lg 1 alusel kätte toimetatud, mistõttu on Euroopa täitekorraldus välja antud korrektselt. Maakohtu määrus ja selle põhjendused 6. Harju Maakohus jättis 04.03.2016 määrusega puudutatud isiku avalduse täitekorralduse tõendi tühistamiseks rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 7. Määruse nr 805/2004 art 10 lg 1 p b alusel võib Euroopa täitekorralduse tõendi tagasi võtta, kui see on määruses reguleeritud nõudeid arvestamata jättes selgelt valesti välja antud. Määruse artikli 6 kohaselt kinnitatakse liikmesriigis esitatud vaidlustamata nõude otsus päritoluriigi kohtus vastava avalduse põhjal igal ajal Euroopa täitekorraldusena, kui:
lg 1 kohaselt, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Vastavale viitele on tuginenud ka Harju Maakohus 22.09.2010 tagaseljaotsuses. Kuivõrd Harju Maakohus on 28.12.2015 Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisel kontrollinud selle väljastamise aluseid ning puudutatud isik ei ole käesoleval juhul vaidlustanud muid täitekorralduse väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid, peale menetlust algatavate dokumentide kättetoimetamise õigsuse küsimuse, ei hinda kohus käesolevas kohtumääruses muid täitekorralduse väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmise alused on täidetud ning puudutatud isiku taotlus tõendi tühistamiseks ei ole põhjendatud. Lisaks selgitas maakohus, et puudutatud isikul on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja. Määruskaebus 9. Puudutatud isik esitas 21.03.2016 Harju Maakohtu 04.03.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse ja Euroopa täitekorralduse tõendi tühistada ning toimetada puudutatud isikule kätte tsiviilasja nr 2-10-35422 menetlusdokumendid. 10. Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isikule kätte toimetatud hagimaterjale. Antud juhul ei saa lugeda, et menetlusdokumendid on isikule kätte toimetatud
lg 1 alusel, kuna aadress, kus materjalid on vastu võetud määruskaebuse esitaja ema poolt, ei olnud hagimaterjalide saatmise ajal määruskaebuse esitaja elukohaks ega koduseks aadressiks. Riigikohus on mitmes lahendis korduvalt selgitanud, et
lg 1 alusel saab dokumendid lugeda kättetoimetatuks vaid juhul, kui tegemist on menetlusosalise eluruumiga (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-2-2-14 ja 3-2-2-1-13, p 11). Puudutatud isik elas oma ema aadressil XXXXX-XXXXXX kuni täisealiseks saamiseni ning tema viimane elukoht Eestis oli XXXX XX, Tallinn. Juba 2009.aastast kuni tänaseni elab puudutatud isik Soome Vabariigis. Oma väidete tõendamiseks lisas puudutatud isik määruskaebusele töölepingu, mis on sõlmitud Soomes 12.02.2009 ja teate sõidukimaksu tasumise kohta perioodil 17.12.2009-16.12.2010. Seega hagi esitamise ajal 2010. aastal elas puudutatud isik juba alaliselt Soome Vabariigis ning menetlusdokumendid oleks tulnud talle saata tema elukoha aadressile Soomes. Vastus määruskaebusele 11. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik 12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle
Ringkonnakohtu seisukoht 13. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 04.03.2016 määrus tuleb
lg 2 alusel tühistada ning asi saata uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. 14. Puudutatud isik on taotlenud Harju Maakohtu 22.09.2010 tagaseljaotsuse kohta väljastatud Euroopa täitekorralduse tõendi tühistamist, kuna talle ei ole kätte toimetatud hagiavaldust.
lg 4 sätestab, et määruse nr 805/2004 artikli 10 lõike 1 punktis b nimetatud 3 juhul võib kinnituse andnud kohus kinnitamise kostja või võlgniku avalduse alusel määrusega tühistada, kui kinnitus on väljastatud ebaõigesti. Määruse artikkel 10 lõige 1 punkt b sätestab, et Euroopa täitekorraldus võetakse tagasi, kui see on määruses sätestatud nõudeid arvesse võttes selgelt valesti antud. 15. Harju Maakohtu 22.09.2010 tagaseljaotsus on määruse nr 805/2004 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses vaidlustamata nõudeid käsitlev kohtuotsus. Vastavalt määruse artiklile 6 kinnitatakse liikmesriigis vaidlustamata otsus päritolu riigi kohtus vastava avalduse põhjal täitekorraldusena, kui:
lg 1 kohaselt 28.08.2010 kätte toimetatud puudutatud isiku emale AR-le.
lg 1 sätestab, et juhul, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Määruse nr 805/2004 artikkel 14 lõike 1 punkti a kohaselt võib menetluse algatusdokumendi või sellega samaväärse dokumendi või mis tahes kohtukutse kohtuistungile kätte toimetada isiklikult võlgniku kodusel aadressil isikutele, kes elavad võlgnikuga samas leibkonnas või töötavad seal. Sama artikli lõige 2 täpsustab, et määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada. 17. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on maakohus edastanud hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega esmalt aadressile XXXX XX, XXXXX XXXXXXX, Tallinn, kuid dokumendid on kohtule tagastatud põhjendusega, et isik ei ela aadressil (tl 41). 28.08.2010 on maakohus andnud menetlusdokumendid allkirja vastu üle puudutatud isiku emale ARle, kelle rahvastikuregistri järgne aadress on XXXXXXX X, XXXXX-XXXXX. Samale aadressile on edastatud hiljem ka 22.09.2010 tehtud tagaseljaotsus, mis on 27.09.2010 postiasutuse poolt kohtule tagastatud põhjusel, et saaja ei ela aadressil ning viibib pikemat aega välismaal (tl 47). 18.
lg 22 p 8 sätestab kohtumääruse põhjendamise kohustuse, mille kohaselt peab määruses ära näitama põhjendused, mille alusel kohus järelduseni jõudis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on olulises ulatuses jätnud asja lahendamisel oma seisukohad 4 põhjendamata ning asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata. Maakohtu määrusest ei nähtu, miks saab aadressi, kus menetlusdokumendid anti üle puudutatud isiku emale, lugeda puudutatud isiku koduseks aadressiks või elukohaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt oli puudutatud isiku aadress dokumentide kättetoimetamise ajal määratletud üksnes Nõmme linnaosa täpsusega (tl 39). Puudutatud isiku enda väidete kohaselt on tema alaline elukoht olnud juba alates 2009.aastast Soomes. Selle kinnituseks on ta esitanud 12.02.2009 Soomes sõlmitud töölepingu, samuti sõidukimaksu tõendi. Ringkonnakohus märgib, et määruse nr 805/2004 artikli 14 lõike 1 punkti a kohane kättetoimetamine eeldab dokumentide kättetoimetamist võlgnikuga samas leibkonnas elavale isikule aadressil, mis on võlgniku elukohaks ning sama artikli lõike 2 järgi ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada. Seega juhul, kui aadress, millele menetlusdokumendid edastati, ei olnud puudutatud isiku elukohaks, ei saa määruse artikli 14 lõike 1 punkti a kohaselt lugeda nõuetekohaseks hagimaterjalide kättetoimetamist puudutatud isiku emale. Ka Euroopa Kohus on lahendis nr C-292/10 rõhutanud, et määruse nr 805/2004 sõnatusest tuleneb, et kostja elukoha kindlakstegemise võimatuse korral tehtud tagaseljaotsust ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena. See järeldus nähtub ka kõnealuse määruse eesmärkide ja süsteemi analüüsist. Määrusega on nimelt kehtestatud mehhanism, mis kaldub kõrvale kohtuotsuste tunnustamise üldisest korrast, mille tingimusi tuleb üldjuhul tõlgendada kitsalt (p 64). 19. Kolleegium on seisukohal, et eelpool nimetatud põhjendamiskohustuse rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada määruskaebusemenetluses. Lisaks ei saaks ringkonnakohus tõendi tühistamise kohta ise uut määrust teha, kuivõrd
lõigete 1 ja 4 sõnastusest tulenevalt on Euroopa täitekorraldusena väljaantud kinnitust õigus tühistada tõendi väljastanud maakohtul. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ning puudutatud isiku avaldus Euroopa täitekorralduse tõendi tühistamiseks saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. 20.
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 21. Hagita menetluses võib
lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Menetlust lõpetavaks määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14). Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna
lg 3 esimene lause määruskaebuse esitamise õigust.
lg 4 viimase lause kohaselt võib esitada määruskaebuse kinnitamise tühistamise või sellest keeldumise määruse peale. Kuna ringkonnakohus saadab avalduse maakohtule tagasi uueks menetlemiseks, siis ei ole tegemist kummagi eelnimetatud olukorraga. Ülaltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.