Obsah (10)

§ 93§ 153§ 39§ 32§ 5§ 31§ 1§ 56§ 33§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Diana Endoja Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-16054 Tsivi

§ 93lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

1. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
2. Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726) töötasu suuruseks 1 080,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 216,00 eurot ning vajalike kulutuste katteks 70,00 eurot (sealhulgas käibemaks).
3. Välja mõista XXX (isikukood XXX) pankrotivara arvelt Indrek Lepsoo kasuks ajutise haldur tasu 1 080,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 216,00 eurot ning vajalikud kulutused 70,00 eurot ning kanda hüvitatav summa OÜ INC Partner (registrikood 11008111), arveldusarvele .
4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
5. Toimetada kohtumääruse ärakiri kätte võlausaldajale, võlgnikule ja pankrotihaldurile.
6. Saata kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) esitas 27.10.2015 avalduse XXX´i pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on XXXi maksuvõlg 26.10.2015 seisuga 3 283 749,79 eurot, mis koosneb Maksu- ja Tolliameti 30.03.2009 koostatud maksuotsuses nr 12-5/178 tasumisele määratud maksusummade ja nende laekumiste vahena (kokku 1 256 242,62 eurot) ning võlgnetavatelt summadelt arvutatud intresside summana. Maksu- ja Tolliamet kontrollis XXXi

1. a tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsust. Maksuhaldur leidis maksukorralduse seaduse §-le 84 tuginedes tehinguid ümber kvalifitseerides, et XXX oli jätnud osaliselt deklareerimata kasu AS-i XXXaktsiate võõrandamisest, mis on tulumaksuseaduse § 15 lg 1 kohaselt 2 tulumaksuga maksustatav tulu. Samuti arvas XXX enda maksustatavast tulust ebaõigesti maha poja XXX koolituskulusid. Kontrolli tulemusel koostas maksuhaldur 30.03.2009 maksuotsuse nr 12-5/178, millega kohustas XXXi tasuma
2. a eest täiendavalt tulumaksu summas 20 014 500 eesti krooni (ehk 1 279 159,6 eurot). Maksuotsuse vaidlus läbis nii vaide- kui ka kohtumenetluse. Kuivõrd XXX ei asunud peale maksuotsuse kohtuliku vaidluse lõppemist (21.06.2011) vabatahtlikult maksuotsust täitma, edastas maksuhaldur maksuotsuse 19.07.2011 täitmisavaldusega nr 13-5/876-1 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite 2 Kojale sundtäitmiseks. 4 aastat kestnud täitemenetluse tagajärjel on õnnestunud XXX´ilt võlga sisse nõuda täituri abil vaid 18 031,07 eurot ning koos muude laekumistega kokku 18 180,71 mis moodustab kogu maksuvõlast üksnes 0,5%. Võttes arvesse, et XXX´il puudub vara, mille realiseerimisest oleks võimalik maksukohustusi täita ning arvestades seda, et kohtutäitur on realiseeritava vallasvara juba realiseerinud ning laekumistest nähtuvalt on sundtäitmise tulemusena õnnestunud nelja aasta jooksul sundtäita üksnes 0,5 % kogu maksuvõlast, leiab maksuhaldur, et XXXi täitemenetluses ei ole võimalik maksuotsusega ja intressinõudega sissenõutavaid maksusummasid varade puudumise tõttu sisse nõuda, sest isik on varatu ning maksevõimetu. Ka maksuhalduri hallatava töötajate registri kannete kohaselt ei ole XXXil alates 2015 märtsikuust kehtivat töölepingut. Registris sisalduvate varasemate kannete kohaselt sai XXX vahemikus jaanuar 2013 kuni veebruar 2015 XXXOÜ-lt (XXX) juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu (Äriregistri andmetel oli XXX alates 27.09.2002 – 05.02.2015 selle äriühingu juhatuse liige) ning perioodil 01.02.2015 – 20.03.2015 töötas XXX töölepingu alusel samas äriühingus. XXXmittetöötamist arvesse võttes ei ole tõenäoline, et isikul saaksid tekkida mingidki vahendid maksuvõlgnevuste arvestatavas osas tasumiseks. Tuginedes eespool toodule on maksuhaldur seisukohal, et XXX ei ole suuteline maksuhalduri nõudeid rahuldama. Lisaks on maksuhaldurile teadaolevalt XXXil täitmata kohustused ka kohtutäituri ees summas ca 72 000 eurot (kohtutäituri arestinõude summas kajastub ka MTA kui võlausaldaja nõudesumma). Maksu- ja Tolliamet on veendumusel, et XXX on maksejõuetu ning suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole ajutine. Võlngik XXX esitas pankrotiavaldusele vastuväited, mille kohaselt ei nõustu maksuotsuses tooduga ning leiab, et eespool kirjeldatud olukorras puudus maksuhalduril õiguslik ja faktiline alus väita, et XXXAS-i aktsiate võõrandajaks 01.10.2002 müügitehingus oli XXX; puudub alus samastada juriidilise isiku omandi võõrandamisest saadud tulu füüsilise isiku tuluga. Kuid arvestades, et Tallinna Ringkonnakohus rahuldas Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuse ja Riigikohus ei võtnud XXXi kassatsioonkaebuse menetlusse, tegi XXX järelduse, et vaatamata eespool kirjeldatud faktidele ja äri- ja asjaõigusseaduses sätestatule ja tsiviilõiguse põhimõtetele, saab XXXi lugeda 01.10.2002 aktsiate müügitehingus XXXAS-i 28 000 aktsiate tegelikuks võõrandajaks. Juhindudes maksuotsuses ja kohtulahendites toodust esitas XXX 25.03.2015 hagi OÜ XXXvastu alusetult saadu tagastamiseks. Vastavalt 23.10.2015 kohtukirjale teeb Harju Maakohus tsiviilasjas 2-15-4687 kohtuotsuse teatavaks 30.11.
3. Vastavalt pankrotiavaldusele on võlausaldaja nõue kokku 3 283 749,79 eurot. XXXi hagi tsiviilasjas 2-15-4687 rahuldamisel kohustub OÜ XXXtasuma viimasele 5 087 367 eurot. Seega puudub antud olukorras alus väitmaks, et XXX on püsivalt maksejõuetu. XXX omab nõuded OÜ XXXvastu ning see nõue moodustab XXXi vara, mille arvelt saab võlgnik oma maksuvõlgnevust täies ulatuses likvideerida. 01.12.2015 kohtumäärusega nimetas kohus ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Ajutine haldur esitas 11.12.2015 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olemasolevate andmete kohaselt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb XXX pankrot välja kuulutada vastavalt

§ 31lg 1.

Tuginedes avalikele vararegistritele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile on ajutine haldur selgitanud välja, et võlgniku teadaolevaks varaks on rahalised vahendid arvelduskontol ning tähtajalisel hoiusel kogusummas 3 204,65 eurot. Tuginedes avalikele vararegistritele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile on ajutine haldur tuvastanud, et XXX omab pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga alljärgnevaid teadaolevaid kohustusi. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustab võlgniku kohustus Maksu3 ja Tolliameti ees 3 283 749,79 eurot, mis koosneb Maksu- ja Tolliameti 30.03.2009.a. maksuotsuses nr. 12- 5/178 tasumisele määratud maksusummade ja nende laekumise vahena (kokku 1 256 242,62 eurot) ning võlgnetavatelt summadelt arvutatud intresside summana (kokku 2 027 507,17 eurot). Maksu- ja Tolliamet kontrollis XXX 2002.a. tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsust. Maksuhaldur leidis, et XXX oli jätnud osaliselt deklareerimata kasu AS XXXaktsiate võõrandamisest, mis on tulumaksuga XXX maksustatav tulu. Samuti arvas XXX enda maksustatavast tulust ebaõigesti maha poja XXXkoolituskulusid. Kontrolli tulemusel koostas maksuhaldur 30.03.2009.a. maksuotsuse nr. 12-5/178, millega kohustas XXX´i tasuma 2002.a. eest täiendavalt tulumaksu summas 1 279 159,62 eurot. Maksuotsuse vaidlus läbis nii vaide- kui ka kohtumenetluse. Kuivõrd XXX ei asunud peale maksuotsuse kohtuliku vaidluse lõppemist (so 21.06.2011.a.) vabatahtlikult maksuotsust täitma, edastas maksuhaldur maksuotsuse 19.07.2011.a. täitmisavaldusega kohtutäiturile täitmiseks. 4 aastat kestnud täitemenetluse tagajärjel on õnnestunud XXX´ilt sisse nõuda täituri abiga 18 031,07 eurot. Võlgnik on esitanud pankrotiavaldusele vastuväited, mille kohaselt ta ei nõustu maksuotsuses tooduga ning leiab, et maksuhalduril puudus õiguslik ja faktiline alus väita, et AS XXXaktsiate võõrandajaks 01.10.2002.a. müügitehingus oli XXX. Võlgnik on seisukohal, et puudub alus samastada juriidilise isiku omandi võõrandamisest saadud tulu füüsilise isiku tuluga. Kuid arvestades, et Tallinna Ringkonnakohus rahuldas Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuse ning Riigikohus ei võtnud võlgniku kassatsioonkaebust menetlusse, tegi võlgnik järelduse, et teda saab lugeda aktsiate tegelikuks võõrandajaks. Eeltoodust tulenevalt esitas võlgnik 23.10.2015.a. hagi OÜ XXXvastu alusetult saadu, so 5 087 367,00 eurot tagastamiseks. Harju Maakohtu 18.11.2015.a. otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud XXX kanda. Võlgnik on saatnud Maksu- ja Tolliametile 26.11.2015.a. uue pöördumise, milles palub tühistada maksuotsuse tulenevalt MKS § 102 ning loobuda võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldusest. Ajutisele haldurile teadaolevalt Maksu- ja Tolliamet võlgniku 26.11.2015.a. esitatud taotlust ei rahulda, mistõttu soovib võlgnik pöörduda enne pankrotiavalduse lahendamist veelkord halduskohtu poole. Ajutine haldur leiab, et võlausaldaja on tõendanud nõude olemasolu, kuna maksuotsus on jõustunud. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on pankrotiavalduse esitamise seisuga kokku 3 283 749,79 eurot, mis koosneb Maksu- ja Tolliameti 30.03.2009.a. maksuotsuses nr. 12- 5/178 tasumisele määratud maksesummade ja nende laekumiste vahena (kokku 1 256 242,62 eurot) ning võlgnetavatelt summadelt arvutatud intresside summana (kokku 2 027 507,17 eurot). Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 3 283 749,79 eurot. Kuivõrd võlgniku vastu on algatatud mitmeid täitemenetlusi, suureneb võlgniku kohustuste maht võimalike kohtutäiturite poolt esitatavate tasu nõuete näol. Ajutine haldur on arvamusel, et arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema teadaolevaid varasid kordades, puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täies ulatuses täita. Ajutisel halduril puudub alus arvata, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses oluliselt paraneda. Võlgnik on küll avaldanud, et XXX omab nõuet OÜ XXXvastu, kuid Harju Maakohus on jätnud võlgniku hagi OÜ XXXvastu rahuldamata. Lisaks eeltoodule puudub ajutise halduri hinnangul OÜ-l XXXpiisav vara, mille arvelt oleks võimalik positiivse kohtulahendi korral võlgniku võimalikku nõuet rahuldada. Võlgnik on saatnud Maksu- ja Tolliametile pöördumise, milles palub tühistada maksuotsuse ning loobuda võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldusest, kuid ajutisele haldurile teadaolevalt jätab Maksu- ja Tolliamet võlgniku taotlused rahuldamata. Seega on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus

§ 1

lg 2 mõttes, sest võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ning 4 võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 26.01.2011.a., mil Riigikohus keeldus XXX´i kassatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2011.a. otsusele haldusasjas nr. 3-09-1863 menetlusse võtmast. Sellega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2011.a. otsus, millega rahuldati Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ning tehti otsus, millega jäeti XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.03.2009.a. maksuotsuse nr. 12-5/178 tühistamiseks rahuldamata ning võlgnikul tuli asuda täitma maksuotsusest tulenevat kohustust Maksu- ja Tolliameti ees. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on põhjustatud Maksu- ja Tolliameti maksuotsusest, mille tulemusel kasvas võlgniku maksukohustus määras, millega võlgnik arvestanud ei olnud ning mille tasumiseks on võlgnikul vahendid puudunud. Samas on ajutisel halduril alust arvata, et võlgnik on hoidnud oma kohustuste täitmisest kõrvale ning asunud makseraskuste ja probleemide tekkimisel kohustuste 15.12.2015 kohtuistungil kuulas kohus ära võlausaldaja, võlgniku ja ajutise pankrotihalduri. Võlausaldaja ja ajutine haldur jäid varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palusid välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta pankroti välja kuulutamata. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) esitas 27.10.2015 avalduse XXXi pankroti väljakuulutamiseks.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevaks varaks rahalised vahendid arvelduskontol ning tähtajalisel hoiusel kogusummas 3 204,65 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 3 283 749,79 eurot. Ajutine haldur on arvamusel, et arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema teadaolevaid varasid kordades, puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täies ulatuses täita. Ajutisel halduril puudub alus arvata, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses oluliselt paraneda. Võlgnik on küll avaldanud, et XXX omab nõuet OÜ XXXvastu, kuid Harju Maakohus on jätnud võlgniku hagi OÜ XXXvastu rahuldamata. Lisaks eeltoodule puudub ajutise halduri hinnangul OÜ-l XXXpiisav vara, mille arvelt oleks võimalik positiivse kohtulahendi korral võlgniku võimalikku nõuet rahuldada. Võlgnik on saatnud Maksu- ja Tolliametile pöördumise, milles palub tühistada maksuotsuse ning loobuda võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldusest, kuid ajutisele haldurile teadaolevalt jätab Maksu- ja Tolliamet võlgniku taotlused rahuldamata. Seega on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus

§ 1

lg 2 mõttes, sest võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ning võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 26.01.2011.a., mil Riigikohus keeldus XXX´i kassatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtu 5 14.03.2011.a. otsusele haldusasjas nr. 3-09-1863 menetlusse võtmast. Sellega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2011.a. otsus, millega rahuldati Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ning tehti otsus, millega jäeti XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.03.2009.a. maksuotsuse nr. 12-5/178 tühistamiseks rahuldamata ning võlgnikul tuli asuda täitma maksuotsusest tulenevat kohustust Maksu- ja Tolliameti ees. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on põhjustatud Maksu- ja Tolliameti maksuotsusest, mille tulemusel kasvas võlgniku maksukohustus määras, millega võlgnik arvestanud ei olnud ning mille tasumiseks on võlgnikul vahendid puudunud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olemasolevate andmete kohaselt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb XXX pankrot välja kuulutada vastavalt

§ 31lg 1.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus kuulutab

§ 31lg 1 alusel välja võlgniku pankroti.

Pankroti väljakuulutamise aeg on 22.12.2015 kell 16:30. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks käesolevas tsiviilasjas. Martin Krupp vastab

§ 56

nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (

§ 31lg 5).

Kohus määrab Indrek Lepsoo pankrotihalduriks.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153

lg 1 p 3).

§ 33

lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,5 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 080,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 216,00 eurot ning vajalikud kulud summas 70,00 eurot (sealhulgas käibemaks). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 080,00 eurot (13,5 x 80= 1080), millele lisandub käibemaks summas 216,00 eurot ning vajalikud kulud summas 70,00 eurot (sealhulgas käibemaks).

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 6