaselt tekkida võivatele asjaoludele või toimunud või mõistliku eelduse kohaselt toimuda võivale sündmusele ja kui see on sedavõrd üksikasjalik, et võimaldab teha järelduse mõju kohta, mida kõnealused asjaolud võivad või see sündmus võib avaldada energia hulgimüügitoodete hindadele. REMIT artikkel 2 punkti 4 d kohaselt on energia tuletisinstrumendid hulgimüügitooted, mis on seotud elektri või maagaasi transportimisega liidus. REMIT artikkel 2 punkti 6 kohaselt on energia hulgimüügiturg iga turg liidus, kus kaubeldakse energia hulgimüügitoodetega. REMIT artikkel 1 lõike 2 kohaselt kohaldatakse REMIT määrust energia hulgimüügitoodetega kauplemise suhtes. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et otsustamaks, kas XXX hooldustöid puudutav informatsioon oli enne avalikustamist siseteave REMIT artikkel 2 punkti 1 mõistes, on tarvis 3 hinnata: 1) kas XXX võimsuse kasutamist puudutav informatsioon on teave REMIT artikkel 2 punkti 1b mõistes?; 2) kas XXX võimsuse kasutamist puudutav informatsioon on otse või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega ning millel võib avaldamise korral olla tõenäoliselt märkimisväärne mõju kõnealuste energia hulgimüügitoodete hinnale?; 3) kas ER-le teadaolev teave oli täpne, st lõi mõistliku eelduse XXX võimsuse kasutamist puudutavate asjaolude tekkimisele ning võimaldas teha järeldusi mõju kohta, mida kõnealused asjaolud võivad avaldada energia hulgimüügitoote hinnale; 4) kas vastav täpne teave oli avalikustama teave? 1) XXX näol on tegemist Eesti-Soome vahelise elektriühendusega elektrienergia edastamiseks ning menetlus puudutab teavet XXX ühenduse võimsuse ja kasutamise osas. Seega, XXX osas juulis 2014 teostatud katkestust puudutava informatsiooni näol on tegemist teabega REMIT artikkel 2 punkti 1 b mõistes kuivõrd tegemist on teabega elektrienergia edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta, sealhulgas kõnealuse rajatise kavandatud mittekasutatavatuse kohta. 2) XXXAS, kui üks elektrienergia turuosalisi ning Eesti ja Läti vahelise ülekandevõimsuse PTRde oksjonil osaleja, on XXX esitatud 11.08.2014 väärteoteates nr KA-JUH-13/372 selgitanud, et XXX elektriühenduse kaudu Soomest Eestisse suunatavad elektrivood kombineerituna Eestis müügiks pakutava elektrienergiaga põhjustavad Eesti ja Läti vahelisel ülekandevõimsusel väga sageli ülekoormuse ilmnemise. Nimetatud ülekoormuste ilmnemine on tingitud Lätis ja Leedus müügiks pakutava elektri kõrgematest hindadest ja nende riikide suurest elektriimpordi vajadusest, mida olemasolev ülekandevõimsus Eesti ja Läti vahel ei suuda sageli täies mahus rahuldada. Nimetatud ülekoormuste ilmnemine on oluliselt sagenenud just peale XXX elektriühenduse käiku minekut, sest see ühendus võimaldab Balti turule tuua varasemast 650 MW võrra rohkem Põhjamaade odavamat elektri Seega, perioodil, mil XXX on käigust ära väheneb Eesti ja Läti vahelisel ühendusel tekkida võiva ülekoormuse risk ja selle riski realiseerumisel ilmnevate suurte hinnaerinevuste teke NPS Eesti ja Läti hinnapiirkondade vahel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 714/2009 artikkel 2 lõikes 2 c on selgitatud, et ülekoormus on olukord, milles siseriiklike põhivõrkude vaheline ühendus ei suuda asjaomaste võrkude vaheliste ühenduste ja/või siseriiklike põhivõrkude võimsuse puudumise tõttu mahutada kõiki tegelikke elektrivooge, mida turuosalised rahvusvahelise kaubanduse raames nõuavad. Teisisõnu, kui kahe hinnapiirkonna vahel olev ühendus on maksimaalselt koormatud ja turuosalistel ei ole enam võimalik teha täiendavaid tehinguid, siis selle tõttu tekib kahe hinnapiirkonna vahel elektrienergia turuhindade vahe. Näiteks, kui mingil teatud tunnil süsteemihaldurid annavad turukäsutusse Soomest Eestisse ülekandevõimsuse 1 000 MW ja turuosalised kasutavad kogu mahus 1 000 MW ära, siis lisatehinguid ei ole enam võimalik teha. Selle tulemusena on ühendus maksimaalselt koormatud ning Eesti ja Soome vahel ilmneb ülekoormus 06.06.2014 avaldatud UMM2 kohaselt pidi XXX olema perioodil 30.06.2014 kuni 01.08.2014 kasutusest väljas 10 täistööpäeva. Tööde teostamiseks sobiva ilma ootamise ajal ja öösel saab XXX ühendus olla töös. 18.06.2014 avaldatud UMM3 kohaselt teostatakse XXX hooldustöid ajavahemikus 01.07.2014 kuni 01.08.2014 30 päeva ja 18 tunni jooksul. 17.06.2014 toimus ER-i poolt korraldatud Eesti ja Läti vahelise ülekandevõimsuse jaotamiseks mõeldud PTR-de oksjon 2014 juuli PTR-de omandamiseks. PTR-i oksjoni näol on tegemist tuletisinstrumentidega ning REMIT artikkel 2 punkti 4 d kohaselt on tuletisinstrumendid, mis on seotud elektri või maagaasi transportimisega liidus, energia hulgimüügitooted. Asjaolu, et Eesti ja Soome vaheline ülekandevõimsus, mille hulka kuulub ka XXX, mõjutab Eesti ja Läti vahelise ülekandevõimsuse ülekoormuse tekkimist ja seeläbi ka Eesti ja Läti vahelise 4 ülekandevõimsuse PTR-i oksjoneid, kinnitab ka tabel NPS-i elektribörsi Elspot turu tunnipõhistest hindadest 2014 ning XXX poolt koostatud kokkuvõte 1 ja kokkuvõte 2 (ühiselt Tabel). Tabelist nähtub, et Eesti ja Soome vahelise ülekandevõimsuse ülekoormuse tekkimisel on NPS Eesti ja Soome hinnapiirkondade elektri hinnad erinevad NPS Eesti hinnapiirkonna kahjuks. See tähendab, et NPS Eesti hinnapiirkonna hind on kõrgem, kui NPS Soome hinnapiirkonna elektri hind. Üldjuhul, kui Eesti ja Soome vahelisel ülekandevõimsusel esineb ülekoormus, siis NPS Eesti hinnapiirkonna elektri hind on samal tasemel NPS Läti hinnapiirkonna elektri hinnaga. NPS Eesti ja Läti hinnapiirkondade elektri hinna kattumisel ei teki ka ülekoormust Eesti ja Läti vahelisele ülekandevõimsusele. Tabelist nähtub, et kui Eesti ja Soome vahelisel ülekandevõimsusel ei teki ülekoormust, siis NPS Eesti hinnapiirkonna elektri hind on võrdne NPS Soome hinnapiirkonna elektri hinnaga, mis on üldjuhul madalam, kui NPS Läti hinnapiirkonna elektri hind. See põhjustab elektri transportimist Eestist Lätisse ning tekitab potentsiaalselt ülekoormuse Eesti ja Läti vahelisele ülekandevõimsusele. Seega, mida suurem on Eesti ja Soome vaheline ülekandevõimsus, seda vähem tekib Eesti ja Soome vahelisel ülekandevõimsusel ülekoormust ning kui ülekoormust ei teki on NPS Eesti ja Soome hinnapiirkondade elektri hinnad samad. NPS Soome hinnapiirkonnast saabuv elekter on soodsam ning seeläbi on soodsam ka NPS Eesti hinnapiirkonna elektri hind. Üldjuhul on NPS Soome ja Eesti hinnapiirkondade ühtlustunud elektri hind soodsam, kui elektrienergia hind NPS Läti hinnapiirkonnas, mis avaldab survet Eesti ja Läti vahelisele ülekandevõimsusele ning tekitab ülekoormuse. Juhul, kui ülekoormust Eesti ja Läti vahelisel ülekandevõimsusel ei teki on NPS Eesti ja Läti hinnapiirkondade elektri hinnad võrdsed. Eeltoodust saab järeldada ning Tabelile tuginedes väita, et Eesti ja Soome vahelise ülekandevõimsuse ülekoormuse tekkimisel väheneb tõenäosus Eesti ja Läti vahelisel ülekandevõimsusel ülekoormuse tekkimiseks. Võttes arvesse, et Eesti ja Soome vaheline ülekandevõimsus suunaga Soomest Eestisse on kokku 1000 MW, siis lülitades välja merekaabel XXX võimsusega 650 MW suureneb tõenäosus Eesti ja Soome vahelisel ülekandevõimsusel ülekoormuse tekkimiseks, mistõttu suureneb tundide arv, millal NPS Eesti ja Soome hinnapiirkondade hinnad ei kattu ning seeläbi väheneb Eesti ja Läti ülekandevõimsuse ülekoormuse tõenäosus kuivõrd tundide arv, mil NPS Eesti ja Läti hinnapiirkondade hinnad erinevad on väikse Seeläbi on XXX kasutamine või mittekasutatavus kaudselt seotud Eesti ja Läti vahelise ülekandevõimsuse PTR-i, kui energia hulgimüügitoote, oksjoniga omades mõju nimetatud hulgimüügitoote oksjoni tulemustele, so hinnale. XXX on hinnanud, et XXX välja lülitamine 10 täistööpäeva asemel (UMM2-s avaldatud teave) 30 päevaks ja 18 tunniks (UMM3-s avaldatud teave) omab märkimisväärset mõju Eesti-Läti vahelise ülekandevõimsuse jaotamise PTR-i oksjoni tulemustele. Tulenevalt asjaolust, et XXX elektriühenduse opereerimisest välja jätmine juulis 2014 oli planeeritud 30 päevaks ja 18 tunniks, UMM2-s toodud 10 täistööpäeva asemel, olid NPS Eesti ja Läti hinnapiirkondade vahelised hinnaerinevused juulis 2014 väiksemad võrreldes hinnaerinevustega, mis oleksid ilmnenud UMM2 informatsiooni tõelevastavuse korral. UMM2-s avaldatud informatsiooni tõele vastavuse korral oleksid NPS Eesti ja Läti hinnapiirkondade vahelised hinnaerinevuse juulis 2014 olnud suuremad. Väiksemate hinnaerinevuste esinemise NPS Eesti ja Läti hinnapiirkondade vahel tingis asjaolu, et 650 MW võimsusega XXX elektriühendus ei saanud juulis 2014 mõjutada NPS Eesti ja Läti hinnapiirkondade vaheliste hinnaerinevuste teke NPS Eesti ja Läti hinnapiirkondade vahelised hinnaerinevused on olulised, sest PTR-de oksjonile tehtavate pakkumiste hinnastamine baseerub Eesti ja Läti vahelisel ülekandevõimsusel tekkida võiva ülekoormuse prognoosidel jaülekoormusest tulenevate hinnaerinevuste tekkel NPS Eesti ja Läti hinnapiirkondade vahel. Seega, XXX võimsuse välja lülitumine 10 täistööpäeva asemel 30 päevaks ja 18 tunniks mõjutas oluliselt NPS Eesti ja Läti hinnapiirkondade vaheliste hinnaerinevuste teke Eelpool on selgitatud, et XXX elektriühenduse katkestamine omab kaudset mõju Eesti ja Läti vahelise ülekandevõimsuse jaotamise PTR-i oksjoni tulemustele. Eesti ja Läti vahelise 5 ülekandevõimsuse jaotamise PTR-i oksjoni näol on tegemist tuletisinstrumentidega ning REMIT artikkel 2 punkti 4 d kohaselt on tuletisinstrumendid, mis on seotud elektri või maagaasi transportimisega liidus, energia hulgimüügitooted. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et XXX elektriühenduse katkestusi puudutav teave (so võimsuse ja kasutamisega, sh mittekasutatavusega seonduv informatsioon) on kaudselt seotud energia hulgimüügitootega, so Eesti ja Läti vahelise ülekandevõimsuse jaotamise PTR-ide oksjon. Samuti omab XXX võimsuse kasutamist või mittekasutamist mõjutav informatsioon märkimisväärset mõju energia hulgimüügitoodete hinnale, so Eesti-Läti ülekandevõimsuste jaotamise PTR-ide oksjoni tulemustele. 3) REMIT artikkel 2 punkti 1 kohaselt loetakse teavet täpseks, kui see viitab olemasolevatele või mõistliku eelduse kohaselt tekkida võivatele asjaoludele või toimunud või mõistliku eelduse kohaselt toimuda võivale sündmusele ja kui see on sedavõrd üksikasjalik, et võimaldab teha järelduse mõju kohta, mida kõnealused asjaolud võivad või see sündmus võib avaldada energia hulgimüügitoodete hindadele. 03.06.2014 allkirjastas ER-i juhatuse liige XXX XXX hooldustööde teostamiseks XXX 011 ning 04.06.2014 kinnitas XXX süvistamistööde teostaja XXXAS-i esindaja allkirjastatud XXX011 kättesaamist, millest nähtub, et eeldatav tööaeg on 20-40 päeva juhul, kui kasutatakse ühte „jetting spreadi“. Kokkuleppe kohaselt on ER palunud mobiliseerida vaid 1 „jetting spread“. Seega, 03.06.2014 ER-i poolt allkirjastatud XXX011 kohaselt omas ER teavet, et süvistamistöödeks kulub 20-40 päeva ning töid ei ole võimalik teostada 10 täistööpäeva jooksul. 10.06.2014 toimunud ER-i juhatuse koosolekul oli päevakorras XXX süvistamistööde temaatika. ER-i juhatuse koosolekule esitas projektijuht XXX memorandumi 09.06.2014 „XXX süvistamistööd 2014 aastal, katkestuse vajadus“, milles tõi välja, et lähtuvalt 03.06.2014 ER-i poolt allkirjastatud XXX 011 teostatakse merekaabli süvistamistööd alates 01.07.2014, kõigi eelduste kohaselt kulub tööde teostamiseks 20-40 päeva ning juhtimiskeskusega on kokku lepitud katkestuse perioodiks 01.07.2014 kuni 31.07.
2. Memorandumis tuuakse välja, et süvistamistööde kohta on avaldatud 13.11.2013 UMM1, mis vajab korrigeerimist, kuna öösel XXX kaablit töösse viia ei kavatseta ning nõudeavaldused käidukorraldajate poolt esitatakse nädala jooksul. Käidukorraldaja poolne nõudeavaldus esitati käidukorraldaja XXX poolt 10.06.2014 taotlusena „Lülitamiste taotlus nr 14_00893: Liin XXX „ XXX“ (VV)“. Nimetatud taotluses taotleti „lubatud ajana“ XXX kaabli katkestust perioodiks 01.07.2014 kell 07:00 – 31.07.2014 kell 18:
3. Lülitamiste taotluses käsitletakse „lubatud ajana“ perioodi, mille vältel kaabel on välja lülitatud ja maandatud. Lubatud ajana ei käsitleta aega, mis kulub lülitamistoimingute tegemiseks. ER-i juhatus otsustas, et enne lõplikku otsustamist tuleb teostada analüüs elektrisüsteemi eeldatava olukorra kohta juulis ning vastutavaks isikuks määrati elektrisüsteemi juhtimiskeskuse juhataja XXX. 17.06.2014 esitas XXX ja XXXER-i juhatusele nõutud analüüsi elektrisüsteemi talitluse kohta juulis 2014 „Prognoos Eesti elektrisüsteemi talitluse kohta juuliks 2014“. Dokumendis tehakse ER-i juhatusele järgnev ettepanek otsuseprojektiks: „Teostada 2014 aasta juulikuusse kavandatud XXX katkestus vastavalt XXX projektijuhi poolt 10.06.2014 toimunud juhatuse koosolekule esitatud kavale“. Seega elektrisüsteemide juhtimiskeskuse juhataja XXX, koos režiimitalituse püsitalituse planeerija XXX, andis omapoolse seisukoha ja tegi ka ettepaneku katkestuse osas. 17.06.2014 toimunud ER-i juhatuse koosolekul otsustati „Teostada 2014 aasta juulikuusse kavandatud XXX katkestus vastavalt XXX projektijuhi poolt 10 juuni 2014 juhatuse koosolekule esitatud kavale“. Seeläbi kinnitas ER-i juhatus elektrisüsteemide juhtimiskeskuse juhataja XXX ja režiimitalituse püsitalituse planeerija XXXpoolt 17.06.2014 ER-i juhatuse koosolekule esitatud seisukohta ja tehtud ettepaneku XXX projektijuhi poolt 10.06.2014 juhatuse koosolekule esitatud kavana käsitletakse XXXi memorandumit 09.06.2014 „XXX süvistamistööd 2014 aastal, katkestuse vajadus“. 6 Seda kinnitab tunnistaja XXXi seisukoht, et 10.06.2014 juhatusele esitatud kava näol on tegemist tema poolt ER-i juhatusele esitatud kuupäevaga 09.06.2014 memorandumiga „XXX süvistamistööd 2014 aastal, katkestuse vajadus“. Memorandumis toob XXX välja, et töö teostamiseks kulub 20-40 päeva, öösel XXX-te töösse viia ei kavatseta ning juhtimiskeskusega on kokku lepitud katkestuse perioodiks 01.07.2014 kuni 31.07.
4. Tunnistajale XXX, kui XXX projektijuhile saabus selgus, et 10 täistööpäeva XXX süvistamistööde teostamiseks ei ole piisav aeg, peale XXX011 allkirjastamist 03.06.2014, sest siis oli näha, et tõenäoliselt tuleb varasemaid plaane korrigeerida. Täpne teave, mis viitab mõistliku eelduse kohaselt toimuda võivale sündmusele saab XXX hinnangul tekkida näiteks peale asutuse sisest otsuse vastu võtmist või asjakohase lepingu sõlmimis Peale ER-i juhatuse poolset otsuse tegemist, et XXX hooldustööd teostatakse vastavalt projektijuhi kavale, st XXXi 09.06.2014 memorandumile „XXX süvistamistööd 2014 aastal, katkestuse vajadus“, siis oli võetud vastu otsus, et XXXte öösel töösse viia ei kavatseta, töö teostamiseks kulub 20-40 päeva ning tööde teostamiseks on juhtimiskeskusega kokku lepitud katkestuse perioodiks 01.07.2014 kuni 31.07.
5. XXX hinnangul on ER-i juhatuse poolne 17.06.2014 otsus seoses XXX katkestuse ja süvistamistööde teostamisega, mis on vastu võetud peale XXX011 allkirjastamist ja elektrisüsteemi juhtimiskeskuse juhataja XXX vastutusel teostatud analüüsi esitamist, millega tehti ER-i juhatusele ettepanek teostada 2014 juulikuusse kavandatud XXX katkestus vastavalt XXX projektijuhi poolt 10.06.2014 toimunud juhatuse koosolekule esitatud kavale (kuivõrd elektrisüsteemi juhtimiskeskus on teinud XXX vastutusel omalt poolt ER-i juhatusele ettepaneku otsustusprojektiks, siis võib väita, et elektrisüsteemi juhtimiskeskus oli omakeskis asjaolu juba ära otsustanud), tekitanud mõistliku eelduse, et 2014 juulikuusse kavandatud XXX katkestus teostatakse vastavalt XXX projektijuhi poolt 10.06.2014 toimunud ER-i juhatuse koosolekule esitatud kavale. Käesoleva otsuse punkti 2.3 alapunktis 2 on selgitatud, millist mõju omab XXX välja lülitamine Eesti ja Läti vahelisele ülekandevõimsusele. Asjaolu, et juulikuuse 2014 kavandatud hooldus- ja süvistamistööde käigus ei kavatseta XXX ühendust öösel sisse lülitada, tööde teostamiseks kulub 20-40 päeva ning tööde teostamiseks on juhtimiskeskusega kokku lepitud katkestuse periood 01.07.2014 kuni 31.07.2014, on sedavõrd üksikasjalik teave XXX ühenduse katkestamiseks, et võimaldab teha järelduse mõju kohta, mida kõnealused asjaolud võivad avaldada energia hulgimüügitoodete hindadele. Seega tekkis kohtuvälise menetleja hinnangul 17.06.2014 ER-i juhatuse otsusega täpne teave REMIT artikkel 2 punkti 1 mõistes XXX kaabli katkestuse osas, st juulikuusse 2014 kavandatud XXX süvistamistööde käigus XXX-te öösel töösse viia ei kavatseta, töö teostamiseks kulub 20-40 päeva ning töid teostatakse perioodil 01.07.2014 kuni 31.07.
6. Vastavalt äriseadustiku § 306 lõikele 1 esindab ja juhib aktsiaseltsi juhatus. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib juhatuse täpsema töökorra ette näha põhikirjas või nõukogu või juhatuse otsusega. ER-i põhikirja punkti 6.1 kohaselt on juhtorganiteks nõukogu ja juhatus. Põhikirja punkti 6.5.1 kohaselt on ER-i juhtimisorgan juhatus, kes esindab ja korraldab ER-i juhtimist ning raamatupidamis Võttes arvesse äriseadustiku § 306 lõikes 1 ning ER-i põhikirja punktides 6.1 ja 6.5.1 sätestatut on XXX hinnangul ER-i juhatusel õigus võtta vastu otsuseid ka küsimustes, mille suhtes on siseeeskirja kohaselt vastutus delegeeritud allorganile. Olenemata Sise-eeskirjas elektrisüsteemi juhtimiskeskusele antud õigusest korraldada elektriseadmete katkestuse plaani omavad ER-i juhatuse otsused õigusjõudu elektrisüsteemi juhtimiskeskusele ka elektriseadmete katkestuse osas. Eeltoodust tulenevalt nähtub kohtuvälise menetleja otsusest, et ER-i juhatuse 17.06.2014 otsusega teostada 2014 juulikuusse kavandatud XXX katkestus vastavalt XXX projektijuhi poolt 7 10.06.2014 ER-i juhatuse koosolekule esitatud kavale, tekkis REMIT artikkel 2 punkti 1 mõistes täpne teave. 4) 17.06.2014 ER-i juhatuse koosolekul otsustas juhatus teostada 2014 juulikuusse kavandatud XXX katkestus vastavalt XXX projektijuhi poolt 10.06.2014 ER-i juhatuse koosolekule esitatud kavale, mille kohaselt juulikuusse 2014 kavandatud XXX süvistamistööde käigus XXX-te öösel töösse viia ei kavatseta, töö teostamiseks kulub 20-40 päeva ning juhtimiskeskusega on kokku lepitud katkestuse perioodiks 01.07.2014 kuni 31.07.
7. Teave, mis käsitles ka 17.06.2014 ERi juhatuse koosolekul vastu võetud täpset teavet, avaldati ER-i poolt UMM turuteatena 18.06.2014 kell 09:43 (CET) NPS elektribörsi veebirakenduses (UMM3). Eeltoodust tulenevalt ei olnud 17.06.2014 ER-i koosoleku otsusega tekkinud täpne teave avalikustatud enne UMM3 avalikustamis Kokkuvõtvalt leiab kohtuväline menetleja oma otsuses, et

§ 29

lg 1 p 3 alusel lõpetada, sest väärteootsuses toodud tegude osas on juba tehtud lahend menetluse lõpetamise kohta. 21.08.2014 tegi XXX (edaspidi KA) esimese menetlustoimingu ning esitas XXX väärteoteates toodud asjaolude kohta teabepäringu (tõend 5), millele XXXvastas 25.08.2014 (tõend 5.1). Seega on KA 2014.a suvel viinud XXXsuhtes XXX katkestuse uurimiseks läbi väärteomenetluse, mis lõppes 26.08.2014 otsusega, millega jäeti menetlus koosseisu puudumise tõttu algatamata. KA on väärteootsuse p-s 4 valesti leidnud, et 26.08.2014 otsus ei välista uue väärteomenetluse läbiviimist, sest esimeses menetluses ei algatatud formaalselt väärteomenetlust, vaid koguti haldusmenetluses väärteo kohta materjale. Nimetatud seisukoht on vastuolus

§ 58lg-ga 1.

Enne 26.08.2014 otsuse koostamist saatis KA 21.08.2014 XXX teabepäringu (tõend 5), milles teavitas 11.082014 väärteoteate laekumist, esitas mitmeid küsimusi XXX kohta ning palus XXXesitada tõendeid. Väärteo kohta informatsiooni kogumine on menetlustoiming

§ 31

mõttes ning

§ 58

lg 1 alusel loetakse sellega väärteomenetlus algatatuks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1- 2-06 p. 6). AS-i XXX esindaja leiab, et väärteootsuse p-s 4 toodud seisukoht, et 21.08.2014 päring ei saa olla käsitletav väärteomenetluse toiminguna, sest selles puuduvad märked menetlusaluse isikule õiguste selgitamise kohta, ei ole asjakohane. KA võimalikud rikkumised menetlustoimingu läbiviimisel ei muuda asjaolu, et väärteomenetlus lõpetati KA 26.08.2014 otsusega, mis

§ 29lg 1 p 3 kohaselt välistab käimasolevas asjas menetluse jätkamise.

XXXAS-i esindaja märkis, et nimetatud kahe väärteoasja tehiolud on identsed. Esimeses, 26.08.2014 lõpetatud menetluses, uuris KA asjaolusid, mis on vaidluse all ka käimasolevas, 31.12.2014 algatatud menetluses. Kohus saab 21.08.2014 päringu (tõend 5); XXX 25.08.2014 vastuse (tõend 5.1) ja väärteootsuse (lisa 2) põhjal veenduda, et mõlemas väärteoasjas kattuvad kõik peamised sündmused ja tõendid täielikul Vastusena 21.08.2014 päringule esitas XXX25.08.2014 KA-le hulga tõendeid, mida KA analüüsis enne 26.08.2014 otsuse tegemist, leides nende põhjal õigesti, et XXX teos puuduvad väärteokoosseisu tunnused. Kui kohus peaks leidma, et menetlust ei saa

§ 29

lg 1 p 3 alusel lõpetada, peaks seda tegema VMTS § 29 lg 1 p 1 alusel, 10 kuna XXXei ole siseteabe avaldamise kohustust rikkunud ning REMIT art 4 ja ELTS § 1014 tulenevad väärteokoosseisu tunnused ei ole seega täidetud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et XXXei ole rikkunud siseteabe õigeaegse avaldamise kohustus XXX hooldustööde ja ühenduse katkestamise kohta turuteadete avaldamine. XXX(edaspidi NPS) on Euroopa suurim elektribörs, mille vahendusel kauplevad elektritootjad- ja ostjad energia hulgimüügitoodetega. 2014. a juunis korraldas XXXNPS-is oksjoni PTR-de ülekandevõimsuste2 müümiseks. XXXavaldas enne ja pärast oksjoni toimumist (17.06.2014) NPS-s erinevaid turuteateid (edaspidi UMM)3 XXX hooldustööde ja prognoositava katkestuse kohta. Käimasolevas väärteoasjas seisneb sisuline vaidlus selles, kas XXXon avaldanud XXX katkestust puudutavad UMM-d tähtaegselt, mis omakorda sõltub sellest, millal XXXtekkis katkestuse kohta siseteave, mille avaldamine on REMIT art 2 järgi kohustuslik. REMIT art 2

§ 29

lg 1 p 1 alusel või

§ 29lg 1 p 3 alusel.

Samuti esitas AS-i XXX esindaja alternatiivse taotluse trahvi (10 000 eurot) vähendamiseks ning palus trahvi summat vähendada kohtu äranägemisel mõistliku ja õiglase summani. Kaebuse esitaja leiab, et trahvi määramisel tuleks arvestada kergendavate asjaoludega. XXX arvates tuleks kergendavate asjaoludena arvestada, et siseteabe mõiste ja teabe tekkimise aeg on REMIT art 2

§ 29

lg 1 p 3 alusel ja korras, sest väärteootsuses käsitletud tegude kohta on juba tehtud lahend menetluse lõpetamise kohta. Nimelt nähtub väärteoasja materjalidest, et XXXAS (edaspidi tekstis EE) on esitanud 11.08.2014.a KA-le väärteoteate, milles palub alustada väärteomenetlust seoses ER-i poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1227/2011 artikli 5 rikkumise kohta (I kd tl 121-122). 13 Pärast seda on kohtuvälise menetleja saatnud 21.08.2014 teabepäringu XXXAS-ile (I kd tl 123), millele ER on vastanud kirjaga 25.08.2014 (I kd tl 124-125). Pärast seda, 26.08.2014 saatis KA XXX vastuse väärteoteatele I kd tl 126-127), millest nähtub, et väärteomenetluse ER suhtes ei alustatud, kuna väärteoteates ei ole sedastatud väärteo tunnuseid. Väärteomenetlus jääb alustamata olukorras, kus väärteomenetluslike vahenditega tuleks menetlejal alles otsida alust ja ajendit väärteofakti kohta. Väärteomenetlus ei ole menetlusliik, mida alustatakse igaks juhuks ning selleks, et alles väärteotunnuseid sedastada või neid otsida. See ei välista siiski ER-i suhtes väärteomenetluse alustamist hiljem juhul, kui ER tegevuses peaksid ilmnema elektrituruseaduse rikkumise tunnused (vt I kd tl 127 pöördel). Tsiteeritud KA vastust nimetavad kaitsjad oma kaebuses „KA otsuseks, millega jäeti menetlus koosseisu puudumise tõttu alustamata.“

§ 29

lg 1 p-d 2 ja 3 lähtuvad põhiseaduse (edaspidi tekstis PS) § 23 lõikest 3, mille kohaselt ei tohi kedagi "teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks" (ne bis in idem põhimõte). Nagu nähtub PS § 23 lg-st 3, ei tohi asuda uuesti menetlema asja, milles on varem tehtud lõplik kohtulahend. Sellest tulenevalt tuleb

§ 29

lg 1 p 3 alusel lõpetada väärteomenetlus juhul, kui sama isiku sama teo suhtes on teises menetluses tehtud lahend menetluse lõpetamise kohta ning see lahend on lõplik, s.o jõustunud. Antud juhul ei ole kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja 26.08.2014.a kirja näol tegemist sisulise lõpplahendiga väärteoasjas, vaid teatega väärteomenetluse alustamata jätmise kohta menetluse selles staadiumis. Kohtule esitatud materjalide pinnalt on selge, et kohtuvälise menetleja esindaja ei jõudnud seaduses ettenähtud 15-päevase tähtaja jooksul asuda väärteoasja menetlema. Esimene toiming, mida pärast 11.08.2014 väärteoteate saamist kohtuväline menetleja tegi, oli 21.augustil 2014 teabepäringu saatmine XXXAS-le. Kohtu hinnangul ei ole teabepäringu saatmine käsitletav esimese menetlustoiminguga

§ 58

lg 1 mõttes, kuna see on saadetud eesmärgiga koguda täiendavat infot tuvastamaks, kas esinevad väärteo alustamise ajend ja alus. Kuna

§ 59

lg 2 sätestatud tähtaja raames ei tuvastanud kohtuväline menetleja väärteo alustamise ajendi ja aluse olemasolu, jäeti väärteomenetlus alustamata. Edasi jätkas kohtuväline menetleja aga järelevalvemenetlusega, mis oli samas küsimuses alustatud juba varem, 2014.a juuni kuus. Nimetatud järelevalvemenetluse käigus kogutud info põhjal sai XXX hiljemalt 2014.a detsembriks selgeks, et XXXASi teos võivad siiski esineda väärteotunnused ja alustati väärteomenetlust, mille esimeseks toiminguks oli kutse väljastamine menetlusalusele isikule (I kd tl 128). Väärteomenetluse alustamine väärteotunnuste ilmnemisel on kohtuvälise menetleja jaoks vastavalt

§-le 31 kohustuslik. Kohus leiab, et väärteomenetluse alustamata jätmise teade ei ole käsitletav väärteomenetluse lõpetamise lahendina

§ 29

lg 1 p 3 mõttes ning sellel alusel väärteomenetluse lõpetamiseks puudub kohtul alus. Täiendavalt on kaitsjad oma kaebuses taotlenud väärteomenetluse lõpetamist XXXASi suhtes

§ 29

lg 1 p 1 alusel ja korras kuna kaitsjate hinnangul ei ole ER siseteabe avaldamise kohustust rikkunud ning REMIT art 4 ja ELTS 1014 tulenevad väärteokoosseisu tunnused ei ole täidetud. See kaitsjate väide väärib kaalumis Arvestades käesoleva väärteoasja mahtu ja keerukust toob kohus esmalt välja asjaolud, mis on väärteoasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud ning mille osas puudub menetlusosaliste vahel vaidlus. 14 Kohtule esitatud tõendite ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud sündmuste kulgemise ajaline telg ning tuvastatud on järgmised faktid: 13.11.2013.a kell 15.26 (CET) avaldas XXXAS XXXAS-i (edaspidi tekstis NPS) elektribörsi turuteate veebirakenduses „urgent market message“ (edaspidi tekstis UMM) XXXelektriühenduse hooldustööde kohta (UMM1), mille kohaselt teostatakse XXX hooldustöid juulis ja augustis 2014 (ajavahemikul 01.07.2014.a kuni 01.08.2014.

1. a)10 täistööpäeva jooksul ning tööde teostamiseks sobiva ilma ootamise ajal ja öösel saab XXX ühendus olla töös (I kd tl 136 ja II kd tl 88). 03.06.2014.a allkirjastas ER-i juhatuse liige XXX XXX hooldustööde teostamiseks XXX 011 (II köide tl 91-92) ning 04.06.2014.a kinnitas XXX süvistamistööde teostaja XXXAS-i esindaja allkirjastatud XXX011 kättesaamist, millest nähtub, et eeldatav tööde aeg on 20-40 päeva juhul, kui kasutatakse ühte süvistusmasinat ning kokkuleppe kohaselt on ER palunud mobiliseerida vaid ühe masina. 06.06.2014.a kell 14.14 CET avaldas ER NPS elektribörsi veebirakenduses UMM turuteate XXX elektriühenduse hooldustööde osas perioodil 30.06.2014.a kuni 01.08.2014.a (UMM2). Nimetatud turuteate kohaselt teavitati turuosalisi Esliknk2 elektriühenduse hooldustöödest kestusega 10 täistööpäev mis oleks pidanud toimuma 31 päeva ja 17 tunnise ajaperioodi vältel. Tööde teostamiseks sobiva ilma ootamise ajal ja öösel saab XXX ühendus olla töös (I köide tl 137 ja II köide tl 89). 10.juunil 2014.a toimunud ER juhatuse koosolekule esitas projektijuht XXX memorandumi (I köide tl 139, II köide tl 83), milles tõi välja, et lähtuvalt 03.06.2014 allkirjastatud XXX 011 teostatakse merekaabli süsvistamistööd alates 01.07.2014.a, kuid eelduste kohaselt kulub tööde teostamiseks 20-40 päeva ning juhtimiskeskusega on kokku lepitud katkestuse perioodiks 01.31.juuli 2014.a. Memorandumis tuuakse välja, et süvistamistööde kohta on 13.11.2013.a avaldatud UMM1, mis vajab korrigeerimist, kuna öösel XXX kaablit töösse viia ei kavatseta. Juhatus otsustas, et enne lõplikku otsustamist tuleb teostada analüüs elektrisüsteemi eeldatava olukorra kohta juulis ja vastutavaks isikuks on XXX. 17.06.2014.a algusega kell 8:35 (CET+1) toimus XXXAS juhatuse koosolek, kus otsustati teostada 2014.a juulikuusse kavandatud XXX katkestus vastavalt XXX projektijuhi poolt 10.06.2014.a juhatuse koosolekule esitatud kavale. Koosolek lõppes kell 10:50 (CET+1) (II köide tl 100-101). 17.06.2014 toimus ER-i poolt korraldatud Eesti ja Läti vahelise ülekandevõimsuse jaotamiseks mõeldud PTR-ide (inglise keeles Physical Transmission Rights, eesti keeles füüsilised ülekandeõigused) oksjon 2014.a juuli PTR-ide omandamiseks. Pakkumise tähtajaks oli 17.06.2014.a kell 12:00 (CET). Vastavalt PTR-i oksjoni reeglite „Rules for the Capacity Allocation by Limited Physical Transmition Rights Auction with the Sellback oblidation on the Estonia-Latvia Border“ punktile 9.5 võib osaleja vaidlustada oksjoni tulemused ühe tunni jooksul peale oksjoni tulemuste avalikustamist, kuid mitte hiljem, kui kell 16:00 (CET) oksjoni sulgemise päeval (PTR oksjoni reeglid asuvad KA poolt kohtule esitatud mälupulgal punkti nr 60 all ja on välja trükkimata, kuna on inglisekeelsed) 18.06.2014.a kell 09:43 (CET) avaldas ER NPS elektribörsi veebirakenduses UMM turuteate XXX elektriühenduse hooldustööde osas mille kohaselt on hooldustööde kestuseks varasema 10 päeva asemel hoopis 30 päeva ja 18 tundi ning hooldustööd viiakse läbi ajavahemikul 01.07.2014.a-01.08.2014.a (UMM3) (I köide tl 138, II köide tl 90). 15 Sisuline vaidlus on selles asjas vaid ühes küsimuses – millal tekkis täpne siseteave XXX kaabli katkestuse osas, mille XXXAS oleks pidanud REMIT artikkel 4 lõike 1 kohaselt tulemuslikult ja õigeaegselt avaldama. REMIT artikkel 4 lõike 1 kohaselt turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe, mis käsitleb äritegevust või rajatisi, mida asjaomane turuosaline, tema ema- või sidusettevõtja kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest kõnealune turuosaline või ettevõtja kas osaliselt või täielikult vastutab. ACER-i juhise „Guidance on the application of Regulation No 1227/2011 of the European Parliament and of the Council of 25 October 2011 on the wholesale energy market integrity and transparency“ punktis 7.3 ACER selgitab, et siseteave tuleb avalikustada vähemalt ühe tunni jooksul. Igal juhul tuleb aga siseteave avalikustada enne sellise siseteabega seotud energia hulgimüügitoodetega tehingute tegemis NPS-i turureeglistiku punkti 5.4 kohaselt tuleb kogu teave avalikustada mitte hiljem kui 60 minutit peale vastava sündmuse toimumist, millest tulenevalt siseteave tekkis. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et kohtuvälise menetleja hinnangul tekkis 17.06.2014 ERi juhatuse otsusega täpne siseteave REMIT artikkel 2 punkti 1 mõistes XXX kaabli katkestuse osas, st juulikuusse 2014 kavandatud XXX süvistamistööde käigus XXX-te öösel töösse viia ei kavatseta, töö teostamiseks kulub 20-40 päeva ning töid teostatakse perioodil 01.07.2014 kuni 31.07.2014.a Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja ja kaitsjad on seisukohal, et XXX AS juhatuse 17.06.2014 koosolekul ei tekkinud REMIT kohaselt piisavalt täpset siseteave Nimelt võimaldab XXXASi sisekord alalisvoolu ühenduse katkestada üksnes käidukorraldaja taotluse ja elektrijuhtimiskeskuse (edaspidi tekstis EJK) nõusoleku olemasolu korral - juhatuse otsused ei oma antud otsustusprotsessis mingit tähendus Seda on kohtuliku menetluse käigus kinnitanud ka kõik üle kuulatud tunnistajad, XXX, Mart XXX, XXX ja XXX. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsjate hinnangul tekkis täpne teave EJK poolt 18.06.2014 kell 08.50 (CET) antud nõusolekust katkestada XXX ühendus ning sellest tulenevalt avaldas ER kaitsjate hinnangul täpselt ja tähtaegselt (tunni aja jooksul alates teabe tekkimisest) s.o 18.06.2014 kell 09.43 (CET) kiire turuteate UMM3-e. Seega peab kohus asjas otsuse tegemiseks lahendama küsimuse, kumma menetlusosalise tõlgendus täpse siseteabe tekkimise hetkest on õige. Kohtuväline menetleja on oma seisukoha kujundamisel lähtunud eeldusest, et 10.juunil 2014.a toimunud ER juhatuse koosolekule esitatud projektijuht XXX memorandumist oli selge, et juhtimiskeskusega oli selleks ajaks kokku lepitud XXX kaabli katkestus perioodiks 01.0731.07.2014, et 2103 novembris esitatud UMM vajab korrigeerimist, sest öösel XXX kaablit töösse viia ei kavatseta. 10.juunil 2014 otsustas ER juhatus, et enne lõplikku otsustamist tuleb teostada analüüs elektrisüsteemi eeldatava olukorra kohta juulis ja vastutavaks isikuks on XXX. 17.06.2014.a otsustas XXXAS juhatus teostada 2014.a juulikuusse kavandatud XXX katkestus vastavalt XXX projektijuhi poolt 10.06.2014.a juhatuse koosolekule esitatud kavale. Koosolek lõppes kell 10:50 (CET+1) (II köide tl 100-101). Kohtuväline menetleja on oma otsuses viidanud äriseadustiku § 306 lõikele 1 esindab ja juhib aktsiaseltsi juhatus. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib juhatuse täpsema töökorra ette näha põhikirjas või nõukogu või juhatuse otsusega. ER-i põhikirja punkti 6.1 kohaselt on juhtorganiteks 16 nõukogu ja juhatus. Põhikirja punkti 6.5.1 kohaselt on ER-i juhtimisorgan juhatus, kes esindab ja korraldab ER-i juhtimist ning raamatupidamis Võttes arvesse äriseadustiku § 306 lõikes 1 ning ER-i põhikirja punktides 6.1 ja 6.5.1 sätestatut leidis kohtuväline menetleja oma otsuses, et ER-i juhatusel on õigus võtta vastu otsuseid ka küsimustes, mille suhtes on sise-eeskirja kohaselt vastutus delegeeritud allorganile. Olenemata Sise-eeskirjas elektrisüsteemi juhtimiskeskusele antud õigusest korraldada elektriseadmete katkestuse plaani omavad ER-i juhatuse otsused õigusjõudu elektrisüsteemi juhtimiskeskusele ka elektriseadmete katkestuse osas, seega oleks siseteave tulnud avaldada 60 minutit pärast juhatuse koosoleku lõppu. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsjate seisukohad selles küsimuses on alljärgnevad. Nagu juba öeldud leiavad menetlusaluse isiku kaitsjad, et 17.06.2014 seisuga ei olnud teada, kas üldse ja kui pikaks perioodiks XXX ühendus peatatakse ja seega ei saanud ER juhatus sel ajal REMIT kohaselt siseinfot omada ega seda avaldada. Selline teave tekkis EJK 18.06.2014 otsuse alusel, millega anti käidukorraldajale nõusolek XXX lülitamiseks ning selgus ka katkestuse algusja lõpptähtaeg. ER juhatuse otsusega nr 23-11 06.05.2014 kinnitatud "Eesti elektrisüsteemi juhtimise korra" (I kd tl 141-150; edaspidi tekstis kord) ja „Dispetšertalituse põhimääruse" (I kd tl 157) kohaselt osalevad elektrisüsteemi talituse protsessis käidukorraldajad ja EJK spetsialistid, kellel on kindlaksmääratud ülesanded ja pädevus. Esiteks saavad korra p 4.7.7 kohaselt korraldavad elektriseadmete katkestuste taotluste esitamist korraldada vastavate käidutalituste juhatajad ning EJK ei saa käidukorraldaja taotluseta katkestust otsustada. Teiseks saab korra p 4.7.17; 4.7.16 ja 4.7.13 kohaselt katkestuseks loa anda üksnes EJK. Korra p 4.7.17 alusel teeb EJK vahetuse ülem katkestuse kohta lõppotsuse juhtimisfaasis, tuginedes: (
2. a)katkestuse plaanile; ja (
3. b)EJK püsitalituse planeerija ja töökindluse eksperdi talituskindluse analüüsile. Enne EJK poolt vastava otsuse tegemist, ei ole teada, kas üldse ja millise perioodi jooksul on võimalik XXX ühendus reaalselt katkestada. Kolmandaks on korra p 8.11 järgi UMM-de avaldamine EJK ülesandeks ning kuivõrd UMM-i sisestamine toimub spetsiaalses programmis, puudub teistel XXX töötajatel (või juhatusel) tehniliselt võimalus ise UMM-e avaldada. Arvestades eeltoodut, on alusetu KA etteheide XXX juhatusele, et juhatus ei delegeerinud siseteabe avaldamise kohustust konkreetsele isikule. Juhatus ei pea otsustes kordama sisekorra reeglites toodut, mis paneb UMMi avaldamise kohustuse EJK-le. Tunnistaja XXX poolt kohtus antud ütlustest (II kd tl 153
4. jj)nähtub, et tulenevalt XXXAS-s kehtestatud sisemistest reeglitest ja töökorraldusest, on kiirete turuteadete, ehk UMMide avaldamise ainupädevus elektrisüsteemide juhtimiskeskusel (EJK) ning kogu tema praktika jooksul XXXAS-i juhatuse esimehena ei ole juhatus kordagi avaldanud mõnda UMMi või andnud korraldust UMMi avaldada. See on sisekorraga antud EJK ainupädevusse ja nii see ka toimub, sest nende pädevus on elektrisüsteemide talitust korraldada ja vajadusel anda välja ka UMMe. Tunnistajana üle kuulatud XXX andis ütlusi (II kd 157 pöördel
5. jj)selles, et 2014 töötas ta XXXAS-is Ida piirkonna käidukorraldajana ja tema esitas EJK-le lülitamise taotluse nr 14, mis puudutas XXX kaabli töid (I kd tl 140). Millal see taotlus on täpselt esitatud, seda ei ole taotlusest näha, kuid tunnistaja möönab, et see võis olla 10.06.2014. Elektrisüsteemide sisse ja väljalülitamise peab kooskõlastama EJK. Tunnistajana üle kuulatud XXX, kes on XXXAS EJK juhataja andis kohtuliku uurimise käigus ütlusi (II kd tl 158
6. jj)selles, et tema EJK juhatajana osales 2014.a 18.juunil toimunud koosolekul, kus otsustati XXX katkestuse küsimust 2014.a juulis. Lisaks temale osalesid sellel koosolekul ka püsitalituse planeerija, kes vastutas turuteate teostamise eest ja dispetšertalituse juhataja. Tulenevalt sisemisest töökorraldusest ei saaks XXXASi juhatus anda EJKle korraldust konkreetse 17 katkestuse kohta, sest igale katkestusele eelneb analüüs, kas katkestus on üldse lubatav ja juhatusel puudub seda pädevus Juhatus küsis neilt 17.06.2014 toimunud koosolekuks XXX katkestuse osas hinnangut, mille kohta nad esitasid memo juhatuse koosolekuks. UMMide avaldamise eest vastutab planeerimise faasis püsitalituse planeerija ja reaalajas juhtimise faasis dispetše Tulenevalt XXXs kehtestatud sisekorra eeskirjadest on EJK pädevus korraldada Eesti elektrisüsteemi reaalajas toimimis Juhatuse 17.06.2014 protokolliline otsus ei olnud EJK-le aluseks turuteate tegemiseks. Nende jaoks nähtus sellest otsusest, et juhatus on teadlik, et EJK menetleb XXX katkestust juulikuus ja juhatuse jaoks on see OK. Lõplik otsus katkestuse toimumise osas tehti EJK-s 18.06.2014 ja selle kohta avaldati kohe ka kiire turuteade (UMM). Tunnistajana üle kuulatud XXX, kes 2014.a töötas XXX projektijuhina, andis kohtuliku uurimise käigus ütlusi (II kd tl160
7. jj)selles, et tema koostas 9.06.2014 memo, mis esitati tutvumiseks juhatuse 10.06.2014 koosolekule. Tema projektijuhina tegeles sisuliste remonttööde kokkuleppimisega töövõtjatega, taotluse katkestuseks esitas käigukorraldaja XXX, kes sisestas selle lülitamistaotluse andmebaasi ning otsustuse katkestuse reaalse toimumise kohta tegi EJK. Mõistlik eeldus, et tööd saab teha reaalselt sellel ajavahemikul, ehk 1.-31.07.2014 tekkis siis, kui turuteade välja anti, ehk 18.06.2014, kuid see, kas ka tegelikult saab töödega alustada, sõltub mitmetest asjaoludest ning selgub lõplikult alles siis, kui liin välja lülitatakse ja töödega alustatakse, ehk siis antud juhul 1.07.2014.a. Selles memos on ära toodud ka tunnistaja ettepanek EJKle, et varasemat, novembris 2013 antud turuteadet tuleb muuta, sest XXX ei kavatseta ööseks sisse lülitada, see oli tema, kui projektijuhi ettepanek, sest liini ööseks sisselülitamine oleks võinud näiteks pikendada remonditöid 20-40 päeva asemel näiteks kuni 60 päevani. Kohus ära kuulanud ülekuulatud tunnistajate ütlused, tutvunud kohtule esitatud ja eelpool refereeritud tõenditega, sealhulgas XXXAS juhatuse otsusega kinnitatud Eesti elektrisüsteemi juhtimise korraga, XXXAS põhikirjaga ning dispetšertalituse põhimäärusega leiab, et kiire turuteade XXX 2014.a juuliks planeeritud katkestuse kohta oli esitatud tähtaegselt ja kooskõlas kehtivate seaduste ning XXXAS sisemise töökorraldusega ning sellest tulenevalt ei ole XXXAS rikkunud siseteabe tulemusliku ja õigeaegse avaldamise kohustust, mida näeb ette REMIT artikkel 4 lõige 1, mille kohaselt turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe, mis käsitleb äritegevust või rajatisi, mida asjaomane turuosaline, tema ema- või sidusettevõtja kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest kõnealune turuosaline või ettevõtja kas osaliselt või täielikult vastutab. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et alates 2013.a lõpust planeeriti XXX kaabli remonttöid 2014.a suvel, esimese kiire turuteate (UMM1; I kd tl 136) kohaselt 1.07-01.08.2014.a 10 tööpäeva ulatuses. Nagu nähtub tunnistaja XXXi ütlustest, tegeleti selle teemaga kogu aeg jooksvalt edasi ning täpsem tööde plaan sai paika 3.juuniks 2014, kui Nexansiga sai vormistatud lisatööde tellimus. 9.06.2014 koostas projektijuht XXX memo, millest nähtub tööde täpsem aeg, kestvus, aga ka see, et projektijuht teeb ettepaneku liini mitte ööseks sisse lülitada ning märgib, et sellest tulenevalt võib tekkida vajadus muuta 13.11.2013 väljaantud UMM1-te. Merko Infra kui kaablitööde alltöövõtja esitas taotluse kaabli väljalülitamiseks tööde ajaks käidukorraldaja XXX, kes kohtus antud ütluste kohaselt sisestas selle andmebaasi 10.06.2014. XXXAS-i juhatuse koosolekul otsustati XXX süvistamistööde osas, et enne lõplikku otsustamist teostada analüüs elektrisüsteemi eeldatava olukorra kohta juulis (vt I kd tl 152). Selle analüüsi koostasid XXXja XXX ning esitasid memona ER juhatusele 17.06.2014 (I kd tl 155), kus tehti ettepanek juhatuse otsuseprojektiks: 1. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks. 2. Teostada 2014 juulikuusse kavandatud XXX katkestus vastavalt XXX projektijuhi poolt 10.06.201 toimunud juhatuse koosolekule esitatud kavale (I kd tl 155). Sellise otsuse ER juhatus ka 17.06.2014 vastu võttis (vt I kd tl 152). 18 Eesti elektrisüsteemi juhtimise korra punktidest 4.7.1 ja 4.72 kohaselt koostatakse elektriseadmete käidu korraldamiseks elektriseadmete katkestuse plaane, milliste plaanide kinnitamise eest vastutab EHJ dispetšertalituse juhataja. Elektriseadmete katkestuse taotluse esitamist EJK DIS-ile korraldavad vastavate käidutalituste juhatajad (korra p 4.7.7) kusjuures katkestuse taotlus kuu katkestuste plaanist esitatakse vastava käidukorraldaja poolt katkestuste haldamise andmebaasi kaudu vähemalt viis päeva enne hooldustöö algust (antud juhul on taotlus esitatud 10.06.2014). Vastavalt korra punktidele 4.7.10, 4.7.17; 4.7.16 ja 4.7.13 saab katkestuseks loa anda üksnes EJK. Korra punkt 4.7.10 näeb ette, et EJK DIS juhataja kinnitab katkestuste järgmise kuu plaani eelmise kuu 27.kuupäevaks. Korra p 4.7.17 alusel teeb EJK vahetuse ülem katkestuse kohta lõppotsuse juhtimisfaasis, tuginedes katkestuse plaanile ja EJK püsitalituse planeerija ja töökindluse eksperdi talituskindluse analüüsile. Korra punkti 8.1 kohaselt on ühingul kohustus teavitada turuosalisi muuhulgas piiriüleste ülekandevõimsuste muutustest ning avalikustada info, mis võib tõenäoliselt avaldada mõju elektrienergia hinna kujunemisele elektribörsil, punkti 8.2 kohaselt toimub turuosaliste teavitamine vastavalt elektribörsi korraldaja poolt kehtestatud reeglitele Kiirete turuteadete, ehk UMMidega, mida avaldatakse elektribörsi korraldaja IT-lahendust kasutades (korra p 8.2 ja 8.3). Korra punkt 8.5 kohaselt on UMM vaja edastada nii kiiresti, kui võimalik, aga mitte hiljem kui tunni aja jooksul alates otsuse (näiteks elektriülekandeliini planeeritud katkestustaotluse kinnitamine) tegemises Veel nähtub korra punktist 8.11, et aasta ette kuni päev ette talitluse planeerimise käigus vastutavad UMM-de õigeaegse ja korrektse edastamise eest EJK režiimitalituse püsitalituse planeerijad, seega on avaldamine EJK ülesandeks. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et 17.06.2014 juhatuse otsus oli EJK-le kinnituseks sellest, et juhatus on XXX 2014.a juulikuuks planeeritud katkestust arutanud ning andnud EJKle loa jätkata katkestuse edasise menetlemisega, lõplik otsustus XXX katkestuse kinnitamiseks anti 18.06.2014 hommikul toimunud EJK koosolekul, kus osales tema EJK juhatajana ja ka püsitalituse planeerija, kes vastutas turuteate teostamise eest ning dispetšertalituse juhataja. Koheselt pärast otsust kinnitada XXX planeeritud katkestustaotlus anti välja ka sellekohane turuteade. Tunnistaja ütlusi katkestustaotluse kinnitamise otsuse tegemise kohta kinnitab ka UMM3 (I kd tl 138), milles on märgitud otsuse tegemise ajaks 18.06.2014 kell 8:50 ja kiire turuteate avaldamise ajaks sama kuupäev kell 09:43:21. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et XXX on elektrienergia edastamiseks mõeldud rajatis ja selle ühenduse katkestamine teatud perioodiks on käsitletav teabena REMIT artikkel 2 punkti 1b mõttes, samuti möönab kohus seda, et vastavalt äriseadustiku §-le 306 ja ER põhikirja punktidele 6.1 ja 6.5.1 juhib ja esindab aktsiaseltsi juhatus. Samas leiab kohus, et kuna vastavalt menetlusaluse isiku XXXAS-i sisemisele töökorraldusele on elektriseadmete katkestuste taotluste lubamine, neist keeldumine või katkestuste tingimuste kooskõlastamine ning kiirete turuteadete andmine EJK ainupädevuses, siis ei olnud 17.06.2014.a juhatuse koosolekul vastu võetud otsus piisavalt täpne teave kiire turuteate väljastamiseks, kuna lõplik kinnitus selle kohta, et XXX katkestus sellistel tingimustel nagu oli märgitud projektijuht XXX 9.06.2014.a memos ja millele viidati ka juhatuse 17.06.2014 otsuses saabus EJK otsusega kinnitada XXX katkestustaotlus 18.06.2014 hommikul kell 8:50, pärast seda oli kohtu hinnangul siseteave piisavalt täpne REMIT art 2 p 1 mõistes, et teha järeldusi olemasolevate või mõistliku eelduse kohaselt tekkida võivatele asjaoludele või toimunud või mõistliku eelduse kohaselt toimuda võivatele sündmustele ja kui see on sedavõrd üksikasjalik et võimaldab teha järelduse sündmuse mõju kohta, mida need asjaolud võivad avaldada energia hulgimüügitoodete hindadele. Pärast seda, kui sündmus (XXX katkestus 1.-31.07.2014) oli piisavalt täpselt ette prognoositav, ehk siis pärast katkestustaotluse kinnitamist 19 EJK poolt, väljastati nõutava 60 minuti jooksul ka sellekohane kiire turuteade (UMM3). PTR-ide oksjon oli selleks ajaks lõppenud, kuid kohtule ei ole uurimiseks esitatud ühtegi tõendit, mis viitaksid sellele, et XXXAS poolt oleks olnud eesmärgiks moonutada siseinfo mitteavaldamisega oksjoni tulemusi. Kohtu hinnangul on selline XXXAS tegevus kooskõlas REMIT artikliga 4 lõike 1 ja NPS-i turureeglistiku punkti 5.4 ning kohus leiab, et menetlusalune isik ei ole ELTS §-s 1014 lg 1 ettenähtud väärtegu toime pannud ja tema suhtes tehtud väärteootsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel süüteokoosseisu puudumise tõttu.

Vastavalt

§ 38lg 1 hüvitatakse väärteomenetluse kulud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid järgides. Kr

MS § 175 lg 1 alusel on menetluskulud kaitsjale makstud mõistlik tasu ja muud kulud. Käesolevas asjas on OÜ Advokaadibüroo Primus esitanud taotluse AS-i XXXmenetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt summas 18 334 eurot, mille moodustab AS XXXmenetluskulud kohtumenetluses 41,5 tunni eest summas 4896,49 eurot ja kohtuvälise menetluse kulud 118,3 tunni eest summas 13 437,51 euro Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks (RKKKo 05.11.2015 3-1-1-84-15). Käesolevas asjas on Anton Sigal ja Liis Könn osutatud õigusabi teenuste tunnihinnaks määranud 125 eurot ilma käibemaksuta. Teisalt hoolimata käesoleva väärteoasja mahust ja keerukusest ei pea kohus võimalikuks lugeda mõistlikeks õigusabikuludeks summat, mis ületab oluliselt trahvisumma Mõistlikuks saab lugeda tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest juriidilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga. (RKKKo 05.12.2007 otsus 3-1-1-64-07). Käesoleval juhul leiab kohus, et menetlusaluse isiku kasuks riigi eelarve vahenditest väljamõistetavate õigusabikulude summa ei tohiks ületada menetlusalust isikut oodata võinud trahvisummat, ehk siis 10 000 euro Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) KUNA TEGEMIST ON LÕPETAVA MENETLUSEGA AVALIKUSTAKSE LAHEND NAGU TSIVIILASI. 20