3-15-3064/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-3064 Otsuse kuupäev

1. märts 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Margus Luugi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama juurdepääsu telekanalile TV3+ Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Margus Luuk Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
4. aprill
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Vangla kinnipeetav Margus Luuk esitas 14.09.2015 Tartu Vanglale taotluse, milles palus lisada vanglas vaadatavate telekanalite hulka venekeelne telekanal TV3+. 13.10.2015 kirjaga nr 6-24/6985-2 teatas Tartu Vangla, et keeldub telekanalit lisamast. M. Luuk esitas seepeale vaide, mille Tartu Vangla jättis 13.11.2015 vaideotsusega nr 1-11/749-2 rahuldamata.
7. Tartu Halduskohtusse saabus 07.12.2015 Tartu Vangla kinnipeetava Margus Luugi kaebus, milles ta nõuab Tartu Vangla kohustamist võimaldama juurdepääsu telekanalile TV3+. Ühes kaebusega esitas M. Luuk taotluse enda kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
8. 09.12.2015 jättis Tartu Halduskohus M. Luugi menetlusabi taotluse rahuldamata ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks.
9. 14.12.2015 saabus Tartu Halduskohtusse M. Luugi avaldus, milles ta teatas riigilõivu tasumisest, mispeale võttis Tartu Halduskohus 21.12.2015 kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks. 1
10. Tartu Vangla esitas 04.01.2016 kirjaliku vastuse kaebusele, milles paluti see rahuldamata jätta.
11. 11.01.2016 määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 22.02.2016 ning teatas, et asjas tehakse kohtuotsus teatavaks 23.03.
13. Tartu Halduskohtusse saabusid 25.01.2016 kaebaja täiendavad seisukohad. Kaebuse põhjendused
14. M. Luuk selgitab, et kõigis Eesti vanglates peale Tartu Vangla võimaldatakse kinnipeetavatel vaadata telekanalit TV3+. Kõik Eesti vanglad kuuluvad ühtse Justiitsministeeriumi alluvusse, mistõttu peaks vanglates viibivatel isikutel olema võrdne võimalus telekanali TV3+ vaatamiseks. Kaebaja hinnangul rikub Tartu Vangla põhiseaduse §-i 11, mille kohaselt võib isiku õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, ning §-i 12, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Võrdsetes oludes olevaid isikuid tuleb ka võrdselt kohelda, kuid vastustaja eristab Tartu Vangla kinnipeetavaid teiste vanglate kinnipeetavatest. Tegemist on põhimõttelise diskrimineerimisega arusaamatutel asjaoludel. Kuigi ükski õigusakt ei reguleeri telekanalite edastamist vanglas, võib kohus kohustada kõiki vanglaid tagama kinnipeetavatele võrdselt ühesuguste telekanalite vaatamise võimaluse. Kõigis vanglates on võimalik jälgida Eesti Rahvusringhäälingu toodetud teleprogramme, ent teised vanglad on kinnipeetavatesse suhtunud inimlikumalt ning soetanud ka telekanali TV3+, kuna selles näidatakse harivaid ja õpetlikke meelelahutuslikke saateid nii eesti- kui venekeelsele vaatajaskonnale. Enamik Tartu Vanglas edastatavatest telekanalitest on võõrkeelsed ning ka venekeelseid on ainult kolm, kusjuures üks neist edastab ainult uudiseid ja teine on mõeldud õigeusklikele. Eeltoodud põhjustel nõuab kaebaja Tartu Vangla kohustamist võimaldama juurdepääsu telekanalile TV3+. Vastustaja vastuväited
15. Tartu Vangla on seisukohal, et M. Luugi õigusi ei ole rikutud. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 1 sätestab, et vanglas võimaldatakse jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Tartu Vanglas on kinnipeetavatel võimalik vaadata kokku 18 telekanalit, sealhulgas viit eestikeelset kanalit (ETV, ETV 2, Kanal 2, TV3, Tallinna TV), kolme ingliskeelset kanalit (Euronews, BBC, Eurosport), viit saksakeelset kanalit (3Sat, RTL, Pro 7, VIVA, Deluxe Music), kolme venekeelset kanalit (Euronews, TBN, ETV+), üht serbiakeelset telekanalit (RTS) ning üht ukrainakeelset muusikakanalit (Ru Music). Õigusaktid ei näe ette, milliseid telekanaleid vangla edastama peab ja millistel alustel peaks vangla telekanaleid valima. Tartu Vangla lähtub telekanalite valikul põhimõttest, et kinnipeetavatel peab olema võimalik jälgida Eesti Rahvusringhäälingu toodetavaid tasuta programme. Samuti edastatakse muid tasuta telekanaleid. Seega on kaebajale tagatud piisav võimalus telesaadete jälgimiseks ning täiendava tasulise kanali lisamine ei ole põhjendatud. Võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks ei saa pidada seda, et teistes vanglates näidatakse erinevaid telekanaleid. Kohtu seisukoht
16. Kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist võimaldama juurdepääsu telekanalile TV3+. Seega peab kohus tuvastama, kas kehtivast õigusest tuleneb Tartu Vanglale niisugune kohustus. Asjas ei ole vaidlust, et Tartu Vanglas võimaldatakse kinnipeetavatel vaadata kokku 18 telekanalit, millest 5 on eesti- ja 3 venekeelsed, kuid mille hulka ei kuulu TV3+. 2
17. VangS § 31 lg 1 sätestab vanglale kohustuse võimaldada vanglas raadio- ja telesaadete jälgimist. Samas ei täpsusta kehtiv õigus, milliste telekanalite jälgimist tuleb võimaldada või millistel alustel nende hulgast valik teha. Seega on vangla kaalutlusruum telekanalite valikul küllaltki lai. Kuna vastav kaalutlusruum on igal vanglal, mitte nt Justiitsministeeriumil, ei ole võimalik asuda ka seisukohale, et erinev telekanalite valik eri vanglates oleks mõne vangla kinnipeetavate diskrimineerimine. Veelgi enam, Riigikohus on oma otsuse asjas nr 3-3-1-2008 punktis 24 seisukohale, et ka ühe vangla piires ei saa erinevaid tingimusi pidada õigusvastasteks, kui kinnipeetavale on tagatud mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi. Kohus nendib, et tõenäoliselt oleks küll keeruline näha õigustust ühe vangla piires eri mahus teleprogrammide edastamisele, ent eeltoodust saab siiski järeldada seda, et igas vanglas ei pea edastama samu telekanaleid ning praegusel juhul saab kohus kontrollida üksnes seda, kas Tartu Vanglas on tagatud telekanalite vaatamise võimalus mahus, mis võimaldab lugeda VangS § 31 lõike 1 täidetuks.
18. Nähtuvalt kaebusest tunneb kaebaja huvi nii eesti- kui venekeelsete telesaadete vastu. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, ei ole vaidlust, et Tartu Vanglas on võimalik vaadata kokku 18 telekanalit, millest 5 on eesti- ja 3 venekeelsed. Seejuures edastatakse nii neid telekanaleid, mis üle Eesti tasuta õhu kaudu levivad, kui ka täiendavalt rahvusvahelisi telekanaleid. Nähtuvalt telekanalite valikust on nii eesti kui vene keeles tagatud juurdepääs uudistele ning samuti teatavale meelelahutuslikule programmile. Seega on telekanalite valikuga tagatud nii võimalus saada olulist informatsiooni, olla kursis ühiskonnas toimuvaga ning sisustada vaba aega. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul VangS § 31 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks vältimatult vajalik täiendava tasulise teleprogrammi edastamise õiguse ostmine. Kohus ei kahtle mõistagi selles, et suurem valik telekanaleid pakub kinnipeetavale ka paremaid vaba aja veetmise võimalusi, kuid käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul eeltoodud põhjustel võimalik asuda seisukohale, et Tartu Vangla on eksinud teleprogramme valides kaalutlusotsuse tegemisel. Kohus on seisukohal, et VangS § 31 lõikes 1 sätestatud kohustus on Tartu Vanglas täidetud.
19. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus leidis eelnevalt, et Tartu Vangla on VangS § 31 lõike 1 tingimused täitnud ning järelikult ei tulene sellest sättest Tartu Vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavatele juurdepääsu telekanalile TV3+. Riigikohtu üldkogu on oma otsuse asjas nr 3-3-1-5-09 punktis 44 selgitanud, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt RVastS § 6 lõikest 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. Järelikult jätab kohus kaebuse rahuldamata.
20. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 3