) § 159 lg 1 alusel, kuna vastustaja on kaebuse õigeks võtnud ning vaidlustatud käskkirja tühistanud. Vastustaja on oma käitumisega näidanud, et kaebus on õige. Kaebaja ei esita oma seisukohas muid põhjendusi, miks peaks menetlust jätkamata või kuidas on kaebuse edasi menetlemine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohtu seisukoht 7.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt saaks kohus menetlust jätkata ja kaebuse rahuldada
Vastustaja ei ole 09.03.2016 kohtule esitatud vastuses kaebust õigeks võtnud, vaid teatanud, et vaidlustatud haldusakt tunnistati kehtetuks distsiplinaarmenetluse läbiviimisel menetlusnormide rikkumise tõttu. See tähendab, et vastustaja on tunnistanud haldusakti formaalset õigusvastasust. Haldusakti sisulise ehk materiaalse õigusvastasusega ei ole vastustaja nõustunud. Seega ei saa kohus käsitleda vastustaja tegevust kaebuse õigeks võtmisena, vaid käesoleva haldusasja menetlus tuleb lõpetada
Isegi, kui haldusakti kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest, siis kaebaja on saavutanud kohtusse pöördumisega oma eesmärgi. Kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud taotlust minna tühistamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele ega põhjendanud oma huvi ja vajadust tuvastada haldusakti õigusvastasus, siis ei ole võimalik menetlust jätkata tuvastamisnõudes. Kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.04.2009 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-100-08, p 36). Kohtu arvates puudub käesoleval juhul kaebajal õigus esitada tuvastamiskaebus ka rehabiliteerivatel või preventiivsetel eesmärkidel. Olukorras, kus vastustaja on möönnud eksimust distsiplinaarmenetluse läbiviimisel, ei ole põhjust eeldada, et vastustaja oma viga kordab. Kohtu hinnangul puudub kaebajal antud juhul õiguskaitsevajadus, mistõttu ei ole menetluse jätkamise eeldused täidetud. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et menetlus haldusasjas nr 3-16-266 tuleb lõpetada
8. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 9.
lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel.
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse
Kuna käesoleval juhul vabastati kaebaja 10.02.2016 kohtumäärusega riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning muude menetluskulude väljamõistmist ei ole menetlusosalised 2 taotlenud, siis kuulub menetlus lõpetamisele
/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.