2-16-5673 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-5673 Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi E. S. ja M. P.i hagi A. Z. ja I. S. vastu 27 000 e

) § 371 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sisuliselt nõuavad hagejad kinnistu kaasomanikelt (kostjatelt) kinnistu turuväärtuse hüvitamist summas 27 000 eurot. Hagejad on tuginenud oma nõude õigusliku alusena mh võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätetele. Kohus leiab, et ükski õigusnorm ei anna hagejatele alust nõuda kostjatelt (kinnistu kaasomanikelt) kinnistu väärtuse hüvitamist. Alust selleks ei anna hagejate viidatud VÕS § 1028 lg 1 ega ka VÕS § 1042 lg

1. Hagi aluseks olevatest asjaoludest ei nähtu, et kostjad oleks kuidagi hagejate arvelt alusetult rikastunud hagis toodud ulatuses. Hagejatel ei ole sellist asjaõiguslikku positsiooni, mis annaks aluse nõuda kostjatelt kinnistu tagastamist või selle väärtuse hüvitamist (TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS §-d 1028 lg 1 ja 1032). Kostjad on kinnistu omandiõiguse saanud pärimise teel, mitte hagejatelt olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena.
2. VÕS § 1042 alusel kulutuste hüvitamise ülemiseks piiriks on tehtud kulutused ja selle sätte alusel ei saa välja mõista kinnistu täisväärtust. VÕS § 1042 lg 1 järgi kulutuste hüvitamise puhul tuleb hinnata, kas isik, kelle esemele on teine isik õigusliku aluseta kulutusi tegi, on viimase arvel rikastunud (kas tehtud kulutuste tõttu on hagejate vara väärtus vähenenud ja kostjate vara väärtus vastavalt suurenenud). Samuti ei saa hagejad nõuda kostjatelt kinnistu väärtuse hüvitamist väidetava kinnistu tasuta kasutamise lepingu alusel (VÕS § 389). Väidetav leping selleks õigust ei anna, nagu ka see, et kinnistu on hagejate valduses. Hagejate nõude lahendamine käsundita asjaajamise sätete alusel (VÕS § 1018) saaks kõne alla tulla üksnes siis, kui poolte vahel ei ole lepingut ega seadusjärgset muud võlasuhet, kuid selle sätte alusel ei saa hagejad samuti nõuda kinnistu väärtuse hüvitamist, vaid ainult asjale tehtud parenduste ja muudatuste tegemise eest kulutuste hüvitamist. Samas on hagejad hagiavalduses märkinud, et poolte vahelise kokkuleppe järgi ei olnud L. Š.l kohustust hüvitada hagejatele nende poolt tehtud kulutusi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagis esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades ei ole hagejate rahalist nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõigluslikul alusel, st. hagil ei ole esitatud kujul selle õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust ja hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 2 p 1 alusel.

Küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust hindab kohus ka hagi tagamise üle otsustamisel. Kuna hagi tagamise avaldus on esitatud koos hagiga ja kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, siis ei ole võimalik ka hagi 2

§ 86, valikuline kohtualluvus).

Kui hagi esemeks on kinnisasjaõigusega seotud nõue, või kinnisasja kasutamise võlaõiguslikust lepingust või selle kehtivusest tulenev nõue, esitatakse hagi ainult kinnisasja asukoha järgi (

§ 99lg 1 p-d 1 ja 6, erandlik kohtualluvus).

Kui kostjad soovivad esitada rahalise nõude kostjate vastu, kelle elukoht on teises EL liikmesriigis (hagis märgitud, et kostjad ja kostjate seaduslikud esindajad elavad Iirimaal) ei kuulu kohaldamisele

(

§ 70

lg 4) ning lähtuda tuleb Euroopa Nõukogu määrusest (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mille artiklis 4 p 1 on sätestatud kohtualluvuse üldpõhimõte, st. asi allub selle liikmesriigi kohtule, kelle territooriumil on kostjal alaline elukoht sõltumata nende kodakondsusest. Kui tegemist on erandliku kohtualluvusega määruse art 21 mõttes (kinnisasjaõigus või kinnisasja üür või rent), siis allub asi eranditult selle liikmesriigi kohtule, kus asi asub. 7. Kohus selgitab hagi tagamise taotluse osas, et kostjal teatud toimingute tegemise keelamine ja kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnistule on erinevad hagi tagamise abinõud, avalduselt tuleb tasuda riigilõivu ja hüpoteegi seadmise taotlemisel tuleb märkida ka soovitav hüpoteegi summa ja isikud kelle kasuks hüpoteeki soovitakse seada. Lisaks märgib kohus, et kinnistule on seatud 29.12.2015 keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS SEB pank kasuks, mis sisuliselt lukustab kinnistusraamatu, st. sinna ei ole enam võimalik kandeid teha, sh. seada kohtulikku hüpoteeki. Keelumärkel on käsutuskeelu tähendus TsÜS § 88 lg 1 mõttes.

§ 372

lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (

§ 173

lg 3).

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse (

§ 150lg 1 p 2).

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Käesoleva määruse jõustumisel on hagejatel õigus esitada kohtule vastavasisuline taotlus. 3