Obsah (5)

§ 76§ 263§ 68§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1717 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaid

§ 76

lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Kedrov, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu

1. märtsi 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Viru Maakohtu
3. juuni 2013 otsusega mõisteti Sergei Kedrovile

§ 263p-de 1, 2 järgi Kr

MS § 238 lg 2 alusel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg ja loeti S.

Kedrovi kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 3.

detsembri 2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning mõisteti S. Kedrovi liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 13 päeva vangistust alates

1. maist
3. Viru Maakohtu
4. märtsi 2015 määrusega vabastati S. Kedrov vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
5. augustini
6. Süüdlane allutati käitumiskontrollile ja mh pandi talle

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Esimesel kolmel kuul kohaldati S. Kedrovile elektroonilist valvet.

2. märtsil 2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata S. Kedrovi kandmata jäänud karistus täitmisele. Nimelt rikkus süüdlane teadlikult kohustust mitte tarvitada alkoholi. Varasemalt on S. Kedrov katseajal rikkunud ka elektroonilise valve kohustust ning talle on selle eest tehtud kirjalik hoiatus. Maakohtu määrus
3. Viru Maakohtu
4. märtsi 2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati S. Kedrovile Viru Maakohtu
5. juuni 2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud 14 päeva vangistust täitmisele. Kohus tegi kindlaks, et S. Kedrov rikkus 27.02.2016 alkoholi tarvitamise keeldu ega pidanud süüdlase põhjendusi alkoholi tarvitamise kohta mõjuvaks. S. Kedrov on juba korra katseaja tingimusi rikkunud, kui ei ilmunud
6. juunil 2015 määratud ajaks tagasi elukohta. Eelnevast tulenevalt ei pidanud kohus täiendavate kohustuste määramist põhjendatuks. Määruskaebus
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Kedrov, kes palub jätta talle mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramata. S. Kedrov rõhutab, et ta on oma peres ainus toitja. Ta selgitas kriminaalhooldusametnikele, et jõi
8. veebruaril 2016 naisega džinni. Abikaasaga on suhted keerulised, sest paar on otsustanud lahutada. Samas aga määruskaebuses selgitab S. Kedrov, et tegelikult ta ei joonud džinni. Alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli põhjustatud ühest piiritust sisaldavast ravimist, mida ta võtab. Samuti võtab S. Kedrov veel tugevatoimelisi ravimeid, mille kõrvalmõjud tingisid valed ütlused džinni joomise kohta. Süüdimõistetu palub ka arvestada, et ta ema tervis on halb ning S. Kedrov soovib vabaduses ema eest hoolitseda. Isik lubab enam mitte kriminaalhoolduse nõudeid rikkuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 6.

§ 76

lg 7 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KrMS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Maakohus leidis, et teised

§ 76lg-s 7 loetletud meetmed ei omaks S.

Kedrovi suhtes soovitud mõju ning pööras süüdlase karistuse täitmisele.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Kedrovi karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid S. Kedrov ei suutnud täita kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kuna süüdlase kuritegeliku käitumise peamiseks soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine, siis oligi S. Kedrovi vabastamise üheks eelduseks, et ta hoidub katseajal alkoholist. S. Kedrov ei suutnud seda aga teha. Ka ringkonnakohus ei pea S. Kedrovi põhjendusi alkoholi tarvitamise kohta mõjuvaks. Kui tal tekkisid vabaduses probleemid, pöördus ta lahendusena kohe alkoholi poole. Ringkonnakohus ei pea usutavaks S. Kedrovi versiooni ravimi tarvitamise kohta, kuna on ilmselge, et selle on isik mõelnud välja alles määruskaebemenetluses. Varasemalt on ta andnud ühesuguseid ütlusi alkoholi joomise kohta. S. Kedrov läbis katseaja jooksul ka sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Ometi ei saanud süüdlane programmist ega kriminaalhooldusest piisavalt motivatsiooni, et alkoholist loobuda. Lisaks on S. Kedrov varasemalt rikkunud elektroonilise valve tingimusi, mille eest kriminaalhooldaja tegi talle hoiatuse. Seeõttu ei oleks uue hoiatuse tegemine otstarbekas. Kuna S. Kedrovile on katseajaks määratud juba mitmed kohustused, siis ei oleks täiendavate kohustuste määramine enam mõistlik. S. Kedrovile oli teada enda perekondlik olukord, kuid sellest hoolimata otsustas ta katseaja tingimusi rikkuda. Järelikult tuleb karistus pöörata täitmisele.
2. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau 2 /allkiri/ Maarika Kuusk 2 /allkiri/ Aarne Sarjas