← Eesti

3-14-53223/31

Obsah (8)§ 184§ 182§ 49§ 158§ 162§ 125§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-53223 Haldusasi OÜ Eurodelta kaebus nõ

§ 184lg 3).

3-14-53223 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 12.05.2011 otsusega nr 12.2-7/53-1 määrati vedelkütuse seaduse (VKS) § 42 lg 5 alusel Eurodelta OÜ-le kui tarbimisse lubatud kütuse müüjale vähendatud tagatis summas 2000 eurot, kuna äriühingu puhul olid täidetud kõik VKS § 42 lõikes 5 sätestatud tingimused tagatise vähendamiseks. MTA tunnistas 02.12.2014 otsusega nr 12.2-7/127-3 edasiulatuvalt kehtetuks 12.05.2011 otsuse nr 12.2-7/53-1 (millega määrati kaebajale vähendatud tagatis summas 2000 eurot) ning määras Eurodelta OÜ-le käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot, mis kuulub tasumisele hiljemalt 22.12.
  2. Otsuse kohaselt aktsepteerib MTA tagatisena ka käendust, mille kohaselt käenduse lõppemise korral käendaja vastutab enne käenduse lõppemist tekkinud kohustuste täitmise eest kolme aasta jooksul pärast käenduse lõppemist. Eurodelta OÜ juhatuse liige Valery Vasiliev esitas MTA-le 09.12.2014 isikliku käenduse Eurodelta OÜ käibemaksu tasumisest tulenevate kohustuste katteks vastavalt MTA 02.12.2014 otsuses märgitud tingimustele. MTA teatas 09.12.2014 e-kirjaga, et ei aktsepteeri Eurodelta OÜ juhatuse liikme käendusdokumenti, kuna MTA aktsepteerib käendajatena vaid tema kodulehel toodud krediidiasutusi või kindlustusseltse.
  3. Tallinna Halduskohtule saabus 18.12.2014 OÜ Eurodelta kaebus Maksu- ja Tolliameti (MTA) 02.12.2014 otsuse nr 12.2-7/127-3 tühistamiseks. Kohus võttis 14.01.2015 määrusega kaebuse menetlusse ja määras 04.03.2015 määrusega asjas kohtuistungi 14.05.
  5. MTA esitas 11.05.2015, tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 128 lgle 1 ja § 152 lg 1 p-le 4, taotluse, milles palus lõpetada haldusasja nr 3-14-53223 menetlus ning tühistada 14.05.2015 määratud kohtuistungi aeg. Taotluse kohaselt tunnistas MTA haldusasjas tühistamiskaebusega vaidlustatud otsuse oma 11.05.2015 otsusega nr 12.2-7/00072 kehtetuks.

  1. MTA tunnistas 11.05.2015 otsusega nr 12.2-7/00073 edasiulatuvalt kehtetuks MTA 12.05.2011 otsuse nr 12.2-7/53-1 (resolutsiooni p 1) ning määras OÜ Eurodelta käibemaksu vähendatud tagatiseks 18 716 eurot (resolutsiooni p 2). 4.
  2. Tuvastatud asjaoludele tuginedes leidis MTA, et on põhjendatud määrata OÜ Eurodelta kütuse müüja tagatiseks 18 716 eurot. OÜ Eurodelta vastab kõigile VKS § 42 lg-s 5 sätestatud tagatise vähendamise tingimustele. OÜ Eurodelta viimase 12 kuu jooksul tekkinud maksimaalne tasumisele kuuluv käibemaksukohustus moodustas käibedeklaratsioonide andmetel 18 716,02 eurot (
  3. a november). Tagatis peab olema proportsionaalne ja piisav tekkida võiva käibemaksukohustuse kindlustamiseks, mistõttu tagatise määramisel ei saa MTA lähtuda äriplaanis märgitud andmetest. MTA 12.05.2011 otsuse alusel määratud tagatis 2000 eurot (esitatud äriplaani andmetel) ei ole piisav tekkida võiva maksukohustuse tagamiseks, kuna OÜ Eurodelta tegelikult tekkinud käibemaksukohustus on sellest suurem. Samas otsuses selgitas MTA tagatise esitamise võimalust deposiidina või käendusena. 2

(13)3-14-53223 4.
  1. Kohus lubas 08.06.2015 määrusega kaebust täiendada nõudega MTA 11.05.2015 otsuse nr 12.2-7/00073 tühistamiseks ning lõpetas haldusasja menetluse MTA 02.12.2014 otsuse nr 12.27/127-3 tühistamise nõudes (I kd, tl 155–156).
  2. Eurodelta OÜ esitas 25.05.
  3. MTA-le taotluse käenduse esitamiseks ja deposiidina esitatud tagatise osaliseks tagastamiseks ning Eurodelta OÜ juhatuse liikme poolt 25.05.2015 väljastatud käendusdokumendi. 5.
  4. MTA otsustas 16.06.
  5. a otsusega nr 13-10/023498-1 kanda vabanenud tagatise 81 284,00 eurot (deposiidina tasutud summast 100 000 eurot) Eurodelta OÜ pangakontole. Samas otsuses selgitas maksuhaldur, et kütuse käibemaksu tagamiseks aktsepteeritakse MTA poolt käendajana aktsepteeritud pankade ja kindlustusseltside käendust. Füüsilise isiku käendust MTA ei pea usaldusväärseks ja ei aktsepteeri. Sama juhatuse liikme käendus esitati ka 09.12.2014, mille kohta MTA on oma e-kirjas selgitanud käendusdokumendi aktsepteerimata jätmist. 5.
  6. Kaebaja esitas 13.07.2015 taotluse kaebuse täiendamiseks järgmiste nõuetega: 1) tühistada MTA 16.06.
  7. a otsus nr 13-10/023498-1 osas, milles MTA keeldus aktsepteerimast Valery Vasilievi käendust OÜ-le Eurodelta määratud tagatise käendusena ning kohustada MTA-d kõnealuse käenduse aktsepteerimist uuesti otsustama; 2) mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Eurodelta kasuks välja intress alusetult saadud raha kasutamise eest summas 2835,36 eurot.
  8. Kaebaja esitas 10.08.2015 intressinõudest loobumise taotluse, kuna vastustaja on kaebaja nõude 23.07.2015 rahuldanud. Kohus lõpetas 21.08.2015 määrusega haldusasja menetluse intressi tasumiseks kohustamise nõudes ning lubas kaebust täiendada nõudega MTA 16.06.
  9. a otsuse nr 13-10/023498-1 tühistamiseks osas, milles MTA keeldus aktsepteerimast Valery Vasilievi käendust OÜ-le Eurodelta määratud tagatise käendusena, ning MTA kohustamiseks käenduse aktsepteerimist uuesti otsustama (I kd, tl 183–184).
  10. MTA vastustajana on 11.05.2015 otsuse nr 12.2-7/00072 tühistamise ning 16.06.2015 otsuse nr 13-10/023498-1 osalise tühistamise ja kohustamisnõude osas vastu vaielnud 08.06.2015 esitatud vastuses ning 17.08.2015 vastuses kaebaja täiendavale nõudele (käenduse aktsepteerimata jätmise kohta).
  11. Kaebaja esitas 14.09.2015 oma täiendavad seisukohad ja tõendi V. Vasilievi võimekuse kohta käendaja kohustusi täita. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  12. Kaebaja põhjendab oma nõudeid järgmiselt. 9.
  13. Määratud kõrgem tagatis ei ole põhjendatud ega täida seaduse eesmärki. Kaebaja tasub riigile käibemaksu ette enne kogu ostetud kütuse vabasse ringlusesse laskmist, seega ei saa praktikas tekkida olukorda, et kaebaja jätaks ostetud vedelkütuselt riigile käibemaksu tasumata. Sellega on nõustunud ka vastustaja oma 08.06.2015.a vastuse p-s 1.
  14. 9.
  15. Vastustaja ei ole kaebaja tagatise tõstmisel hinnanud asjaolu, et kogu oma tegevusaja jooksul (12 aastat) ei ole kaebaja riigile käibemaksu tasumata jätnud. See näitab, et kaebaja tegevusest tulenevad riskid käibemaksu tasumisel on minimaalsed. Vastustaja on kaebaja tagatise tõstmisel teostanud kaalutlusõigust vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga
  16. 3
(13)3-14-53223 9.
  1. Tollimaksuna käibemaksu tasumine on toimingupõhine. Käibemaksu tasumine vahetult enne tollilaost imporditud kütuse vabasse ringlusesse laskmist moonutab tavapärast vedelkütuse seaduses reguleeritud käivet. Kaebaja kogu ettevõtluse käibe arvesse võtmine kaebaja väidetava maksimaalse tasumisele kuuluva käibemaksu arvutamiseks tagatise suuruse määramisel on kunstlik ega ole kooskõlas VKS-i regulatsiooni ning eesmärkidega. Sisuliselt on tegemist topeltmaksustamisega, milleks puudub õiguslik alus. 9.
  2. Vaidlusalust tagatist ei saa käsitleda tagatisena vedelkütuse müügiga tegeleva äriühingu kogu käibe maksustamise tagamiseks, vaid eranditult ainult ostetava vedelkütuse käibemaksu riigile laekumise tagamiseks. Seega on vastustaja ebaseaduslikult suurendanud kaebaja tagatise suurust. 9.
  3. Kaebaja õigus küsida soetatud kütuselt tasutud käibemaks tagasi (arvestada see sisendkäibemaksuna), ei mõjuta kaebaja soetatavalt kütuselt riigile käibemaksu tasumist või selle tasumata jätmist ega saa seega mõjutada ka kaebajale määratava tagatise suurust. 9.
  4. Algselt vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamise ja uue otsuse koostamise ajast nähtub, et uus otsus oli vastustajal koostatud juba enne algse otsuse kehtetuks tunnistamist. 9.
  5. Kaebaja esitatud käenduse mitteaktsepteerimine on õigusvastane ning vastustaja on käendust aktsepteerimata jättes väljunud diskretsiooni piiridest. 9.
  6. Ainuüksi asjaolu, et käendaja ei ole esitanud tõendeid oma sissetuleku osas, ei anna maksuhaldurile alust järeldada, et käendajal puuduvad käendusest tuleneva kohustuse täitmiseks piisavad vahendid. Ka praeguses asjas kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS)
  7. ptk regulatsioon käenduse kohta. VÕS ei pane käendaja sissetulekute või vara miinimumsuurust ega selle tõendamise kohustust käendajale, vaid näeb ette käendaja kohustuse vastutada käendusega tagatud kohustuste eest nende sissenõutavaks muutumisel. Kui isikul on olemas käenduse summa ulatuses varalisi vahendeid, ei näe seadus maksuhaldurile ette diskretsiooniruumi otsustamaks, millises täpses suuruses rahalised vahendid peavad käendajal olema, et ta suudaks täita käendusest tuleneva kohustuse. 9.
  8. Käenduse andnud isik Valery Vasiliev ei ole pankrotis, ta teenib tulu töölepingu alusel ning saab tulu ka äriühingu dividendidest. Seega on tal piisavalt varalisi vahendid, et tagada ja täita riigi ees esitatud käenduses märgitud kohustust (18 716,02 eurot) selle tekkimisel täies ulatuses. Kahtluse korral pidanuks vastustaja haldusmenetluse reeglite järgi nõudma otsustamiseks täiendavaid tõendeid.
  9. Vastustaja palub kaebus rahuldamata jätta, esitades järgmised seisukohad. 10.
  10. MTA 11.05.2015 otsuse nr 12.2-7/00073 õiguslikuks aluseks on VKS § 42 lg 4 p
  11. Tagatise suuruse määramisel lähtus maksuhaldur kaebaja tekkida võivast käibemaksukohustusest. 10.
  12. Maksuhaldur tuvastas otsuse punktis 1.2.2, et kaebaja viimase 12 kuu kõige suurem tekkinud käibemaksukohustus oli novembris 2014 ning selleks oli 18 716,02 eurot. Selle summa on kaebaja ise novembris 2014 käibemaksudeklaratsioonil deklareerinud ning peaks kaebaja väga täpselt teadma, millise käibe pealt see summa on arvestatud ning kujunenud. Samuti on maksuhaldur otsuse punktis 1.2.2 selgitanud, miks ta määrab tagatise suuruseks just 18 716 eurot. 10.
  13. Maksuhaldur ei olnud kohustatud kaebajat informeerima menetluse uuendamisest, sest tegemist ei ole HMS § 44 sätestatud menetluse uuendamisega. 11.05.2015 otsus ei saanud olla üllatuslik. Pärast 02.12.2014 otsuse kehtetuks tunnistamist pidi kaebaja aru saama, et tagatise määramise menetlust ei ole lõpetatud ning ei saanud eeldada, et menetlus on lõppenud. HMS § 43 kohaselt menetlus lõpeb haldusakti teatavakstegemisega või kui maksuhaldur oleks kaebajat teavitanud menetluse lõpetamisest. 10.
  14. Vastustaja nõustub kaebajaga, et formaalselt võttes oleks pidanud kaebajale andma võimaluse arvamuse esitamiseks. Samas, arvestades asjaolusid, millele tuginedes maksuhaldur tagatise määras, on ilmne, et isiku ära kuulamine ei oleks kaasa toonud teistsugust otsust. 4
(13)3-14-53223 Kaebusest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis kinnitaksid, et kaebaja ära kuulamisel oleks maksuhaldur jätnud 11.05.2015 otsuse andmata. 10.
  1. Vastustaja ei nõustu, et kaebaja puhul käibemaksu tasumata jäämise risk ei saa realiseeruda. Lisaks tollis impordilt tasutud käibemaksule tekib isikul käibemaksukohustus ka ülejäänud käibelt. 10.
  2. MKS § 123 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta käendus aktsepteerimata, kui käendajal ei ole maksuvõla tagamiseks piisavalt vara või käendaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on küllaldane alus kahelda tema antava tagatise usaldusvääruses. 10.
  3. Maksuhalduri andmetel kuulub käendajale ainult väikelaev SUZUMAR DS-360 AL, mis on ehitatud 2007 aastal. Käendajale tehtud palgaväljamaksed ei kinnita seda, et käendaja oleks suuteline maksukohustust summas ca 19 tuhat eurot tasuma. Seega puuduvad igasugused andmed, mis kinnitaksid, et käendaja on suuteline kaebaja maksuvõlga tasuma. Kaebaja ei esita ühtegi tõendit, mis kinnitaks väidet, et käendajal on olemas vajalikud vahendid. Tähelepanuta ei saa jätta ka käendaja tausta ning tegevust minevikus, mis ei tekita usaldust, et käendaja on ka tegelikult valmis kaebaja kohustusi täitma, arvestades ka tema maksuhaldurile teadaolevat majanduslikku seisu. Usaldusväärseks ei saa pidada käendust, mis seisneb vaid isiku lubaduses. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kaebaja on menetluse käigus oma kaebust muutnud. Pärast esialgselt vaidlustatud MTA 02.12.2014 otsuse nr 12.2-7/127-3 kehtetuks tunnistamist vastustaja enda poolt, soovis kaebaja 29.05.2015 täiendada kaebust Maksu- ja Tolliameti 11.05.
  5. a otsuse nr 12.2-7/00073 tühistamise nõudega. Kaebaja taotles 13.07.2015 kaebuse täiendamist MTA 16.06.
  6. a otsuse nr 13-10/023498-1 osalise tühistamise ja uueks otsustamiseks kohustamise nõudega. 11.
  7. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. 11.2. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui haldusorgan teeb kohtumenetluse ajal uuendatud haldusmenetluses uue otsuse, on kaebajal võimalik senist kaebust vajaduse korral täiendada

§ 49

lg 1 alusel uue haldusotsuse peale esitatava nõudega, mitte pöörduda kohtusse uue kaebusega (Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-60-14, p 18). 11.

  1. Kohus on pidanud põhjendatuks lahendada kaebaja nõue MTA 11.05.2015.a otsuse nr 12.2-7/00073 tühistamiseks sama menetluse raames. Kaebus on algselt esitatud põhjusel, et kaebaja ei nõustu vedelkütuse seaduse § 42 lg-te 2 ja 5 alusel tagatise summa suurendamisega ning vastustaja pole nõustunud kaebaja esitatud käendusega. MTA 11.05.2015.a otsusega nr 12.2-7/00073 määrati tagatis suuremas ulatuses, kui esialgselt, kuid vähemas ulatuses, kui 02.12.2014 otsusega nr 12.2-7/127-
  2. Täiendava nõudega tõstatatud vaidlus käenduse aktsepteerimise üle on algse vaidlusega samuti olemuslikult seotud (nõue 16.06.
  3. a otsuse nr 13-10/023498-1 osaliseks tühistamiseks ja uueks otsustamiseks kohustamiseks).
  4. Kohus lahendab esmalt nõude MTA 11.05.
  5. a otsuse nr 12.2-7/00073 tühistamiseks (I) ja seejärel 16.06.
  6. a otsuse nr 13-10/023498-1 (16.06.2015 otsus) osaliseks tühistamiseks ja uueks otsustamiseks kohustamiseks (II) ning lõpuks taotlused menetluskulude väljamõistmiseks (III). 5

(13)3-14-53223 I.
  1. MTA tegi 11.05.2015 kaebaja suhtes kaks otsust: 1) otsusega nr 12.2-7/00072 tunnistas kehtetuks 02.12.2014 otsuse nr 12.2-7/117-3, millega tunnistati kehtetuks varasem (12.05.2011 otsus) 2000 euro suuruse tagatise määramiseks ning määrati tagatiseks 100 000 eurot. Sellega hakkas kehtima taas otsus 2000 euro suuruse tagatise kohta; 2) otsusega nr 12.2-7/00072 tunnistas edasiulatuvalt kehtetuks MTA 12.05.2011 otsuse nr 12.2-7/53-1, millega oli määratud kaebajale VKS § 42 lg 5 alusel vähendatud tagatis 2000 eurot (resolutsiooni p 1) ning määras OÜ Eurodelta käibemaksu vähendatud tagatiseks 18 716 eurot (resolutsiooni p 2).
  2. VKS § 42 lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot. Maksu- ja Tolliametil on VKS § 42 lg 4 järgi õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige järgnevast: 1) tekkida võivast käibemaksukohustusest; 2) äri- või muust tegevusplaanist; 3) maksevõimelisusest ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest; 4) kogemusest kütuse käitlemise valdkonnas; 5) isiku ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest reputatsioonist, samuti isiku esitatud käesolevas lõikes nimetatud andmete ja dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest; 6) isiku ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmete poolt toime pandud maksuseaduste, tollieeskirjade ja käesoleva seaduse rikkumise juhtumitest; 7) esitatavatest andmetest ja dokumentidest, mis tõendavad vastavust käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Ka tagatise vähendamisel peab MTA lähtuma eelnevalt viidatud VKS § 42 lg-st 4 ning isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme võimelisusest kütuse käitlemise valdkonnas tegutseda; juhtimis- või kontrollorgani liikme varasemast ettevõtluskogemusest ning investeeringutest kütuse käitlemiseks. (VKS § 42 lg 51).
  3. Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente lisaks eelnevalt nimetatud andmetele ja dokumentidele. VKS § 42 lg 4 sõnastuses kasutatud sõna „eelkõige“ viitab sellele, et vajaduse korral on võimalik lähtuda ka teistest olulistest asjaoludest, mida sättes märgitud ei ole. Samuti võib maksuhaldur tugineda tagatise suurendamisel ühele või mitmele VKS § 4² lg-s 4 nimetatud alusele (Riigikohtu 10.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-14, p 11).
  4. Kaebaja peab põhimõtteliselt ekslikuks vastustaja lähenemist tagatise määramisel kaebaja käibemaksukohustusest lähtuvalt ning leiab, et see viib topeltmaksustamiseni, milleks puudub seaduslik alus. Kaebaja tasub riigile käibemaksu ette enne kogu ostetud kütuse vabasse ringlusesse laskmist, seega ei saa praktikas tekkida tema hinnangul olukorda, et kaebaja jätaks ostetud vedelkütuselt riigile käibemaksu tasumata. Seega ei pea kaebaja täiendavat tagamist põhjendatuks. Kaebaja väitel põhineb otsus tagatise suuruse kohta vaid ühe kuu käibemaksu andmetel ning tagatise määramisel ei ole arvesse võetud kaebaja käibemaksukohustuse kujunemist pikema ajavahemiku jooksul ega tema maksekäitumist. Kaebaja ei ole kunagi jätnud käibemaksu tasumata. Enamasti on kaebajal olnud käibemaksu enammakse ning vaid ühel kuul on tulnud juurde maksta. OÜ Eurodelta käibemaksudeklareerimine ja tasumine
  5. aastal (I kd, tl 154). 6
(13)3-14-53223
  1. VKS alusel määratava käibemaksu tagatise esmaseks eesmärgiks on tagada kütuseturul toimuvatelt kütusetehingutelt käibemaksu tasumine (viidatud lahend asjas nr 3-3-1-49-14, p 13), aga ka tagada maksupettuste vähenemine, soodustada ausat konkurentsi kütuseturul ja kaitsta seeläbi teiste kütuseturul tegutsevate ettevõtjate ettevõtlusvabadust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.
  3. a otsus asjas nr 3-4-1-24-11, p-d 53– 54). Tagatise suurendamise menetlus on haldusmenetlus, mille üheks eesmärgiks on ennetavalt tagada tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine (viidatud lahend asjas nr 3-3-1-49-14, p 12). Kaebaja on seisukohal, et tagatise määramisel VKS määramisel ei tuleks arvestada käivet muust majandustegevusest. MTA esindaja väitis kohtuistungil, et tagatis peab katma kogu ettevõtja tegevuse vedelkütuse ostu ja müügiga. Senise kohtupraktika järgi ei ole põhjendatud tekkida võiva käibemaksukohustuse tuvastamisel piirduda üksnes kütusega tehtud tehingutega, vaid arvesse tuleb võtta kütusevaldkonnas tegutseva äriühingu kõiki tehinguid (viidatud lahend asjas nr 3-3-1-49-14, p 13). Seega ei oma tähendust, kas kaebaja tegeleb ainult kütuse ostu ja müügiga või ka muude tegevusaladega. Riigikohtu viidatud seisukoha ja eelnevalt kirjeldatud tagatise eesmärkide valguses ei ole ka põhjendatud kaebaja väide võimalikust topeltmaksustamisest
  4. Kaebaja peab määratud tagatist ebaproportsionaalseks ning viidates ajaliselt väga lähestikku tehtud erineva sisuga otsustele, heidab vastustajale ette kaalumiskohustuse täitmatajätmist ning otsustamiseks vajalike asjaolude mittearvestamist. MTA on teinud kaebaja suhtes
  5. mail 2015 teinud ajaliselt väga lähestikku kaks otsust, millest esimesega oluliselt vähendati vahepeal määratud tagatist (100 000 eurot), kuid seda ei taastatud
  6. a määratud ulatuses (2000 eurot) vaid määrati teise otsusega tagatis uues ulatuses (18 716 eurot). Tagatise määr nimetatud suuruses oli küll oluliselt väiksem sellest, mis määrati 02.12.2014 otsusega nr 12.2-7/127-3 (100 000 eurot; I kd, tl 33–35) ning mis tuleneb VKS § 42 lg-st 2, kuid samas märkimisväärselt suurem sellest, mis tunnistati kehtetuks 11.05.2015 otsuse resolutsiooni p-ga 1 (2000 eurot; I kd, tl 14–15).
  7. Sisuliselt on praegusel juhul küll tegemist tagatise vähendamise otsusega, sest määratud summa on väiksem kui VKS § 42 lg-s 2 sätestatud summa (100 000 eurot), kuid samas suurem esialgsest vähendatud summast. Tagatisega piiratakse selle adressaadiks oleva äriühingu ettevõtlusvabadust, mistõttu peab nõutava tagatise suurus olema proportsionaalne taotletava eesmärgiga (3-3-1-49-14, p 12). Seega on tegemist siiski kaebajat koormava haldusaktiga, millele laieneb nii põhjendamiskohustus vastavalt HMS §-le 56 ning kohustus tagada adressaadi ärakuulamine vastavalt HMS §-le 40 ning asjas ei esine ärakuulamist välistavaid asjaolusid (HMS § 40 lg 3). Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
  8. Eelnevast nähtuvalt on nii tagatise suurendamine kui ka vähendamine MTA kaalutlusotsus, mille puhul peab koguma tõendeid ja välja selgitama vajalikud asjaolud ning andma neile kaalutlusel põhineva hinnangu. VKS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid VKS-st tulenevate erisustega. Seega laienevad ka tagatise suurendamise ja vähendamise otsustamisele haldusmenetlusele 7
(13)3-14-53223 omased kaalutlusreeglid ja kaalutlusotsuse õiguspärasuse tingimused (vt ka viidatud lahend asjas nr 3-3-1-49-14, p 14). Kaalutlust tuleb HMS § 4 lg 2 järgi teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusotsuse põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Tagatise ulatuse määramisel lasub maksuhalduril kohustus arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid (viidatud lahend asjas nr 3-3-1-49-14, p 11) ning nende väljaselgitamist ja arvestamist ja vastavaid kaalutlusi otsuse ka kajastada.
  1. MTA on otsust nr 12.2-7/00073 tagatise ulatuse osas põhjendanud esmalt sellega, et OÜ Eurodelta vastab kõigile VKS § 42 lg-s 5 sätestatud tagatise vähendamise tingimustele. Teiseks on MTA tagatise määramist 18 716 euro suuruses põhjendanud sellega, et OÜ Eurodelta viimase 12 kuu jooksul tekkinud maksimaalne tasumisele kuuluv käibemaksukohustus moodustas käibedeklaratsioonide andmetel 18 716,02 eurot (2014 november).
  2. MTA selgitab, et tagatise summa määramisel võtab aluseks just isiku reaalselt tekkinud maksimaalse käibemaksukohustuse summa, kuna see tagab isikul tekkida võiva käibemaksukohustuse ühes kuus. MTA hinnangul ei ole välistatud, et OÜ-l Eurodelta võib tekkida selline või sellest suurem käibemaksukohustus ka tulevikus, mistõttu määratav tagatis peab arvestama võimalikke nõudeid ja tagama tekkinud maksukohustuse. MTA selgitab, et tagatis peab olema proportsionaalne ja piisav tekkida võiva käibemaksukohustuse kindlustamiseks, mistõttu tagatise määramisel ei saa MTA otsustamise hetkel lähtuda äriplaanis märgitud andmetest. MTA on märkinud kirjalikus vastuses ning kinnitas kohtuistungil, et tagatise määramise uuel otsustamisel ei ole aluseks võetud muid asjaolusid peale käibemaksukohustuse. Kaebaja hinnangul on lähtumine vaid ühe kuu käibemaksukohustusest ebaproportsionaalne. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga. Senise kohtupraktika kohaselt ei piira VKS § 4² lg 4 sõnastus tekkida võiva käibemaksukohustuse arvestamist ajaliste kriteeriumitega ning tekkida võiva käibemaksukohustuse tuvastamisel võib arvesse võtta nii eelnevatel maksuperioodidel esitatud käibedeklaratsioonide kontrollimise tulemusel tekkida võivaid kui ka tulevikus deklareeritavaid võimalikke käibemaksukohustusi (3-3-1-49-14, p 13). Samas aga tuleb märkida, et senise kohtupraktika valguses on ebaõige kaebaja seisukoht nagu tohiks arvesse võtta vaid vedelkütusetehingutega seonduvat käibemaksukohustust. VKS ei piira tagatise suuruse määramisel arvesse võetavaid asjaolusid kitsalt üksnes kütuse võõrandamise tehingutega. Vedelkütuse seadus ei sätesta sellist kitsendust ning see ei arvestaks ka käibemaksu tagatise eesmärkidega (Riigikohtu viidatud lahend, p 13).
  3. Kohus nõustub vastustajaga, et tagatis peab katma võimaliku käibemaksukohustuse. Vastustaja möönis kohtuistungil, et kaebaja on tekkinud käibemaksukohustuse ka täitnud, kuid ei saa välistada sarnase kohustuse tekkimist tulevikus. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses määratud summat põhjendanud muuga, kui ühe kuu (november 2014) lõikes tekkinud käibemaksukohustusega. Riigikohus möönis viidatud lahendis (p 14), et tekkida võiva käibemaksukohustuse hindamisel piisab põhjendatud kahtluse kriteeriumi täitmisest. Praegusel juhul ei ole vastustaja ka sellist põhjendatud kahtlust vaidlustatud otsuses välja toonud. Riigikohus märkis selles lahendis ka, et 8
(13)3-14-53223 tõendamis- ja põhjendamiskohustuse standard võib olla madalam tagatise määramise kiireloomulisuse tõttu, sest võib tekkida kiire vajadus tagada käibemaksukohustuse täitmine. Praegu sellise olukorraga tegemist ei olnud. Otsuse tunnistada esmalt kehtetuks tagatise määramine 100 000 euro ulatuses ning seejärel varasemalt määratud vähendatud tagatis (2000 eurot) otsustas vastustaja
  1. mail 2015, tuginedes seejuures
  2. a novembrikuu käibemaksuandmetele. Seega ei saa järeldada, et vastustajal oli vajadus kiireloomuliselt käibemaksu tasumise tagamiseks tegutseda.
  3. Seetõttu ei ole ka põhjendatud uurimis- ja kaalumiskohutuse täitmata jätmine ning otsuse ebapiisav põhjendamine. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks analüüsinud ja arvestanud kaebaja maksukäitumist ja majandusseisu või muid asjaolusid, mis konkreetse tagatise määra tingisid. VKS § 42 lg 4 ei piira maksuhaldurit kuidagi erinevate asjaolude arvestamisel, vaid vastupidiselt võimaldab arvestada erinevaid asjaolusid. Maksuhalduri esindaja kinnitas ka kohtuistungil, et muid asjaolusid peale
  4. a oktoobrikuu käibemaksukohustuse arvesse ei võetud. Seega võinuks asjaolude ulatuslikum väljaselgitamine ja arvestamine viia kohtu hinnangul teistsuguse lõppjärelduseni.
  5. Kaebaja leiab, et tegemist oli üllatusliku otsusega. Otsus nr 12.2-7/00073 tehti samal kuupäeval otsusega nr 12.2-7/
  6. Kaebaja on tähelepanu pööranud, et nimetatud otsused tehti vähem kui 10-minutilise vahega, mis nähtub otsuste digitaalallkirjade lehtedelt (I kd, tl 126 ja 134). Ka selline kronoloogia kinnitab, et otsus nr 12.2-7/00073 on pigem otsuse nr 12.27/00072 automaatne järelm.
  7. Riigikohus on ka vedelkütuse seaduse alusel tagatise määramise menetluses pidanud ärakuulamisõiguse tagamist oluliseks (viidatud otsus, p 25). Praegusel juhul ei takistanud ärakuulamise võimaldamist menetluse kiireloomulisus (vaata eelnevalt käesoleva otsuse p 23). Samuti ei ilmne muid HMS § 40 lg-s 3 loetletud aluseid.
  8. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et otsustamisel tehtud menetlus- ja kaalumisvead olid sellised, mille puudumisel võinuks vastustaja teha teistsuguse otsuse tagatise vähendatud määra suuruse kohta ning toovad käesoleval juhul kaasa Maksu- ja Tolliameti 11.05.2015 otsuse nr 12.2-7/00073 tühistamise (HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). II.
  9. Asjas on vaidlustatud ka 16.06.
  10. a otsus nr 13-10/023498-1 (I kd, tl 174–175) osas, milles Maksu- ja Tolliamet keeldus aktsepteerimast Valery Vasilievi käendust. Nimetatud otsusega lahendati muuhulgas kaebaja 25.05.2015 taotlust aktsepteerida MTA 11.05.
  11. a otsuses nr 12.2-7/00073 märgitud käibemaksu tagatisena esitatud Valery Vasilievi käendus (I kd, tl 171–173).
  12. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 122 p 1 näeb ette, et kui maksuseaduses ei ole sätestatud teisiti, võib isik, kellel tekib tagatise esitamise kohustus, valida tagatiseks ka käenduse. MKS § 123 lg 1 kohaselt võib käendaja olla isik, keda maksuhaldur käendajana aktsepteerib ja kes kohustub maksuhalduri nõudmise korral tasuma käenduslepingus märgitud summa. Maksuhalduril on õigus vastavalt MKS § 123 lg-le 2 jätta käendaja aktsepteerimata, kui käendajal ei ole maksuvõla tagamiseks piisavalt vara, kui summa, mille ulatuses tagatis esitatakse, ei ole maksuhalduri arvates piisav või käendaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on küllaldane alus kahelda tema antava tagatise usaldusväärsuses. 9
(13)3-14-53223
  1. MTA põhjendas käenduse aktsepteerimata jätmist sellega, et vedelkütuse käibemaksu tagamiseks aktsepteeritakse MTA poolt käendajana aktsepteeritud pankade ja kindlustusseltside käendust. Füüsilise isiku käendust ei pea MTA otsuse kohaselt usaldusväärseks ega aktsepteeri. Sama juhatuse liikme käendus esitati ka 09.12.2014, mille kohta MTA on oma e-kirjas selgitanud käendusdokumendi aktsepteerimata jätmist. Kõnealune otsus vaidlustatud osas kujutab endast koormava iseloomuga haldusakti, mille puhul kehtivad nii põhjendamis- kui menetlusnõuded selle tavapärases määras. Kuna maksuhalduril on käenduse aktsepteerimisel kaalumisruum ja ka isik, kellel tagatise esitamise kohustus tekib, võib valida selle tagamise viisi, tuleb käenduse aktsepteerimiseks või sellega mittenõustumisel vajalikud asjaolud välja selgitada, neid kaaluda ning eitava otsuse korral neid kaalutlusi piisava põhjalikkuse ja selgusega ka esitada.
  2. Kaebaja leiab, et vastustaja on käendust sisuliselt mõistnud garantiina võlaõigusseaduse tähenduses. Kaebaja on seisukohal, et käenduse olemus ei eelda käendajal teatud määral vara olemasolu. Vastustaja arvates on käendaja valikul tema usaldusväärsus oluline. Kohus nõustub vastustajaga. Kaebaja viide käenduse võlaõiguslikul sisule ei ole praegusel juhul asjakohane. Seadusandaja on pidanud vajalikuks MKS § 123 lg-s 2 reguleerida kriteeriumid, mida käenduse lubamisel hinnata ja millistel asjaoludel käendajat ei aktsepteerita. Seejuures on MTA-l õigus ja samas ka kohustus hinnata käendajana esitatud isiku usaldusväärsust ja tema varalist võimekust oma kohustust täita. Käendaja usaldusväärsuse hindamine ja piisava vara olemasolu väljaselgitamine on eesmärgipärane, arvestades, et käenduse aktsepteerimine ei tohi kahjustada ka avalikku huvi (maksude tasumis tagamist).
  3. Praegusel juhul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et vastustaja oleks käendust aktsepteerimata jättes neid asjaolusid välja selgitanud ja arvestanud. 32.
  4. Vastustaja ei olegi pidanud vajalikuks füüsilisest isikust käendaja puhul vastavat analüüsi teha, kuna on põhjendustes üldse välistanud füüsilise isiku käenduse kui juba eelduslikult ebausaldusväärse. MKS ega VKS sellist piirangut ei sätesta. Vastustaja esindaja möönis kohtuistungil, et tegelikult MTA füüsilise isiku käendust põhimõtteliselt ei välista ning seadus seda ka ei keela. Küll aga on MTA oma veebilehel avaldanud nimekirja isikutest, kelle antud käendust peetakse usaldusväärseks (pangad, kindlustusseltsid). MTA esindaja väitel ei peeta füüsilise isiku käendust üldiselt kuigi usaldusväärseks. 32.
  5. Vaidlustatud otsuses on põhjenduste hulgas mainitud, et sama isiku käenduse aktsepteerimata jätmist põhjendas MTA ka juba e-kirjas vastuseks 09.12.2014 esitatud taotlusele. Kohtu hinnangul ei ole sellele kirjale viitamine siiski piisav põhjendus käenduse aktsepteerimata jätmiseks praegusel juhul. Viidatud taotlus oli esitatud juba peaaegu kuus kuud enne praeguse vaidluse esemeks olevat otsust. Selle aja jooksul on võimalikud muudatused eelkõige isiku varalises seisundis, samuti võivad toimuda aja jooksul muudatused tema majandustegevused ning teatud juhul isegi maines (nt võidakse ümber lükata varasemad kinnitust mitte leidnud kahtlused). 32.
  6. Nagu iga kaalutlusotsus, on ka tagatise aktsepteerimata jätmine üksikotsus, mille puhul tuleb arvestada ja hinnata konkreetseid asjaolusid, mida praegusel juhul vaidlustatud otsusest ei nähtu. Liiatigi lähtus vastustaja otsust tehes ekslikult eeldusest, et füüsilise isiku käendust ei saagi aktsepteerida. Seega on otsust tehes tuginetud väärale argumendile ning sellest tulenevalt jäetud asjakohane kaalumine üldse teostamata. Vastustaja nõustus kohtuistungil, et käenduse osas vaidlustatud otsus kuigi põhjalik ei ole, kuid ei välistanud, et ka uus põhjalikumalt motiveeritud otsus ei pruugi tulla sisult teistsugune. 10
(13)3-14-53223 Vastustaja on seejuures kohtumenetluses osutanud kaebaja varalist seisu iseloomustavatele andmetele, millel tema kõhklus põhineb.
  1. Vastustaja on juhtinud tähelepanu, et ka kohtumenetluses ei ole käendaja isiku varalise võimekuse kohta esitatud rohkem tõendeid, kui vaid väljatrükk ühest dividendide ülekandest tema pangakontole (I kd, tl 189). Kohus nõustub, et käendaja usaldusväärsuse hindamisel tuleb vaadelda tema sobivust laiemalt kui vaid ühekordse suurema sissetuleku põhjal, kuid kohus ei saa asuda haldusorgani asemel kaalutlusotsuse asjaolusid välja selgitama, hindama ega otsust langetama. Kohtu hinnangul ei ole kaalutlusotsus käenduse mitteaktsepteerimise osas kontrollitav juba eelkõige sel põhjusel, et vastustaja on füüsilise isiku käenduse välistanud ega olegi asunud asjaolusid välja selgitama, tõendeid koguma ega hindama. Seega ei ole kõnealune otsus kooskõlas kehtiva materiaalõigusega ning selle nappidest põhjendust järeldub, et kohane kaalumine otsustamisel on jäetud teostamata.
  2. Eelnevast tulenevalt tühistab kohus ka MTA 16.06.
  3. a otsuse nr 13-10/023498-1 vaidlustatud otsuse käenduse mitteaktsepteerimise osas ning kohustab vastustajat käenduse taotlust uuesti läbi vaatama. Kuna kohus tühistab käesoleva otsusega MTA 11.05.
  4. a otsuse nr 12.2-7/00073 (tagatise määramine 18 716 euro suuruses), tuleb ka kaebaja pakutud käenduse võimalikkust hinnates arvestada, et tagatise määramine selles summas on tühistatud. III.
  5. Kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud (

§ 158

lg 5) ning lahendab menetlusosaliste veel lahendamata taotlused (

§ 162lg 1).

36. Käesoleva asja menetluse käigus on kohus 08.06.2015 määrusega

§ 125

lg 1 p 4 alusel lõpetanud menetluse Maksu- ja Tolliameti 02.12.2014 otsuse nr 12.2-7/127-3 tühistamise nõudes ning 21.08.2015 määrusega intressi tasumiseks kohustamise nõudes.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 36.

  1. Kaebaja on seoses 02.12.2014 otsuse nr 12.2-7/127-3 tühistamise nõudes menetluse lõpetamisega esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning kulude nimekirja ja tõendid kulude tasumise kohta (I kd, tl 143–150) kokku 3598 euro 20 sendi ulatuse, sh riigilõiv 45 eurot (kaebuse ja kahe määruskaebuse esitamisel). Õigusabi maht kokku kolme arve järgi on 21,15 tundi. 36.
  2. Vastustaja on taotluse kohta 08.06.2015 esitanud oma vastuväited (I kd, tl 152-153), mille kohaselt kulunud aeg ei ole vastavuses asja keerukuse ja mahukusega. Arve nr 9-V osas jääb arusaamatuks käenduse dokumendi koostamise seos käesoleva haldusasjaga; kaebuse koostamisele kulunud aeg ca 8,75 h ei ole põhjendatud. asja mahtu ja keerukust arvestades on põhjendatud ajakulu kuni 4 tundi. Arve nr 213-V osas ei ole põhjendatud määruskaebuse koostamisele kulutatud aega 2,75 tundi (põhjendatuks saab pidada 1,5 h) ning taotluse koostamisele kulutatud aeg 1,25 tundi ( põhjendatuks saab pidada 0,75 tundi). Arve nr 291-V osas ei saa põhjendatud ajakuluks pidada 4,9 tundi seisukohtade koostamisele, vaid maksimaalselt 2 tundi. 36.
  3. Tulenevalt

§ 109lg-st 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 11

(13)3-14-53223 36.
  1. Kohus ei pea põhjendatuks seoses menetluse osalise lõpetamisega mõista vastustajalt välja riigilõivu kaebuse esitamisel (15 eurot), kuna jätkus kaebuse menetlemine muude nõuete osas. 36.
  2. Samuti ei pea kohus vajalikuks ja põhjendatuks kulusid käenduse dokumendi koostamisele (0,5 tundi), kuna tegemist on haldusmenetluse, mitte halduskohtumenetluse kuluga. Ülejäänud osas peab kohus põhjendatuks õigusabikulu kokku 12 tunni ulatuses. Tegemist ei ole ülemäära keeruka ja kompleksse vaidlusega ning kõnealuses küsimuses oli kohtumenetluse ajaks juba kujunenud Riigikohtu seisukohad. Arvestades tunnihinda 140 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, on põhjendatud kuluks, mis tuleb vastustajalt välja mõista 2016 eurot. Samuti on põhjendatud riigilõiv 30 euro ulatuses (esialgse õiguskaitse taotluse ja määruskaebuse esitamisel). 36.
  3. Seega on menetluse osalise lõpetamisega seonduv väljamõistetav kulu kokku 2046 eurot.
  4. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab praeguses asjas kaebuse täies ulatuses. 37.
  5. Kaebaja esitas 14.10.2015 kohtuistungil taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (menetlus alates 11.05.2015) ning menetluskulude nimekirja ja tõendid kulude kandmise kohta (I kd, tl 192-205) kokku 2450 euro ulatuses. Kulude nimekirja järgi on õigusabiteenust osutatud kokku 17,5 tunni ulatuses. 37.
  6. Kohus ei pea põhjendatuks vastustajalt välja mõista järgmisi kulusid: uue käenduse koostamiseks ning alusetult saadud tagatise tagastamiseks ja alternatiivsete taotluste koostamiseks (21.05.2015, 1,75 tundi) ning taotluste täiendamiseks ja MTA-le edastamiseks (25.05.2015, 0,5 tundi); suhtlemine MTA-ga tagatise teemal (08.06.2015 ja 16.06.2015, kokku 0,5 tundi). Kohtu hinnangul on tegemist haldusmenetluse kuludega, millel on küll seos käimasoleva kohtumenetlusega, kuid mis ei kuulu kehtiva kohtupraktika kohaselt väljamõistmisele halduskohtumenetluses (Riigikohtu 16.03.2005 lahend haldusasjas nr 3-3-1-93-04, p 10). 37.
  7. Samuti ei pea kohus vajalikuks ja põhjendatud kuluks menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu (29.05.2015), mis selle kuupäeva õigusabi mahust (1 tund) moodustab kohtu hinnangul moodustab poole, seega ei pea kohus põhjendatuks kulusid sellest 0, 5 tunni ulatuses. Kohtupraktika kohaselt on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kohtupraktika kohaselt ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-7-14, p 12) ning seda on tunnustatud ka halduskohtumenetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2015 otsus haldusasjas nr 3-1370052, p 12). 37.
  8. Kohtumenetlusega otseselt seotud õigusabi (14,25 tundi) osas leiab kohus, et tegemist ei ole kompleksse ja ülemäära keeruka vaidlusega ning tegevuse mahu tingis eelkõige menetluslike sammude rohkus, mitte niivõrd erinevate õiguslike argumentide esitamise vajadus. Seega peab kohus sellest põhjendatuks õigusabi osutamist 10,5 tunni ulatuses (umbes 75%), so 1470 euro ulatuses.
  9. Kaebaja esitas 16.10.2015 täiendavalt taotluse kohtuistungil esindamisega seotud kulude väljamõistmiseks koos kulude koosseisu kajastava arve ning kulude kandmist 12
(13)3-14-53223 tõendavate dokumentidega (II kd, tl 1–49) kokku 280 eurot. Kohus peab kohtuistungil osalemisega kantud kulu põhjendatu ja vajalikuks kuluks täies ulatuses.
  1. Vastustajalt tuleb välja mõista ka kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot.
  2. Vastustaja esindaja tõstatas kohtuistungil küsimuse esitatud menetluskulu dokumentide seotusest käesoleva haldusasjaga ning palus kohtul kaebuse rahuldamise korral kulud välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaebaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et kõik OÜle Eurodelta osutatud õigusabiteenusega seotud arved ja maksedokumendid puudutavad käesolevat kohtuvaidlust, kuna muud õigusabiteenust nad kliendile osutanud ei ole. Seega ei ole kahtluse all esitatud tõenditelt nähtuvate kulude kandmine praeguses kohtuasjas. Menetluskulude põhjendatuse hindamisel praeguses asjas tervikuna tuleb arvestada, et menetlustõhususe eesmärgil on selles asjas lahendatud nõudeid kohtumenetluse ajal antud uute haldusaktide vaidlustamiseks, mida oleks võidud vaidlustada ka eraldi kohtumenetluses ning sel juhul ei oleks kohtumenetluse kulud pruukinud olla kokkuvõttes väiksemad.
  3. Eelnevast tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 3811 eurot (2046+1470+280+15). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe TALLINNA RINGKONNAKOHTU 31.03.2016 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.
  5. Tühistada Tallinna Halduskohtu 18.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-53223 osas, millega tühistati Maksu- ja Tolliameti 11.05.2015 otsus nr 12.2-7/
  6. Teha selles osas uus otsus, millega jätta OÜ Eurodelta kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.05.2015 otsuse nr 12.2-7/00073 tühistamiseks rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu 18.11.2015 otsust menetluskulude osas, mõistes Maksu- ja Tolliametilt OÜ Eurodelta kasuks välja 2781 (kaks tuhat seitsesada kaheksakümmend üks) eurot ja 50 senti menetluskulude katteks.
  7. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.