← Eesti

3-14-53223/34

Obsah (6)§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2016, Tallinn Haldusasja numb

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 12.05.2011 otsusega nr 12.2-7/53-1 vedelkütuse seaduse (VKS) § 42 lg 5 alusel OÜ-le Eurodelta kui tarbimisse lubatud kütuse müüjale vähendatud tagatise summas 2000 eurot. MTA tunnistas 02.12.2014 otsusega nr 12.2-7/127-3 oma 12.05.2011 otsuse nr 12.2-7/53-1 edasiulatuvalt kehtetuks ning määras OÜ-le Eurodelta tagatiseks 100 000 eurot.
  2. MTA tunnistas 11.05.2015 otsusega nr 12.2-7/00073 oma 12.05.2011 otsuse nr 12.2-7/531 edasiulatuvalt kehtetuks ning määras OÜ Eurodelta vähendatud tagatiseks 18 716 eurot. OÜ Eurodelta vastab VKS § 42 lg-s 5 sätestatud tagatise vähendamise tingimustele. Tema viimase 12 kuu jooksul tekkinud maksimaalne tasumisele kuuluv käibemaksukohustus moodustas käibedeklaratsioonide andmetel 18 716,02 eurot (
  3. aasta november). Tagatis peab olema proportsionaalne ja piisav tekkida võiva käibemaksukohustuse kindlustamiseks, mistõttu ei saa MTA tagatise määramisel lähtuda äriplaanis märgitud andmetest. Varem määratud tagatis 2000 eurot ei ole piisav tekkida võiva maksukohustuse tagamiseks, kuna OÜ Eurodelta tegelikult tekkinud käibemaksukohustus on sellest suurem.
  4. MTA otsustas 16.06.2015 otsusega nr 13-10/023498-1 tagastada enammakstud tagatise summas 81 284,00 eurot OÜ Eurodelta pangakontole. Otsuse kohaselt keeldub MTA ka aktsepteerimast juhatuse liikme VV käendust 18 716,02 euro suuruse tagatisena.
  5. OÜ Eurodelta esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 11.05.2015 otsuse nr 12.27/00073 tühistamiseks ja 16.06.2015 otsuse nr 13-10/023498-1 tühistamiseks osas, milles MTA keeldus aktsepteerimast V. Vasilievi käendust ning MTA kohustamiseks asja uuesti otsustama. Samas haldusasjas menetleti veel OÜ Eurodelta kaebusi MTA 02.12.2014 otsuse nr 12.2-7/1273 tühistamiseks ja alusetult saadud raha kasutamise eest intressi väljamõistmiseks summas 2835,36 eurot, kuid nende nõuete osas lõpetas kohus 08.06.2015 ja 21.08.2015 määrustega menetluse. Määratud kõrgem tagatis ei ole põhjendatud ega täida seaduse eesmärki. Kaebaja tasub riigile käibemaksu ette enne ostetud kütuse vabasse ringlusesse laskmist, mistõttu ei saa tekkida olukorda, et kaebaja jätab vedelkütuselt riigile käibemaksu tasumata. Käibemaksu tasumine vahetult enne tollilaost imporditud kütuse vabasse ringlusesse laskmist moonutab tavapärast vedelkütuse seaduses reguleeritud käivet. Sisuliselt on tegemist topeltmaksustamisega. Vastustaja ei ole hinnanud asjaolu, et kogu oma tegevusaja jooksul (12 aastat) ei ole kaebaja jätnud riigile käibemaksu tasumata. 2

(7)3-14-53223 Vaidlusalust tagatist ei saa käsitada tagatisena vedelkütuse müügiga tegeleva äriühingu kogu käibe maksustamise tagamiseks, vaid eranditult ostetava vedelkütuse käibemaksu riigile laekumise tagamiseks. Kaebaja esitatud käenduse mitteaktsepteerimine on õigusvastane.
  1. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata. MTA 11.05.2015 otsuse nr 12.2-7/00073 õiguslikuks aluseks on VKS § 42 lg 4 p
  2. Tagatise suuruse määramisel lähtus maksuhaldur kaebaja tekkida võivast käibemaksukohustusest. Väär on väide, et kaebaja puhul ei saa käibemaksu tasumata jäämise risk realiseeruda. Lisaks tollis impordilt tasutud käibemaksule tekib isikul käibemaksukohustus ka ülejäänud käibelt. MTA ei pidanud kaebajat informeerima menetluse uuendamisest, sest tegemist ei olnud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 44 sätestatud menetluse uuendamisega. 11.05.2015 otsus ei saanud olla kaebaja jaoks üllatuslik. Isiku ärakuulamine ei oleks kaasa toonud teistsugust otsust. Kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis kinnitaksid, et kaebaja ärakuulamisel oleks maksuhaldur jätnud 11.05.2015 otsuse andmata. Maksukorralduse seaduse § 123 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt oli maksuhalduril õigus jätta käendus aktsepteerimata.
  3. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.11.2015 otsusega OÜ Eurodelta kaebuse, tühistas MTA 11.05.2015 otsuse nr 12.2-7/00073 ja 16.06.2015 otsuse nr 13-10/023498-1 käendust puudutavas osas ning kohustas MTA-d käenduse aktsepteerimise küsimust uuesti otsustama, samuti mõistis MTA-lt OÜ Eurodelta kasuks välja menetluskulude katteks 3811 eurot. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et tagatise määramise näol on tegemist topeltmaksustamisega, samuti väide, et arvesse tohiks võtta vaid vedelkütusega seonduvat käibemaksukohustust. Vaatamata asjaolule, et määratud tagatis on väiksem kui VKS § 42 lg-s 2 sätestatud 100 000 eurot, piiratakse tagatisega äriühingu ettevõtlusvabadust. Seetõttu peab nõutava tagatise suurus olema proportsionaalne taotletava eesmärgiga (Riigikohtu otsus 3-3-1-49-14, p 12) ja tegemist on siiski kaebajat koormava haldusaktiga. MTA ei ole määratud summat põhjendanud muuga, kui ühes kuus (november 2014) tekkinud käibemaksukohustusega. Riigikohus möönis otsuse nr 3-3-1-49-14 p-s 14, et tekkida võiva käibemaksukohustuse hindamisel piisab põhjendatud kahtluse kriteeriumi täitmisest, kuid praegusel juhul ei ole MTA põhjendatud kahtlust oma vaidlustatud otsuses välja toonud. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et MTA oleks analüüsinud ja arvestanud kaebaja maksukäitumist ja majandusseisu või muid asjaolusid, mis tingisid konkreetse tagatise määra. VKS § 42 lg 4 ei piira maksuhaldurit kuidagi erinevate asjaolude arvestamisel, vaid võimaldab arvestada erinevaid asjaolusid. Asjaolude ulatuslikum väljaselgitamine ja arvestamine võinuks viia teistsuguse lõppjärelduseni. MTA otsus nr 12.2-7/00073 on pigem otsuse nr 12.2-7/00072 automaatne järelm ning asjaoludest ei nähtu, et vastustajal oli vajadus tegutseda kiireloomuliselt käibemaksu tasumise tagamiseks. Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-49-14 p-s 25 pidanud oluliseks tagada VKS alusel tagatise määramise menetluses õigus ärakuulamisele. Praegusel juhul ei olnud HMS § 40 lg-s 3 loetletud aluseid jätta isik ära kuulamata. MTA tehtud menetlus- ja kaalumisvead olid sellised, mille puudumisel võinuks vastustaja teha teistsuguse otsuse tagatise vähendatud määra suuruse kohta ning need toovad kaasa MTA 11.05.2015 otsuse nr 12.2-7/00073 tühistamise (HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). 3
(7)3-14-53223 Õigusvastane oli ka käenduse aktsepteerimata jätmine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus MTA 11.05.2015 otsuse nr 12.2-7/00073 tühistamist puudutavas osas ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata OÜ Eurodelta kaebus MTA 11.05.2015 otsuse peale. Apellant möönab, et MTA oleks pidanud enne otsuse tegemist OÜ Eurodelta ära kuulama. Samas ei oleks OÜ-l Eurodelta olnud võimalik esitada ja ta pole ka praeguses kohtumenetluses esitanud mistahes asjaolusid või tõendeid, mis oleks muutnud maksuhalduri seisukohta. Teoreetiliselt oleks saanud otsust muuta ainult OÜ Eurodelta poolne deklaratsioonide parandamine, kui see oleks kaasa toonud novembris 2014 deklareeritud käibemaksukohustuse vähenemise. Seega ei saa MTA menetlusviga kaasa tuua kaevatava otsuse tühistamist. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimis- ja kaalumiskohustust. Halduskohus toob küll välja, et maksuhaldur ei ole arvestanud kaebaja maksukäitumist ja majandusseisu, kuid ei ole selgitanud, kuidas nendega arvestamine saaks muuta määratud tagatist. Samuti jääb arusaamatuks, mida halduskohus peab silmas muude asjaolude all, mida MTA-l tulnuks arvestada. Selgusetuks jääb ka see, miks halduskohus leiab, et määratud tagatis on ebaproportsionaalne. Maksuhaldurile pole ette kirjutatud metoodikat, kuidas tuleb igal konkreetsel juhul tuvastada tekkida võiv käibemaksukohustus. MTA pole eksinud kohtupraktikast tuleneva nõude vastu, et lisaks tasumisele kuuluvale käibemaksule tuleb arvesse võtta ka sisendkäibemaksu. 18 716,02 eurot on summa, mis kuulus OÜ Eurodelta poolt reaalselt tasumisele – sisendkäibemaksuga on juba arvestatud. Samuti on selle summa kindlaksmääramisel võetud arvesse ka OÜ Eurodelta poolt tollis impordilt juba tasutud käibemaks. Seetõttu pole õige OÜ Eurodelta väide, et ta tasub kogu käibemaksu alati ette ära ja reaalselt tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust kütuse tehingutelt justkui ei tekigi.
  2. OÜ Eurodelta vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. MTA otsuses toodud põhjendused on otsitud ning tagatise tõstmiseks puudusid nii faktilised põhjendused kui ka õiguslik alus. Tagatise suurendamise menetluse algatamisel tugines MTA esialgu vastustaja juhatuse liikme laitmatu reputatsiooni väidetavale kaotusele. Kuna see väide ei leidnud kohtumenetluses tõendamist, oli MTA sunnitud esialgse otsuse ise tühistama. Seejärel otsis MTA uue aluse (novembrikuu käive), millele tuginedes tagatise suurust tõsta ning koostas uut otsust juba ajal, mil vana otsus oli alles tühistamisel. MTA on otsustanud iga hinna ja vahendiga tõsta kaebaja tagatise suurust, mis on riigi omavoli ja rikub ettevõtlusvabadust. Kütusemüüja tagatise suuruse tõstmine ei tohi toimuda MTA suvaotsuse alusel, vaid peab olema ettevõtjale mõistlikult ettenähtav ning tagantjärele objektiivselt kontrollitav. Haldusmenetluses peab eksisteerima ühtne, arusaadav ja ettevõtja jaoks ettenähtav tagatise suuruse tõstmise arvestamise metoodika. Praegusel juhul ütleb apellant apellatsioonkaebuses otse välja, et vahet ei ole, mis vastuväiteid oleks kaebaja esitanud, apellant ei oleks neid niikuinii arvestanud ning oleks tagatise suurust igal juhul tõstnud. Kütuse kogust, mille kaebaja ühel kuul välja ostab, tasudes sellelt ette maksud ning lastes kütuse vabasse ringlusesse, ei õnnestu iga kord täies mahus realiseerida ühe kuu jooksul. Nimetatud kütus võib müügis olla ka pool aastat, mis aga tähendab, et ühe kuu käive ei kajasta kuidagi objektiivselt riigi võimalikku riski maksude saamata jäämisel. 4
(7)3-14-53223 Apellant tunnistab apellatsioonkaebuses, et kaebajale määratud summat on võimalik ainult suurendada (ehkki kaebaja tegutses aastaid tagatisega suuruses 2000 eurot ega jäänud nimetatud ajal riigile maksude näol võlgu), kuigi VKS võimaldab määrata isikule ka väiksemat tagatist. Seega on apellant uurimis- ja kaalutluskohustuste täitmata jätmist ise selgelt tunnistanud, mistõttu jäävad väited selles osas kohtu eksimuse kohta arusaamatuks ja paljasõnaliseks. MTA ei ole kohtu põhjendusi ümber lükanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Halduskohtu otsus tuleb MTA 11.05.2015 otsuse nr 12.2-7/00073 tühistamist puudutavas osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus selles osas rahuldamata. Vastavalt tuleb muuta menetluskulude jaotust.
  2. VKS § 42 lg 2 sätestab, et tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on 100 000 eurot. Seadus võimaldab tagatise VKS § 42 lg-s 2 sätestatud suurust nii suurendada kui ka vähendada (VKS § 42 lg-d 4–5).
  3. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis 31.01.2012 otsuse nr 3-4-124-11 p-s 90, et VKS kuni 07.07.2012 kehtinud redaktsioon ei näinud ette, millise mõõdupuu järgi tuleb vähendamist otsustada. Kuna tagatise vähendamata jätmine on soodustava haldusakti andmata jätmine, siis tuleks seadusega lähemalt reguleerida tagatise vähendamist. Riigikohus selgitas, et seadusandja on kehtestanud VKS § 42 lg-s 4 tagatise suurendamiseks riski hindamise alused ja sarnased kriteeriumid tuleks kehtestada ka tagatise vähendamiseks. Ringkonnakohus märgib, et Riigikogu täitis Riigikohtu otsuse 07.07.2012 jõustunud VKS muudatustega, millega lisati § 42 lg 51 järgmises sõnastuses: „Maksu- ja Tolliamet lähtub tagatise vähendamisel eelkõige käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust ja isiku: 1) juhtimis- või kontrollorgani liikme võimelisusest kütuse käitlemise valdkonnas tegutseda; 2) juhtimis- või kontrollorgani liikme varasemast ettevõtluskogemusest; 3) investeeringutest kütuse käitlemiseks.“ Tagatise vähendamise otsustamine toimub seega sarnaselt suurendamise otsustamisega riskihindamise tulemusel, mis peab toimuma VKS § 42 lg-s 4 näitliku loeteluna esitatud asjaolude järgi. Enne tagatise vähendamise kaalumisele asumist peab aga MTA täiendavalt kindlaks tegema, et esinevad VKS § 42 lg-s 5 sätestatud alused (asjaosaliste laitmatu ärialane reputatsioon ning neil süüteomenetluste ja maksuvõlgade puudumine). Alles seejärel maksuhaldur võib teha (kuid ei pea tingimata tegema) tagatise vähendamise otsuse, võttes arvesse VKS § 42 lg-s 4 toodud ning muid lubatavaid asjassepuutuvaid kaalutlusi. Lisaks tagatise suurendamisel arvesse võetavatele asjaoludele peab maksuhaldur igal juhul täiendavalt arvestama VKS § 42 lg 51 p-des 1–3 sätestatud asjaolusid nende kogumis. Tagatise vähendamise näol on tegemist erandiga VKS § 42 lg-s 2 sätestatud reeglist tagatise suuruse kohta. Sellise erandi tegemiseks on seadusandja andnud märksa ahtama kaalutlusruumi kui tagatise suurendamisel. Ringkonnakohtu arvates tuleb eeltoodut arvestada praeguses olukorras, kus tagatis suurenes seniselt 2000 eurolt 18 716,02 euroni, mis on samas siiski seaduses reeglina ettenähtust väiksem tagatis.
  4. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis 31.01.2012 otsuse nr 3-4-124-11 p-s 56, et kaalutlusõiguse alusel tagatise määramisel tuleb maksuhalduril lähtuda ettevõtja varasemast käibest või alustava ettevõtja puhul äriplaanis planeeritud käibest. /---/ Maksuhalduril ei ole ka juba tegutsevate ettevõtjate puhul võimalik kontrollida ja ette arvestada tulevikus tekkida võivat käibemaksu võlga. Maksuhalduri kaalutlusõiguse alusel määratud (nt tuginedes ettevõtja sihilikult kordades väiksemana näidatud käibe andmetele) väiksema tagatise korral oleks ka riigi kahju maksupettuste korral samuti kordades suurem. Riigikohtu halduskolleegium leidis 10.12.2014 otsuse asjas nr 3-3-1-49-14 p-s 13, et tekkida 5
(7)3-14-53223 võiva käibemaksukohustuse tuvastamisel võib arvesse võtta nii eelnevatel maksuperioodidel esitatud käibedeklaratsioonide kontrollimise tulemusel tekkida võivaid kui ka tulevikus deklareeritavaid võimalikke käibemaksukohustusi ning äriühingu käibemaksukohustuse suurus oleneb otseselt maha arvatava sisendkäibemaksu ulatusest, kusjuures käibemaksukohustuse suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada maksukohustuslase kõiki tehinguid, mitte üksnes tehinguid kütusega. Need kaalutlused lükkavad ümber kaebaja väite, et tal ei saagi tekkida käibemaksuvõlga, mille täitmise tagamiseks nõuab MTA tagatist.
  1. Ringkonnakohus möönab, et riskihindamise läbiviimiseks VKS § 42 lg-s 4 loetletud ja muude asjassepuutuvate kaalutluste alusel puudub detailne metoodika. Samas on Riigikohus leidnud 10.12.2014 otsuse asjas nr 3-3-1-49-14 p-s 20, et vedelkütuse seaduses on piisavalt selgelt formuleeritud tagatise suurendamise eeldused ja õiguslikud tagajärjed äriühingule ning tegemist on tavapärase kaalutlusõiguse alusel tehtava otsusega. Täpsema metoodika ja juhendi puudumine ei anna ringkonnakohtu hinnangul ka praeguses asjas alust väita, et halduse tegevus on õigusselgusetu, prognoosimatu ja omavoliline. MTA otsustas praegusel juhul määrata tagatise suuruseks
  2. aasta novembri käibemaksukohustuse, mis moodustas kaebaja enda esitatud käibedeklaratsioonide andmetel 18 716,02 eurot. Olukorras, kus riskihindamine toimub ulatusliku kaalutlusõiguse alusel, ei saa sellise asjaolu võtmist tagatise määramise pidepunktiks pidada meelevaldseks. See näitab, et isiku käibemaksukohustus võib teatud juhtudel kujuneda oluliselt suuremaks kui äriplaanis märgitu. VKS § 42 lg 4 p-st 1 tuleneb üheselt, et tagatise suuruse muutmisel võib lähtuda tekkida võivast käibemaksukohustusest. Kaebaja väide, et ühe kuu käive ei saa praktikas nii suureks kujuneda, ei muuda riskihindamise käigus tehtud prognoosotsust vääraks, kuna säärase hinnangu andmine tuginebki paratamatult asjaolu tõenäosusele, mitte sellele, et see asjaolu tingimata saabub või on olemas ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et asjaolu saabub. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsuses tehtud etteheide, et kaevatavast otsusest ei nähtu põhjendatud kahtlust sisustavaid asjaolusid, on ebaõige. Põhjendatud kahtlusest rääkis Riigikohus 10.12.2014 otsuse asjas nr 3-3-1-49-14 p-s 14 seoses sellega, et konkreetsel juhul oli maksuhaldur tuvastanud maksupettuse kahtluse ja sidunud tagatise suuruse maksupettuse tõttu laekumata jäänud maksusumma suurusega. Praeguses asjas on asjaolud teistsugused.
  3. Ringkonnakohus leiab, et MTA ei teinud selliseid menetlusvigu, mis tooks kaasa kaevatava otsuse tühistamise. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et MTA oleks pidanud arvestama OÜ Eurodelta maksekäitumisega. Maksuvõlgade puudumine on imperatiivne tingimus, mille täitmise korral saab MTA üldse kaaluda tagatise määramist 100 000 eurost väiksemaks (vt eespool kohtuotsuse p-s 11 osundatud VKS § 42 lg 5 p 3). Ebaselgeks jääb, mis on muud asjaolud, mida MTA pidanuks välja selgitama ja mis võinuks mõjutada lõpptulemust. Kui kohus pidas silmas OÜ Eurodelta majanduslikku olukorda, siis seda on MTA juba arvestanud, kui määras isikule esialgu tagatiseks 2000 eurot ja seejärel 18 716,02 eurot, mis jääb tunduvalt alla reeglina tagatiseks määratavale 100 000 eurole. Kuna ka kaebaja pole suutnud praeguses kohtumenetluses esile tuua asjaolusid, mida ta oleks MTA-le ärakuulamise korral esitanud ja mis võinuks kaalutlusotsuse sisu muuta, ei saa ka selles osas menetlusnormi rikkumine tuua kaasa MTA otsuse tühistamist, sarnaselt Riigikohtu 10.12.2014 otsuse asjas nr 3-3-1-49-14 ps 26 märgituga.
  4. Ringkonnakohus peab põhjendamatuteks ja liialdatuteks kaebaja väiteid, et MTA on üritanud kaebajale määratud tagatist „vahendeid valimata“ omavoliliselt suurendada. Sellist järeldust ei saa teha asjaolust, et kaevatav otsus tehti samaaegselt vahepeal 100 000 euroni suurendatud tagatise tühistamisega. MTA põhjendused on haldusaktis selgelt kirjas ja pole muutunud ka kohtumenetluses ning ringkonnakohus tunnistas need eespool seaduslikeks ja kaalutlusruumi piiresse jäävateks. MTA ei tohtinud avalike huvide kahjustamise ohu tõttu tagatist kergekäeliselt vähendada ning pidi leidma kohase tasakaalu ettevõtja huvide ja riigi 6
(7)3-14-53223 finantshuvide ning ausa konkurentsiolukorra tagamise vahel. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu praegusest asjast, et tulemus oleks ebaproportsionaalne. 16.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus rahuldab MTA apellatsioonkaebuse, kuid MTA ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. 17.

§ 109

lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Tulenevalt sellest, et ringkonnakohus tühistab osaliselt halduskohtu otsuse, tuleb muuta esimese astme kohtukulude jaotust. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6).

OÜ Eurodelta taotles halduskohtus menetluskulude hüvitamist järgmiselt: kaebuse esitamisest kuni esialgselt vaidlustatud haldusakti tühistamiseni (vahemik 18.12.2014–11.05.2015) tekkinud kulu 3598,20 eurot ja pärast 11.05.2015 tekkinud kulu 2730 eurot. Menetluse osalise lõpetamisega seonduvatest (s.o enne 11.05.2015 tekkinud) kuludest pidas halduskohus põhjendatuks ja mõistis vastustajalt välja 2046 eurot (sh riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluselt ja määruskaebuselt kokku 30 eurot). Selles osas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ulatust arvestades halduskohtu otsust ei muuda. Muude kulude osas pidas halduskohus põhjendatuks ja mõistis vastustajalt välja 1765 eurot (sh riigilõiv kaebuse esitamisel 15 eurot). Tegemist oli kantud kuludega. Kokku mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja 3811 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus tühistas MTA 11.05.2015 otsuse, saab kaebaja pärast 11.05.2015 tekkinud esimese astme kohtukuludest jätta vastustaja kanda vaid MTA 16.06.2015 otsuse vaidlustamisega seotud kulud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga põhjendatud ja vajalike kulude suurusele. MTA 16.06.2015 otsuse vaidlustamisega seotuks saab lugeda ligikaudu 40% kirjalike avalduste koostamise põhjendatud kuludest (1470×0,4=588), pool kohtuistungi (280:2=140) ja pool riigilõivu kulust (15:2=7,50), s.o kokku 735,50 eurot. Seega tuleb halduskohtu otsust menetluskulude osas muuta selliselt, et MTA-lt tuleb OÜ Eurodelta kasuks välja mõista 2781,50 eurot (2046+735,50). /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.