Obsah (5)

§ 74§ 75§ 424§ 76§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. märtsil 2016. a Tartu kohtumajas Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 2. ja 16. märtsil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-

) § 424 järgi ning mõisteti temale põhikaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Madis Joosep ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 5 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 25.09.

1. a. Kuna Madis Joosep hoidus kriminaalhooldusest kõrvale, siis pöörati temale kohtuotsusega mõistetud 1 aasta pikkune vangistus Harju Maakohtu 18.08.
2. a määrusega täitmisele. Määrusega loeti Madis Joosepi karistusaja alguseks 11.08.
3. a. Kohtumäärus jõustus EV Riigikohtu määrusega 27.10.
4. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 11.08.
5. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 11.08.
6. a. 10.08.
7. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu Madis Joosepi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab Madis Joosepi vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga. Süüdimõistetu Madis Joosep avaldas kohtus, et ta ei näe mingit mõtet vanglas istuda – vangla kasvatab ainult loodreid. Alkoholiga tal mingit probleemi ei ole olnud – pool aasta ei ole maitsnud ning ei taha ka. Vabaduses oli tal elukaaslane, kuid nüüd on nende vahel suhted jahenenud. Kui vabaneb, siis saab ühe päeva olla elukaaslase juures, kuid mitte rohkem. Kindlat elukohta tal ei ole – see korter, kus ta elas enne vangistust müüdi maha ja uut korterit ei ole ta saanud otsida. Kaitsja leidis, et üldiselt on Madis Joosepil eeldused vabastamiseks olemas: kinnipeetav on osalenud tööhõives, tal ei ole distsiplinaarkaristusi, uute kuritegude toimepaneku riskiprotsent on madal ning ka vangla toetab tema vabastamist. Takistusi tekitab üksnes kindla elukoha puudumine. Kui kohus leiab, et Madis Joosepi saab vabastada tingimusel, et ta otsib endale 1-2 nädala jooksul kindla elukoha, siis palub kaitsja kinnipeetava ennetähtaegselt vabastada. 2 Kohtuniku seisukoht Madis Joosep tunnistati süüdi

§ 424

järgi, mis on tahtlik teise astme kuritegu.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna Madis Joosep on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Madis Joosepi vangistuse kandmise aeg on kulgenud normaalselt. Ta ei ole toime pannud täiendavaid õigusrikkumisi, samuti ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras. Samas nähtub kohtule esitatud materjalidest seegi, et Madis Joosepit on kriminaalkorras kehtivalt karistatud kahel korral, mõlemal korral

§ 424järgi.

Ka on teda väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest seisundis, kus on ületatud lubatud alkoholipiirmäära. Lisaks nähtub materjalidest, et Madis Joosepil on diagnoositud alkoholisõltuvus, kusjuures Madis Joosep ise eitab sõltuvust ega ole seega motiveeritud kõnealuse probleemiga tegelema. Eelnev viitab, et risk uute sarnaste õigusrikkumiste toimepanemiseks on endiselt suur. Lisaks on kohtul põhjendatud kahtlus, et Madis Joosep ei sobi käitumiskontrollile, mis tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneb. Nimelt karistati Madis Joosepit esimesel korral vangistusega, mis asendati

§ 69alusel üldkasuliku tööga tähtajaga 12 kuud.

Kuna Madis Joosep hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ega allunud käitumiskontrollile, siis tuli temale mõistetud vangistus selle ärakandmata osas pöörata täitmisele. Teisel korral karistati Madis Joosepit tingimusliku vangistusega koos käitumiskontrollile allutamisega. Ka see vangistus tuli lõpuks täitmisele pöörata, kuna Madis Joosep lahkus varsti pärast kohtuotsuse tegemist Itaaliasse ning igasugune kriminaalhooldus osutus tema puhul võimatuks. Lisaks tuli mõlemal korral Madis Joosep kuulutada tagaotsitavaks, sest temaga puudus igasugune kontakt ning seega ka teave, kus ta parasjagu viibis. Praegusel juhul välistab isiku käitumiskontrollile määramise täiendavalt ka see, et Madis Joosepil puudub vabanedes kindel elukoht. Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et Madis Joosepi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtunikul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes samasuguste kuritegude toimepanemist. Samuti ei ole kohtunik veendunud, et Madis Joosepi üle on võimalik teostada käitumiskontrolli. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Madis Joosepile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 96 eurot (80 eurot pluss käibemaks 16 eurot) (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Madis Joosepil. KrmS § 180 lg. 3 alusel annab kohus Madis Joosepile menetluskulude tasumiseks aega 6 kuud. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3