← Eesti

3-13-2221/108

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 200§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2016, Tallinn Hald

§ 212lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-13-2221 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Saue Linnavolikogu algatas 22.11.2012 otsusega nr 166 Saue linnas asuvate ja AS-le OG Elektra kuuluvate Kütise tn 8 ja Pärnasalu põik 1a kinnistute detailplaneeringu menetluse ja kinnitas selle lähteülesande nr DPL-03-
  2. Alates 03.11.2014 on Pärnasalu põik 1a kinnistu omanikuks Arco Transport AS. Saue Linnavalitsus võttis 06.03.2013 korraldusega nr 89 koostatud detailplaneeringu vastu ja korraldas selle avaliku väljapaneku kuni 01.04.
  3. Avaliku väljapaneku käigus esitas KP detailplaneeringule vastuväite, mille Saue linn jättis arvestamata (vastuväitele vastati Saue linnaarhitekti 05.04.2013 kirjaga). Harju maavanem kiitis 10.09.2013 detailplaneeringu heaks, märkides, et planeeringu koostamisel ei ole tehtud olulisi menetlusvigu, mis mõjutaksid selle lõpplahendust või tooksid kaasa menetluse uuendamise vajaduse.
  4. Saue Linnavolikogu kehtestas 19.09.2013 otsusega nr 186 Saue linnas asuvate Kütise tn 8 (pindala 12 931 m2, sihtotstarve üldkasutatav maa) ja Pärnasalu põik 1a (pindala 1551 m2, sihtotstarve transpordimaa) kinnistute detailplaneeringu (K. Enno Arhitektuuribüroo OÜ töö nr A313-1222). Detailplaneeringu eesmärk on Kütise tn 8 kinnistu jagamine kaheks kinnistuks maakasutuse sihtotstarvetega vastavalt ärimaa ning äri- ja üldkasutatav maa, samuti hoonestusõiguse, haljastuse, tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendamine. Planeeringulahendusega on kavandatud ühe kuni 2-korruselise polüfunktsionaalse kaubandushoone, ühe 1-korruselise ja ühe kuni 3-korruselise avalikkusele suunatud äri- ja büroohoone rajamine. Pärnasalu põik 1a kinnistu osas täpsustatakse selle kasutuskorda. Detailplaneering ei muuda Saue Linnavolikogu 16.12.2010 määrusega nr 18 kehtestatud Saue linna üldplaneeringut ja detailplaneering on saanud kõik vajalikud kooskõlastused.
  5. KP esitas 21.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Linnavolikogu 19.09.2013 otsuse nr 186 tühistamiseks. Detailplaneeringu kehtestamise otsus on motiveerimata ning sellest ei nähtu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete kaalumist. Katastriüksusele ei ole võimalik määrata kahte erinevat sihtotstarvet ning detailplaneering ei arvesta linna üldplaneeringuga (segaehitusalal mitmikotstarbeliste maa-alade kombineerimine, 40%-lise täisehitusprotsendi ületamine). Avaliku ruumi kasutuselevõtmiseks ja miljöösse sobivuseks ei ole läbi viidud arhitektuurikonkurssi, detailplaneeringu koostamiseks ei ole läbi viidud hankemenetlust, naaberkinnistute omanikud on jäetud detailplaneeringu menetlusse õigusvastaselt kaasamata (sh puuduvad vastavad Lehtla tn 9 ja Laua tn 10 kinnistute omanike kooskõlastused) ja planeerimismenetlus on ebaseaduslikult antud üle huvitatud isikule.
  6. Saue linn vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Detailplaneering järgib Saue linna üldplaneeringus kehtestatud keskuse maa-ala funktsioone ja nende kombineerimine on üldplaneeringu kohaselt soovituslik, mitte kohustuslik. Detailplaneeringus on muu hulgas sätestatud kõrgendatud arhitektuurinõuded ja kohustus arhitektuurivõistluse korraldamiseks Kütise tn 8 krundil parema arhitektuurilise lahenduse leidmiseks (seletuskirja p 4.3). Saue linna üldplaneeringuga sätestatud täisehitusmäära 40% ei ole ületatud, sest rajatisi (parklad, kõnniteed, kergliiklusteed) krundi täisehitusprotsendi hulka ei arvata (vt Riigikohtu 04.06.2014 otsus nr 3-3-1-59-13). Saue linna üldplaneeringu 2

(6)3-13-2221 realiseerimiseks detailplaneeringu kaudu oli vajalik planeeritava maa-ala senise sihtotstarbe (üldkasutatav maa) muutmine moodustavatel Kütise tn 8 ja Kütise tn 8a kruntidel ärimaaks ja üldkasutatavaks maaks ning seda muudatust on planeerimismenetluses korduvalt selgitatud. Detailplaneeringu kehtestamise olulised põhjendused on esitatud 19.09.2013 otsuse seletuskirjas. Detailplaneeringu võimalik vastuolu lähteülesandega ei saa tingida 19.09.2013 otsuse õigusvastasust (vt Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01). Otsesed piirinaabrid on andnud detailplaneeringule oma kooskõlastuse.
  1. Kolmandad isikud AS OG Elektra ja Arco Transport AS kaebuse suhtes omapoolset seisukohta ei esitanud.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 20.03.2015 otsusega KP populaarkaebuse rahuldamata. Saue Linnavolikogu 19.09.2013 otsuse nr 186 lahutamatuks osaks on detailplaneeringu seletuskiri, mis kajastab vajalikke põhjendusi. Seletuskirjale viite puudumine ei tingi vaidlusaluse otsuse tühistamist. Kasutusotstarbe muutumise korral tuleb maakatastriseaduse (MaaKatS) § 2 p-st 9 tulenevalt muuta ka katastriüksuse sihtotstarvet. Hoonestuse ulatust ja iseloomu ning miljöösse sobivust on käsitletud detailplaneeringu seletuskirja p-des 2, 3.7 ja 4 ning linnaarhitekti 05.04.2013 vastuses. Lähteülesandes ja planeerimismenetluse alguses seatud eesmärgid ei ole kohalikule omavalitsusele siduvad ning planeerimisotsuste tegemisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusruum. Detailplaneeringu kooskõla Saue linna üldplaneeringuga on kontrollitud muu hulgas Harju maavanema järelevalvemenetluse raames. Lisaks ei tulene üldplaneeringust Saue linna keskuse maa-ala juhtotstarbe alaliikide osatähtsuse kriteeriume või funktsioonide kitsendusi. Kohus ei saa planeeringumenetluse raames otsustada arhitektuurilise eriilmelisuse üle ja Kütise tn 8 parema arhitektuurilise lahenduse leidmiseks on detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.3 nähtud ette arhitektuurivõistluse korraldamine. Krundi täisehitusprotsent võib olla 40% ja Saue linn on ehitusaluse pinna mõiste sisustamisel lähtunud planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 4 p 3 sõnastusest, mis ei arvesta rajatisi ehitusaluse pinna hulka. Seega ei ole üldplaneeringu vastavat nõuet rikutud. PlanS § 16 lg 4 kohaselt peavad naaberkinnisasjade omanikud olema kaasatud detailplaneeringu menetlusse, kuid puudub nõue neilt kooskõlastuste saamiseks. PlanS-st ei tulene määratud tööde teostamise järjekorra ja ligikaudse aja määratlemise kohustust. Kolmepoolsest lepingust nr 2-9.12/306 nähtub, et Saue linn on detailplaneeringu koostamise tellija, lisaks ei näe detailplaneering ette niivõrd olulist muutust, et seda ei saaks tellida planeeringust huvitatud isik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. KP palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Saue Linnavolikogu 19.09.2013 otsuses nr 186 puuduvad viited, et volikogule olid otsuse tegemisel kättesaadavad ka detailplaneeringu seletuskiri ja haldusmenetluse materjalid, mistõttu on halduskohus põhjendamatult eeldanud, et vastavad materjalid olid volikogu liikmetele esitatud. Õige ei ole seisukoht, et maa sihtotstarbe muutus tuleneb planeeringuga kavandatud hoonete kasutusotstarbest, sest sellisel juhul tuleks kõigepealt kavandada hoone ja alles seejärel hakata muutma kasutusotstarvet. Hoonestuse mahu mittearvestamine ja hoonestuse miljöösse sobimatus rikub PlanS § 1 lg-tes 2 ja 3 sätestatud põhimõtteid. Lähteülesanne annab detailplaneeringu olulised tingimused, millele see peab vastama, ja lähteülesandes oli vastuoluliselt märgitud, et kinnistut ei hoonestata ja kinnistu võidakse hoonestada. Lähteülesandest erineva planeeringu kehtestamist tuleb põhjendada. Maavanema järelevalvemenetlus ei asenda kohtulikku kontrolli. Kehtestatud detailplaneering välistab sisuliselt keskuse alal tulevikus üldplaneeringuga ettenähtud mitmikotstarbelisuse, sh muud otstarbed kui elamumaa ning parkide ja haljasalade maa. Detailplaneeringuala hõlmab ka 3
(6)3-13-2221 Kütise tn 8a kinnistut, millele hoonete püstitamiseks ei ole seatud arhitektuurivõistluse korraldamise kohustust. Detailplaneeringu kehtestamisel tuleb täisehitusprotsendi määramisel arvestada nii hoonete kui ka rajatistega, sest üldplaneering ei määra, et täisehitusprotsendi arvestamise aluseks on ainult hooned. Naaberkinnisasjade omanike kooskõlastuste saamine ei tulenenud seadusest, vaid detailplaneeringu lähteülesande kehtestamise haldusaktist.
  1. Saue linn vaidleb kirjalikus vastuses (ja 17.03.2016 seisukohas) apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Saue Linnavolikogu 19.09.2013 otsuses nr 186 on selgelt viidatud „K. Enno arhitektuuribüroo tööle nr A313-1222, Tallinn“ ehk koostatud detailplaneeringule, mille osaks on ka seletuskiri. Apellant ei ole näidanud, et detailplaneeringuga ettenähtud hoonestuse maht või laad oleks vastuolus mõne õigusaktiga. Lähteülesande ebakõla ei saa tingida detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühisust, samuti ei saa lähteülesanne ise olla tühine, sest tegemist ei ole haldusaktiga. Kehtiv üldplaneering ei kohusta keskuse maa-alal korraga realiseerima kõiki eritüübilisi kasutusotstarbeid. Detailplaneeringuga kavandatud maa-alast põhja suunas asub linnapark ja Kütise tn 8 piirneb kahest küljest valdavalt elamumaadega, seega kujuneb planeeringuala polüfunktsionaalseks. Lähteülesande punkt, mis näeb ette planeeringulahenduse kooskõlastamise naaberkinnisasjade omanikega, ei tekita eraldiseisvalt õigusi või kohustusi ning sellega ei ole peetud silmas positiivse kooskõlastuse kohustuslikkust. AS OG Elektra on 18.12.2015 ehitamise alustamise teatise alusel alustanud planeeringualal kaubandushoone püstitamist ning selle valmimise ajaks on kavandatud
  2. a juuni. Saue linna 17.03.2016 teavituse kohaselt on planeeringualal paiknevad kinnistud muutunud ja algne Kütise tn 8 kinnistu (12 931 m2, üldkasutatav maa 100%, omanik AS OG Elektra) on jagatud kolmeks – Kütise tn 8 (7065 m2, ärimaa 50%, ühiskondlike ehitiste maa 50%, omanik Saue linn), Pärnasalu põik 1b (3620 m2, ärimaa 100%, omanik AS OG Elektra) ja Pärnasalu põik 1c (2245 m2, ärimaa 100%, omanik Saue linn). AS-le OG Elektra kuulunud kinnistu Pärnasalu põik 1a on Arco Transport AS omandis ja kinnistu uus nimetus on Keskuse tn 1a (1551 m2, transpordimaa 100%).
  3. Kolmandad isikud AS OG Elektra ja Arco Transport AS ei ole apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et KP apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

§ 201

lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. 11. Populaarkaebus ei saa tugineda hüpoteetilistele väidetele konkreetsete isikute õiguste (sh naabrusõiguste) riive või rikkumise kohta, mida ei ole kaalutlemisel arvesse võetud (vt Riigikohtu 12.03.2015 otsuse nr 3-3-1-71-14, p 14). Populaarkaebuse puhul saavad asjakohased olla vaid väited, mis puudutavad seaduste või muude õigusaktide rikkumist. Planeeringu lähteülesande kinnitamine ei tekita kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul kehtestatakse (vt Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 32), mistõttu ei saa detailplaneeringu kehtestamise otsust tühistada vaid põhjusel, et lähteülesandest erineva planeeringulahenduse kehtestamist ei ole kaebaja soovitud määral põhjendatud. Lähteülesande võimalikud vastuolud ei ole detailplaneeringu kehtestamisel määravad, sest kohaliku 4

(6)3-13-2221 omavalitsuse tegevus lähteülesande kinnitamisel on haldusesisene tegevus, millel puudub väljapoole suunatud mõju (vt Riigikohtu 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02, p 7). Planeeringumenetluses on viidud läbi avalik arutelu, mille raames on huvitatud isikud saanud esitada ettepanekuid ja seisukohti (I kd, tl 59-83), samuti on toimunud sisuline arutelu planeeringu vajalikkuse ja põhjendatuse üle (vt ka Riigikohtu 14.12.2015 määrus nr 3-3-1-7115, p 15). KP esitatud vastuväiteid ei ole jäetud tähelepanuta ja huvitatud isikute seisukohtadele on menetluse käigus sisuliselt vastatud muu hulgas Saue linnaarhitekti 05.04.2013 kirjaga (I kd, tl 74p-75). Kõikide planeerimismenetluse argumentide detailplaneeringu kehtestamise otsuses taasesitamata jätmine ei saa tuua kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist (vt Riigikohtu 17.05.2005 otsus nr 3-3-1-16-05, p 17). PlanS § 2 lg 1 järgi koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Detailplaneeringu kehtestamise otsusest nähtub viide projektile (I kd, tl 7) ning seega on tuvastatav, milliste dokumentide alusel otsus vastu võeti. Kaebaja väide, et linnavolikogu liikmetel puudus tegelik võimalus detailplaneeringu materjalidega tutvuda, on paljasõnaline ja ei ole eluliselt usutav.
  1. Saue linna üldplaneeringu maakasutusplaanil on vaidlusaluseid kinnistuid kajastatud perspektiivse keskuse maa-alana, teemaana, liiklust korraldava ja teenindava ehitise maana. PlanS § 8 lg 3 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks linna või valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ja maa-alade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine. Seega on tegemist dokumendiga, mis määratleb üldiselt ruumilise arengu soovitud suunad ja tingimused. Üldplaneeringu suurest üldistusastmest tulenevalt ei ole seda alati võimalik vahetult kohaldada kõigile üksikjuhtumitele ja selle täpsustamine on võimalik mh detailplaneeringuga. Vaidlusaluse detailplaneeringu vastavust üldplaneeringule on kontrollinud ka Harju maavanem ning kuigi maavanema järelevalvemenetlus ei saa kohtulikku kontrolli asendada ega välistada, ei ole kohtul keelatud nõustuda maavanema lõppjäreldustega.
  2. Keskuse maa-alale jäävate kinnistute puhul on põhjendatud avaliku ruumi polüfunktsionaalne kasutamine, mistõttu näeb detailplaneering ette osadele kinnistutele samaaegselt mitme sihtotstarbe määramise. PlanS § 9 lg 41 ja MaaKatS § 2 p 9 kohaselt on krundi kasutamise sihtotstarve õigusaktidega sätestatud korras võimalikult täpselt määratud otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Juhul, kui kinnistu kasutamise kestel ilmneb, et kinnistu tegelik kasutamisotstarve ei vasta enam katastris fikseeritud sihtotstarbele, siis muudab kohalik omavalitsus krundi kasutamise sihtotstarvet. Kinnistu katastris määratud sihtotstarve või selle muutmine võib muuhulgas tuleneda üld- või detailplaneeringust või kinnistu tegelikust kasutusotstarbest (vt MaaKatS § 18).
  3. Saue linna Kütise tn 8 ja Pärnasalu põik 1a kinnistute detailplaneeringu seletuskirja p 2 kohaselt kavandatakse Kütise tn 8 kinnistu jagamise teel saadavatest kinnistustest üks krunt 50% ärimaa ja 50% üldkasutatava maa sihtotstarbega krundiks (I kd, tl 46). Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 7 lg 1 kohaselt ei määrata katastriüksusele samaaegselt teiste sihtotstarvetega sihtotstarbeta maa ja sotsiaalmaa alaliigi – üldkasutatava maa sihtotstarvet. Kuigi PlanS § 9 lg 4 ega MaaKatS § 18 lg 1 ei välista iseenesest krundile mitme sihtotstarbe määramist (vt Riigikohtu 12.03.2015 otsuse nr 3-3-1-71-14, p 12) ning määruse nr 155 § 3 lg 1 võimaldab määrata kuni kolm sihtotstarvet, tuleneb määruse nr 155 § 7 lg-st 1 siiski piirang, mis välistab katastriüksusele samaaegselt ärimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe määramise. Eelnevale vaatamata nähtub juba vaidlusaluse detailplaneeringu seletuskirja p-dest 4.1 ja 4.2.1 selgelt, et „üldkasutatava maa“ (Üm) asemel on planeeringus tegelikkuses peetud silmas „ühiskondlike ehitiste maa“ (Üh) sihtotstarvet. Määrus nr 155 ei piira katastriüksusele samaaegselt 50% ärimaa ja 50% ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe määramist. Ka Harju maavanem on 10.09.2013 seisukoha p-s 2.8 (I kd, tl 57-57p) asunud põhjendatult seisukohale, et „üldkasutatava 5
(6)3-13-2221 maa“ sihtotstarbele on detailplaneeringus ja lähteülesandes viidatud üksnes ekslikult, pidades kogu aeg silmas „ühiskondlike hoonete maad“. Praeguseks on Kütise tn 8 kinnistu ka tegelikult jagatud selliselt, et ühe moodustatava krundi sihtotstarveteks on ärimaa ja ühiskondlike ehitiste maa (III kd, tl 33).
  1. Kuivõrd krundi täisehitusprotsendi arvestamist ei ole õigusaktides selgelt määratletud, peab selle sisustama kohalik omavalitsus (vt Riigikohtu 04.03.2014 otsus nr 3-3-1-59-13, p 24). Detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.2.3 (I kd, tl 49p) on märgitud, et kavandatav maksimaalne täisehitus on loodaval Kütise tn 8 (7047 m2) kinnistul 35% ja Kütise tn 8a (5864 m2) kinnistul 39%. Samas punktis on eelnevalt välja toodud, et hoonete suurim lubatud ehitusalune pind on lähtuvalt vajalikust ehitusmahust, planeeritavast maakasutusest, kitsendustest ja olemasolevast olukorrast määratud Kütise tn 8 puhul 2500 m2 (35,4%) ja Kütise tn 8a puhul 2300 m2 (39,2%). Seega nähtub detailplaneeringu seletuskirjast, et kohalik omavalitsus on täisehitusprotsenti arvestanud hoonete ehitusaluse pinna kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul võib kohaliku omavalitsuse poolt täisehitusprotsendi taolist sisustamist pidada tavapäraseks ja mõistlikuks. Põhjendamatu on arvestada krundi täisehitamise määra hulka täiendavalt rajatiste (teed, platsid jm) alust pinda. Detailplaneeringus määratud täisehitusprotsent ei ületa üldplaneeringus sätestatud kuni 40% määra, mistõttu puudub vastuolu üldplaneeringuga. Kavandatava hoonestuse miljöösse sobivus selle kavandatava mahu, arhitektuurilise lahenduse või muude sarnaste parameetrite poolest on planeeringulahenduse otstarbekuse küsimus, mille osas on kohtulik kontroll piiratud.
  2. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 1 alusel tuleb KP apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.03.2015 otsus muutmata. 17.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 109

lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et KP on tasunud riigilõivu esimese ja teise astme kohtus kokku 100 eurot (I kd, tl 9, 27, 130; II kd, tl 59, 157; III kd, tl 7, 34). Kuivõrd KP apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Saue linn, AS OG Elektra ja Arco Transport AS ei ole menetluskulude kandmise kohta esimese ega teise astme kohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja ja kolmandate isikute võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.