← Eesti

3-14-50221/69

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 152§ 200§ 108§ 32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2016, Tallinn Haldusas

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-14-50221 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. TK õppis 31.08.2009–21.06.2013 Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse erialal riigieelarvelisel täiskoormusega päevaõppe õppekohal. Nominaalne õppeaeg oli 4 aastat.
  2. Sisekaitseakadeemia koostas 21.06.2013 teatise nr 4.1-2/2880, mille kohaselt kanti TK koolitamiseks kulusid 9512,53 eurot (stipendium 3955,9 eurot ja õppekoha baasmaksumus 5556,63 eurot).
  3. TK töötas Päästeametis ajavahemikul 03.06.2011–25.02.
  4. Päästeameti peadirektor vabastas 14.02.2014 käskkirjaga nr 52P TK teenistusest tema soovil alates 25.02.2014 (viimane tööpäev).
  5. Päästeamet teavitas 12.02.2014 kahjunõudega nr 2-3/1505-1 TK kohustusest hüvitada tema koolitamiseks kantud õppekulud summas 6263,56 eurot, sest TK on 25.02.2014 seisuga töötanud kahekordsest nominaalajast 1924 kalendripäeva vähem. TK hoiatati, et kui ta jätab kahjunõudele reageerimata ega hüvita kahju tähtaegselt või jätab lepingu kahjunõude täitmise ajatamiseks sõlmimata või ei pea kinni lepingu maksegraafikust, esitab Päästeamet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale kirjaliku avalduse kahju sundkorras sissenõudmiseks.
  6. Päästeameti peadirektor otsustas 07.04.2014 käskkirjaga nr 162 TKlt õppekulud kohe sisse nõuda. Päästeamet tugines käskkirja andmisel asjaolule, et TK ei allkirjastanud lepingut õppekulude hüvitamiseks. Samuti puudus teave, et TK puhul esineksid rakenduskõrgkooli seaduse (RakKKS) § 273 lg-s 3 sätestatud õppekulude hüvitamisest vabastamise alused.
  7. TK esitas 25.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 12.07.2014) Sisekaitseakadeemia 21.06.2013 teatise nr 4.1-2/2880 ning Päästeameti 12.02.2014 kahjunõude nr 2-3/1505-1 ja Päästeameti 07.04.2014 käskkirja nr 162 tühistamiseks.
  8. Tallinna Halduskohus rahuldas 24.04.2015 otsusega kaebuse, tühistas Sisekaitseakadeemia 21.06.2013 teatise nr 4.1-2/2880, Päästeameti 12.02.2014 kahjunõude nr 2-3/1505-1 ja Päästeameti 07.04.2014 käskkirja nr 162 ning mõistis TK kasuks välja Sisekaitseakadeemialt riigilõivu 15 eurot ja Päästeametilt riigilõivu 15 eurot. Kuna siseministri 25.07.2007 määruse nr 61 „Sisekaitseakadeemia õppekulude arvestamise ja hüvitamise kord“ (määrus nr 61) § 2 järgi on õppekulude arvestajaks Sisekaitseakadeemia ning määrusest nr 61 ei nähtu, et õppekulude hüvitamist nõudma õigustatud asutus (antud juhul Päästeamet) arvutaks vastavalt määruse nr 61 §-le 3 ise välja isiku koolitamiseks riigi poolt tehtud kulud, on järelikult Sisekaitseakadeemia teatis isiku koolitamiseks tehtud õppekulude kohta eelhaldusaktiks lõpliku nõude koostamisel, kus on vajadusel tehtud määruse nr 61 §-s 8 sätestatud mahaarvamised. Sisekaitseakadeemia teatis ei vasta haldusaktile ettenähtud vorminõuetele. Määruse nr 61 § 4 lg 1 toob ära andmed, mida teatis peab sisaldama, kuid ei anna õigust eirata muid haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud vorminõudeid. Teatise andmisel ei ole järgitud HMS § 56 lg-s 1 toodud kohustust põhjendada kirjalikku haldusakti ja sama paragrahvi lg-s 2 2

(5)3-14-50221 toodud kohustust näidata ära haldusakti andmise õiguslik alus, samuti puudub asjakohane vaidlustamisviide. Õigusliku alusena on teatises küll viidatud määrusele nr 61, kuid puudub viide õigusaktidele, mille alusel on arvutatud õppekoha baasmaksumus. Neile õigusaktidele on Sisekaitseakadeemia viidanud alles kaebuse vastuses. Teatises puuduvad selgitused ja täpsustused, kuidas on õppekulude suurus arvutatud. Õppekoha baasmaksumuse osas on Sisekaitseakadeemia viidanud kaebuse vastuses Vabariigi Valitsuse 23.07.2009 määrusele nr 129, 04.02.2010 määrusele nr 16, 10.02.2011 määrusele nr 19 ja 27.01.2012 määrusele nr
  1. Sisekaitseakadeemia selgituste järgi on päästeteenistuse eriala kinnitatud 18.08.2008 ja sellest alates hakkas kulgema ka õppekohtade loomise arvestus. Sisekaitseakadeemia teatisel on kaebaja õppekoha baasmaksumuseks näidatud 5556,63 eurot. Sisekaitseakadeemia ei ole teatises ega kaebuse vastuses selgitanud, kuidas tema enda viidatud määruste alusel teatises näidatud õppekoha baasmaksumus arvutati. Seega on teatis olulises osas põhjendamata ja selle õiguspärasus ei ole kontrollitav. Sisekaitseakadeemia teatis tuleb tühistada. Päästeameti 12.02.2014 kahjunõude näol on tegemist haldusaktiga, see vastab HMS § 51 lg-s 1 sätestatud haldusaktile esitatud nõuetele. Määrusest nr 61 ei nähtu, et pädev asutus peaks tegema isikule enne õppekulude hüvitamise kohustuse panemist mingi võlaõigusliku pakkumise, millest keeldumise korral tuleks vormistada haldusakt õppekulude sissenõudmiseks. Määruse nr 61 § 9 lg-s 2 nimetatud täitedokumendiks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 21 järgi pädeva asutuse õppekulude hüvitamise nõue, mis tugineb Sisekaitseakadeemia teatisel. Kahjunõude tühistamise toob kaasa asjaolu, et see tugines õigusvastasele Sisekaitseakadeemia teatisele. Kuna Sisekaitseakadeemia ei ole suutnud tõendada, et teatises esitatud õppekulud on arvutatud õigesti, siis ei saa ka teatises toodud õppekuludest lähtuv kahjunõue olla õiguspärane ja tuleb tühistada. Päästeamet ei ole 07.04.2014 käskkirjas selgitanud, et ta oleks haldusmenetluse HMS § 44 alusel uuendanud. Uuendamise alused ei ole ka kohtule ära nähtavad. Päästeamet ei ole oma 12.02.2014 kahjunõuet kehtetuks tunnistanud. Seetõttu oli sama kohustuse panemiseks uue haldusakti koostamine põhjendamatu. Seetõttu oli Päästeameti 07.04.2014 käskkiri õigusvastane. Erinevalt 12.02.2014 kahjunõudest ei ole Päästeameti 07.04.2014 käskkirjas selgitatud, millisest dokumendist nähtuvalt olid kaebaja koolitamise kulud kokku 9512,53 eurot. Tegemist on olulise vormiveaga. Päästeameti 07.04.2014 käskkirjal on samad puudused, mis Päästeameti 12.02.2014 kahjunõudel (tuginemine Sisekaitseakadeemia õigusvastases teatises märgitud õppekuludele), seetõttu tuleb ka 07.04.2014 käskkiri samadel põhjendustel tühistada.
  2. Sisekaitseakadeemia tunnistas 15.05.2015 käskkirjaga nr 6.1-5/171 kehtetuks 21.06.2013 õppekulude teatise ning väljastas 12.05.2015 uue teatise nr 4.1-2/
  3. Sisekaitseakadeemia esitas 25.01.2016 ringkonnakohtule taotluse lõpetada haldusasja menetlus

§ 152

lg 1 p 4 alusel Sisekaitseakadeemia suhtes ja Sisekaitseakadeemia poolt 21.06.2013 TKle väljastatud õppekulude arvestamise teatise nr 4.1-2/2880 osas ning jätta menetluskulud kaebaja kanda.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2016 määrusega haldusasjas nr 3-14-50221 tühistas ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu
  2. aprilli
  3. a otsuse haldusasjas nr 3-14-50221 osas, millega kohus rahuldas TK kaebuse ja tühistas Sisekaitseakadeemia 21.06.2013 teatise nr 4.1-2/2880 ning lõpetas nimetatud osas haldusasja menetluse; tagastas TK-le esimese astme menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o summas 15 eurot ning mõistis Sisekaitseakadeemialt TK kasuks välja teise astme kohtus kantud menetluskulud summas 450 eurot. Kohtumäärus jõustus 31.03.
  4. a. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 3

(5)3-14-50221
  1. Päästeamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 24.04.2015 otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Päästeamet ei nõustu halduskohtu põhjendusega, et Sisekaitseakadeemia 21.06.2013 teatis on eelhaldusakt. TK-le esitatud kahjunõuet ei saa lugeda haldusaktiks. Tegemist on võlaõigusliku nõudega kahju vabatahtliku hüvitamise eesmärgil. Täitedokumendiks on Päästeameti peadirektori 07.04.2014 käskkiri nr 162, mis on haldusakt. Päästeamet ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et Päästeamet ei ole 07.04.2014 käskkirjas selgitanud, millisest dokumendist nähtuvalt olid kaebaja koolitamise kulud kokku 9512,53 eurot. Päästeamet viitas Sisekaitseakadeemia teatisele 12.02.2014 kahjunõudes ja ka õppekulude hüvitamise lepingu kavandis. Samuti on 07.04.2014 käskkirjast üheselt mõistetav, et tegemist on Sisekaitseakadeemia õppekuludega. Käskkirjas otsese viite puudumine Sisekaitseakadeemia teatisele ei ole kaebaja õigusi kahjustanud ega oleks mõjutanud asjas otsuse tegemist.
  2. TK palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Päästeameti kahjunõue oli ühepoolne nõue maksta kinni õppekulud. Seega vastab see haldusakti tunnustele. Päästeameti 07.04.2014 käskkirjas üksnes otsustatakse kahju sissenõudmisele asumine ning selle poolest vastab see pigem täitekorralduse kui haldusakti tunnustele. Päästeametile anti kohtumenetluses piisavad tähtajad tõendite esitamiseks. Asjaolu, et õppekulude teatis oli põhjendamata, oli vastustajale teada juba õppekulude sissenõudmise hetkest. Päästeameti väite osas, et õppekulude teatis ei ole eelhaldusakt, jääb kaebaja halduskohtus esitatud seisukoha juurde. Asjaolu, et õppekulude teatis ei olnud piisavalt põhjendatud, oli üks kaebuse põhilisi väiteid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Päästeameti apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus Päästeameti 12.02.2014 kahjunõuet ja 07.04.2014 käskkirja nr 162 puudutavas osas muutmata.
  4. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et nii Päästeameti 12.02.2014 kahjunõue kui ka 07.04.2014 käskkiri nr 162 olid antud Sisekaitseakadeemia 21.06.2013 teatisele tuginedes ja selle alusel. Päästeamet ise on ringkonnakohtule 17.02.2016 esitatud seisukohas kinnitanud, et Päästeametil on kohustus nõuda sisse õppekulud eeldusel, et Sisekaitseakadeemia on esitanud õppekulude osas teatise ja Sisekaitseakadeemia lõpetanud isik ei asu tööle või lahkub töölt päästeasutusest mõjuva põhjuseta. Päästeamet nõustus sisuliselt halduskohtuga selles, et Päästeametil puudub õiguslik alus algatada omal initsiatiivil õppekulude sissenõudmist võlgnikult ning Päästeamet on õigustatud alustama õppekulude sissenõudmise menetlust tulenevalt Sisekaitseakadeemia teatisest. Päästeamet annab Sisekaitseakadeemia teatise alusel välja haldusakti, milles teeb arvestuse, vähendades sissenõutavat õppekulude summat proportsionaalselt avalikus teenistuses või päästeasutuses töötatud ajaga. Samuti puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et Sisekaitseakadeemia 15.05.2015 käskkirjaga nr 6.1-5/171 (I kd tl 202) tunnistati Sisekaitseakadeemia 13.06.2013 teatis, millel tuginesid Päästeameti 12.02.2014 kahjunõue ja 07.04.2014 käskkiri, kehtetuks. 4
(5)3-14-50221 Sisekaitseakadeemia 15.05.2015 käskkirjast nähtuvalt tunnistati Sisekaitseakadeemia 21.06.2013 teatis kehtetuks, kuna see ei olnud väljaandmise hetkel õiguspärane, sest teatist ei koostatud andmise hetkel kehtinud õiguse alusel. Seega olid vastavas osas õigusvastased ka Päästeameti 12.02.2014 kahjunõue ja 07.04.2012 käskkiri, mis tuginesid õigusvastasele Sisekaitseakadeemia 21.06.2013 teatisele ja nende tühistamine halduskohtu poolt oli põhjendatud, sõltumata sellest, kas käsitada Sisekaitseakadeemia teatist eelhaldusaktina või mitte. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus ka selles, et 07.04.2014 käskkiri oli haldusakt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga halduskohtu otsuses esitatud põhjendustel ja neid üle kordamata selles, et ka Päästeameti 12.02.2014 kahjunõue on käsitatav haldusaktina. Niisiis oli tühistamisnõude rahuldamine mõlema Päästeameti akti osas võimalik ja põhjendatud. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus

§ 200p 1 alusel rahuldamata.

14. Kaebaja taotles halduskohtus menetluskulude väljamõistmist summas 1239 eurot, sh riigilõiv 30 eurot, ja esitas menetluskulude kandmist tõendavate dokumentidena OÜ Neuhaus Konsultatsioonid arved. Halduskohus mõistis vastustajatelt välja menetluskuluna riigilõivu ning leidis, et esitatud arvetel näidatud kulu ei saa käsitada menetluskuluna, mida saaks vastustajatelt

§ 108lg 1 alusel välja mõista.

Õigusteenust osutanud Rivo Neuhaus ei saa olla kaebaja esindajaks

§ 32lg 1 p 2 ja lg 3 järgi, sest tal ei ole õigusteaduslikku kõrgharidust.

Samuti ei saa R. Neuhaus olla kaebaja nõustajaks, sest kirjalikus menetluses ei ole nõustaja kasutamine võimalik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega. R. Neuhausi osutatud teenuste eest tasutud summasid ei saa lugeda menetluskuludeks ja need ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele. 15. Apellatsioonimenetluses taotleb kaebaja õigusabiteenuse osutamise eest tasutud 900 euro väljamõistmist advokaadibüroo Sirk & Saareväli 29.02.2016 arve nr 160245 ja AS SEB Pank 01.03.2016 maksekorralduse nr 369 alusel (II kd tl 36-40). Ringkonnakohus asus 14.03.2016 kohtumääruses seisukohale, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Kuivõrd kohus lõpetas selle määrusega haldusasja menetluse osaliselt Sisekaitseakadeemia 21.06.2013 teatist nr 4.1-2/2880 puudutavas osas, mõistis kohus Sisekaitseakadeemialt

§ 108

lg 6 alusel TK kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 450 eurot. Et Päästeameti apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mõistab ringkonnakohus Päästeametilt

§ 108

lg 1 alusel TK kasuks välja apellatsiooniastmes kantud ja veel välja mõistmata jäänud õigusabikulud summas 450 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.