← Eesti

2-15-13534/15

Obsah (16)§ 153§ 164§ 158§ 146§ 148§ 150§ 65§ 171§ 162§ 168§ 165§ 29§ 170§ 172§ 173§ 23

2-15-13534 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-15-13534 Määruse tegemise aeg ja koht 18.aprill 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Eraisiku N. J. (pankrotis) pankrotiavaldus Menet

§ 153lg 1 p 1 – pandiga tagatud nõuded puuduvad.

1 3.3.

§ 153lg 1 p 3 nimetatud nõuded puuduvad.

  1. Vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus oma ülesannete täitmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
  2. Kinnitada pankrotihalduri Tiia Kalaus`e tasu üheksakümmend seitse) eurot (makse ei lisandu). summas 397 (kolmsada
  3. Rahuldada pankrotihaldur Tiia Kalaus`e taotlus menetlusabi saamiseks. Anda pankrotivõlgnikule menetlusabi summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot ning hüvitada riigi vahendite arvelt pankrotihalduri tasu summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (makse ei lisandu). Väljamakse teha FIE Tiia Kalaus kontole nr EE561010010125367019 AS-s Swedbank.
  4. Algatada N. J. suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus vastavalt Pankrotiseaduse §-le
  5. Määrata N. J. usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses N. J. (IK xxx, elukoht xxx, e-post: xxx).
  6. Kohustada N. J.`l:  hoidma võlgniku vara lahus usaldusisiku varast ja avama usaldusisiku ülesannete täitmiseks pangas ainult selleks ettenähtud eraldi pangakonto;  tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;  mitte varjama oma vara, saadud tulusid ning andma kohtule 1 kord aastas kirjalikult teavet oma sissetulekute, vara ning oma tegevuse kohta;  teatama kohtule viivitamatult kirjalikult oma elukoha ja tegevuskoha vahetumisest;  kandma 25% töösuhtest saadud tulust üle usaldusisiku tegevuseks ettenähtud pangakontole (võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet);  kandma võlgadest vabastamise menetluse kestel päritud varast 25% usaldusisiku kontole;  esitama hiljemalt
  7. maiks 2017 aruande oma tegevusest usaldusisikuna N. J. võlgade tasumisel.
  8. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamisest raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  9. Saata kohtumäärus menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse punktis 8 märgitud makse teostamiseks. Edasikaebamise kord Võlgnik või võlausaldaja võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

§ 164

lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. 2 ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu 13.10.2015 määrusega kuulutati välja N. J. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Pankrotimenetluses esitatud nõuded kaitsti 02. veebruaril 2016.a. Koosolekule esitati nõudeid summas 6 634,96 eurot ja tunnustati summas 6 634,96 eurot. 26.02.2016.a. kinnitas Viru Maakohus jaotusettepaneku tunnustatud nõuete, nende rahuldamisjärkude ja jaotiste osas. 12.04.2016 esitas pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt palus lõpetada N. J. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu

§ 158alusel.

Teade aruande kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.03.2016.a. Aruande kohaselt: 1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta 1. 1.Materiaalne põhi- ja käibevara: Võlgnikul puudus kinnisvara. Võlgnikule ja tema abikaasale kuulunud korteriomand on realiseeritud täitemenetluses enne pankroti väljakuulutamist pandipidaja nõude täitmiseks. Võlgnikule kuuluvad isiklikud esemed ei ole käsitletavad pankrotivarana. 1.2.Rahalised vahendid: Vastavalt TMS § 131 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet sissetulekule, milleks on riiklik peretoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus ja seadusel põhinev elatis. Võlgnikul on püsiv sissetulek töötasuna kuus 430 eurot Singluaris OÜ-st. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Abielu on lahutatud ning võlgniku kontole on laekunud ka lastele makstav elatis. Lisaks on võlgnik saanud Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavat peretoetust. Võlgnikul on õigus kasutada kontole laekuvaid rahalisi vahendeid alates 01.01.2016.a. vastavalt TMS § 132 lg 1 ja lg 2 summas 860 eurot. Nii suures ulatuses rahalisi vahendeid võlgnikule laekunud ei ole. Võlgniku nimele on avatud ka kohustuslik pensionikonto. Seadusandluse kohaselt ei saa kohustusliku pensionikonto osakuid arvata pankrotivarasse ega neid halduri poolt võõrandada. Kokku võlgniku sissetuleku arvelt rahalisi vahendeid kinni peetud ei ole. 1.3.Nõuded kolmandate isikute vastu: Nõuded kolmandate isikute vastu võlgnikul puuduvad. Kokku laekumine pankrotivarasse null eurot. 2.Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta

§ 146

lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad;

§ 146

lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis -puudub

§ 146

lg 1 p 3 (

§ 148

) massikohustused – puuduvad;

§ 146

lg 1 p 4 (

§ 150

) pankrotimenetluse kulud – välja maksmata Haldur esitab kohtule taotluse halduri töötasu kinnitamiseks

§ 65lg 11 alusel summas 397 eurot (makse ei lisandu).

Haldur esitab halduritasu väljamõistmiseks menetlusabi taotluse. 3 3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Jaotisi välja makstud ei ole. 4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiesemeid pankrotivaras ei olnud. 5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olevad rahalised vahendid on pankrotipessa laekunud. Võlgnikul on elatise nõue S. B.`i vastu, mida viimane on jooksvalt täitnud. 6.Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. 7.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. 7.1. II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded summas 6 634,96 eurot, mille ulatuses võlausaldajad ei ole pankrotimenetluses raha saanud: Võlausaldaja Danske Bank AS Sa KredEx Kokku: Tunnustatud nõue (EUR) 4 905,71 1 729,25 6 634,96 Jaotis % Saamata jaotis 73,93729578 26,06270422 100 4 905,71 1 729,25 6 634,96 Võlausaldajate andmed: Danske Bank AS, saaja Julianus Inkasso OÜ a/konto EE 222200221015269783, viitenumber 2706974676 SA KredEX, saaja Rahandusministeerium, a/konto EE 932200221023778606, viitenumber 3500078649, selgitusega „pankrotijaotis N. J.. 7.2.III rahuldamisjärgus nõudeid tunnustamiseks ei esitatud. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. 9.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud lõpparuandele. 10.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus. N. J. pankrotimenetluses ei ole haldur tuvastanud asjaolusid, mille tulemusena oleks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli võimetus tasuda kohustusi võlausaldajate ees. Eluasemelaenule tagatiseks olnud kinnisvara väärtus ei taganud kogu võlgnetava summa rahuldamist täitemenetluses. Võlgniku töötasu ei ületa vabariigis kehtestatud miinimumi kuus. Võlgnik on 4 pankrotimenetluse vältel olnud haldurile kättesaadav. Haldur leiab, et puudub pankrotimenetluses võimalus pankrotivara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sest võlgnikul puudub vara ja puudub võimalus sissetuleku arvelt rahaliste vahendite arestimiseks. Teadaolevalt võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustusest vabastamise algatamiseks, seega lõpparuande kinnitamisel peab kohus

§ 171lg 1 kohaselt otsustama kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

11.Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - - Lõpetada N. J. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankrotti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku vahendeid masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks; Kinnitada pankrotihalduri tasuks 397 eurot (makse ei lisandu); Vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus tema kohustustest pankrotimenetluse lõpetamisel; Anda võlgnikule menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmisel; Otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 28.03.2016.a avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta. Samuti teatas ta sellest, et lõpparuandele saab esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et N. J. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad võimetusest tasuda kohustused võlausaldajate ees. Kohus 5 nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Vastavalt

§ 168

on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. N. J. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning väljamaksmata jäänud Danske Bank AS nõue summas 4 905,71 eurot ja SA KredEx nõue summas 1 729,25 eurot.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri ülesannete täitmisest.

§ 29

lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus asub seisukohale, et juhindudes

§-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 11.09.2015 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab

§ 170

lg 1.

§ 171

lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.

§ 171

lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

§ 171

lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku N. J. võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.

§ 172

sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku kandidaati võlgnik ei esitanud. 6 Kohus nõustub taotlusega algatada N. J. suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad N. J. suhtes

§ 171lg 11, 21 võlgadest vabastamise menetlust välistavad asjaolud.

Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku N. J. usaldusisikuks N. J. ise, kuna kohus on veendunud, N. J. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel

§ 173sätestatud kohustustest.

Halduri tasu kinnitamine

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kuivõrd N. J. (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur N. J. (pankrotis) nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Haldur palub määrata halduri tasuks 397 eurot (makse ei lisandu) ja välja mõista see riigi lahendistest FIE Tiia Kalaus kasuks. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on põhjendatud. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 158lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.