Obsah (5)

§ 29§ 41§ 47§ 9§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-53128 Haldusasi Osaühing Sakala Põldur kaeb

) § 29 lg 4 alusel piisavad lageraie lubamiseks. 3. OÜ Sakala Põldur esitas 17.10.2014 Keskkonnaametile metsateatise nr 2543009101 osas vaide ning palus tühistada Kaarli kinnistu eraldise 6 osas lageraie keelu, kuna tegelik olukord võimaldab lageraiet. Keskkonnaamet jättis 07.11.2014 vaideotsusega nr 1-4.1/14/486 OÜ Sakala Põldur vaide rahuldamata, kuna eraldise 6 puhul ei ole täidetud

§ 29

lg-s 4 ning keskkonnaministri 27.12.2006 määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (edaspidi määrus nr 88) sätestatud lageraie tingimused. Keskkonnaamet tugines keelduva otsuse tegemisel

1. aasta inventeerimisandmetele, kuna inventeerimisandmete välitööd olid teostatud 08.06.2014 ning Keskkonnaametil ei olnud põhjust kahelda nende tegelikkusele vastavuses.
2. OÜ Sakala Põldur esitas 09.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 15.10.2014 otsuse tühistamiseks ja metsateatisel nr 2543009101 esitatud taotluse (raie teostamiseks Kaarli kinnistu eraldise 6 osas) uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Selliselt võttis kohus kaebuse 15.12.2014 menetlusse. 14.09.2015 menetlusdokumendis esitas kaebaja taotluse tühistamisnõudest loobumiseks ja selle asendamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kaebaja leiab, et kuna on metsa ülestöötlemisega tegelev ettevõte, siis tal on preventiivne huvi selle vastu, et kohus hindaks, kas vastustajal oli kohustus välitöödega tuvastada asjaolud, mille põhjal otsustada raiekeelu kohaldamine. 25.01.2016 määrusega (p 3) aktsepteeris kohus tuvastamisnõudele üleminekut ning leidis, et kohustamisnõue on tühistamisnõudega nii tihedalt seotud, et ka kohustamisnõudest tuleb kaebaja lugeda loobunuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebaja seisukohad 5.
4. Nõustuda saab vastustajaga, et

§ 29

lg 4 punktides 2 ja 3 sätestatud alused lageraie lubamiseks ei olnud täidetud, kuid nõustuda ei saa vastustajaga selles osas, et täitmata on ka

§ 29

lg 1 punktis 1 sätestatud alus, st eraldise 6 puistus koosseisuga kaalutud esimese ringi keskmine vanus ei vasta

§ 29lg 4 p 1 ja määruse § 88 lg 3 p 1 nõuetele.

2014. aastal koostatud kehtivate inventeerimisandmete põhjal oli eraldise kaalutud keskmine vanus 71 aastat, kuid raiet lubav vanus oli 72 aastat. Praegusel juhul taandub kogu vaidlus küsimusele, kas Keskkonnaamet pidi lähtuma otsuse tegemisel kehtivatest inventeerimisandmetest või oleks Keskkonnaamet pidanud lähtuma tegelikest andmetest, kuna inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele.

§ 41

lg 7 sätestab, et Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. 5.

1. Keskkonnaamet jättis välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning lähtus inventeerimisandmetest, mille välitööd teostati 08.06.
2. Samas jättis Keskkonnaamet tähelepanuta ka Ülo Vendlandi väite, et inventuur on tehtud valesti ja tegelik olukord on teine. Seejuures märkis Keskkonnaamet, et kui metsaomanik kahtleb inventeerimisandmete õigsuses, siis on tal õigus pöörduda inventeerimise läbi viinud (juriidilise) isiku või Keskkonnaagentuuri poole. Samuti märkis Keskkonnaamet, et inventeerimisandmete muutmise järgselt on kaebajal võimalik esitada uus metsateatis. Arusaamatuks jääb, et kui registris olevate andmete ebatäpsusele juhib tähelepanu vastavat 2 pädevust omav isik ning taotleb enne metsateatise menetlemist täieliku hindamise läbiviimist, siis miks võeti aluseks ikkagi registrisse kantud andmed. 5.
3. Alates 01.07.2014 kehtiva

§ 29

lg 4 p 1 kohaselt on lageraie lubatud puistus kui puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusega või sellest suurem. Seega kui varasema seaduse redaktsiooni kohaselt oli oluline ainult enamuspuuliigi vanus, siis alates 01.07.2014 on raie lubatavuse seisukohalt oluline ka vähemuspuuliigi vanus. Kaebaja hinnangu kohaselt ei pööranud välitööde teostaja 08.06.2014 välitöid tehes vähemuspuuliigi vanusele piisavat tähelepanu. Kaebaja möönab, et metsa korraldamise juhendi § 13 lg 1 p 3 kohaselt ei või viga puistu vanuse määramisel olla suurem kuni 40-aastastes puistutes 5 aastat, 41- kuni 100-aastastes puistutes 10 aastat ja üle 100-aastastes puistutes 15% vanusest. Seetõttu kujunes olukord, et registris olevate ebaõigete andmete tõttu oli vastustajal võimalik raiete tegemine eraldisel 6 keelata. Seejuures oli puistu kaalutud keskmine vanus kõigest ühe aasta võrra väiksem lubatust. Kaebaja osutab, et metsanduses valitseva hea tava kohaselt ümardatakse looduslike tekkega puistutes vanus 5 aasta kaupa. Olukorras, millises keskmise vanuse täpne määramine oli raie lubatavuse koha pealt võtmetähtsusega, ei olnud tunnustatud metsakorraldaja poolt vastustajale avaldatud kahtluse korral põhjendatud lähtuda ainult registriandmetest ning vastustaja oleks pidanud korraldama välitöö. 5.

1. Kaebaja märgib täiendavalt, et uue inventuuri koostamine tähendaks täiendavaid kulutusi nii metsaomanikule kui ka riigile, kuna metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimääruse § 4 lg 3, § 7 lg 5 ja 51 kohaselt peab esitatud andmeid kontrollima mitte vastustaja, vaid Keskkonnaagentuur. Kirjeldatud tegevus ei oleks kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg-ga 2, milline sätestab menetluse ökonoomia põhimõtte.
2. Vastustaja seisukohad 6.
3. Kaebus on alusetu ning see tuleb jätta rahuldamata. Lisaks ei ole kaebaja eesmärk (saavutada eraldisel 6 lageraie toestamine) kaebusega saavutatav. Kaebaja eesmärk on saavutatav uue metsateatise esitamisega, kuna kohtumenetluse ajal on muutunud metsateatise menetluses tähendust omav asjaolu ning eraldise 6 puistu kaalutud esimese rinde keskmine vanus on 72 aastat, s.t õigusaktide nõuetega kooskõlas. Kaebaja ei saa kaebuse sisulist läbivaatamist põhjendada huviga välitöö läbiviimise vastu, kuivõrd kaebaja eeldatav soov on, et uue metsateatise puhul teeks Keskkonnaamet otsuse just kehtivatest inventeerimisandmetest lähtudes. Preventiivsel eesmärgil õigusvastasuse tuvastamine ei ole põhjendatud, kuna kaebajal on samasuguses olukorras võimalik metsateatist vaidlustada tühistamis- või kohustamiskaebusega. 6.2.

-s ega selle alamaktid ei täpsusta millal võib Keskkonnaamet kavandatud tegevusele hinnangu andmisel piirduda kehtivate inventeerimisandmetega ning millal võib hinnangu anda vastavalt tegelikele andmetele.

§ 41

lg 7 tähenduses on tegelike andmete kogumine menetlustoiming, mille sooritamise otsustab Keskkonnaamet kaalutlusõiguse alusel.

§ 41

lg 7 ei kohusta Keskkonnaametit koguma tegelikke andmeid kõikvõimalikel asjaoludel ega sellekohaste ettepanekute laekumisel. Seda tõlgendust toetab ka sätte seletuskiri (463 SE), mille kohaselt oli sätte muutmise eesmärk „anda Keskkonnaametile võimalus raie lubamise otsustamiseks tegelike andmete kohaselt, kui inventeerimisandmed on mingil põhjusel valeks osutunud” (seletuskirja lk 13). 6.3. Kaarli kinnistu eraldisel 6 välitöö läbiviimise vajalikkuse hindamisel, s.o selle hindamisel, kas inventeerimisandmed vastavad tegelikkusele või võivad olla valed, võttis vastustaja 3 arvesse, et metsa inventeerimisest oli möödunud vaid ligi 4 kuud, metsa inventeerimise järgsel perioodil ei ole eraldisel 6 metsateatisega raieid kavandatud ega teostatud ning puuduvad andmed metsakahjustuste olemasolust. Riigikohtu praktikast (RKHK 16.01.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-91-06, p 23) tulenevalt peaks haldusorgan astuma samme tähtsust omava asjaolu esinemise väljaselgitamiseks juhul, kui ametnikul on tekkinud tähtsust omava asjaolu esinemise suhtes põhjendatud kahtlus. Kuna inventeerimise välitööde läbiviimise järgselt ei olnud eraldise 6 puistu

§ 29

lg-s 4 sätestatud tingimuste osas muutunud, siis ei pidanud Keskkonnaametil tekkima kahtlust, et inventeerimisandmed võiksid olla valed, s.o tegelikkusele mittevastavad. Kehtivate inventeerimisandmete tegelikkusele mittevastavust ei mõjuta kuidagi metsateatise esitaja arvamus inventeerimisandmete õigsuse kohta, mistõttu ei ole põhjendatud arvestada välitöö korraldamise otsustamisel metsateatise esitaja eelistustega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.08.2007 määruse nr 209 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus” (edaspidi määrus nr 209) § 7 lg-tes 51 ja 8 sätestatule on eraldise 6 kohta esitatud andmete vastavust

ja selle alamaktide nõuetele kontrollinud Keskkonnaagentuur ning metsaregistrisse esitatud andmete õigsuse eest vastustab andmete esitaja. 6.

1. Kui tegelike andmete kogumise otsustamise aluseks oleks metsateatise esitaja sellekohane soov, oleks kehtivate inventeerimisandmete kogumise ja kohustuslikkuse mõttekus küsitav. Veelgi enam, kui metsateatise esitaja võiks iga kord tellida Keskkonnaametilt välitöö, kanduks vastutus metsaregistri andmete õigsuse eest sisuliselt Keskkonnaametile, mis oleks aga vastuolus määruse nr 209 § 7 lg-tes 51 ja 8 sätestatuga. 6.
2. Kaalutud keskmise vanuse (s.o

§ 29

lg 4 p-s 1 nimetatud parameetri) puhul ei saa puudu jääva osa suurus iseenesest välitöö korraldamist kaasa tuua. Eriti arvestades asjaoluga, et andmed kaalutud keskmiste vanuste kohta uuenevad metsaregistris igal aastal automaatselt. Seda ei muuda ka kaebaja osundatu, et metsanduse tava kohaselt ümardatakse loodusliku tekkega puistutes vanus 5 aasta täpsusega. Sellisel juhul tuleks välitöö korraldada iga kord, kui kehtivate inventeerimisandmete järgi jääb lubatud keskmisest raievanusest 1‒5 aastat puudu. Nimetatud lahendus oleks vastuolus kehtivate inventeerimisandmete kohustusega. 6.

1. Uurimispõhimõtte rakendamisel tuleb arvestada ka HMS § 5 lg-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega. Välitööde korraldamine on metsateatise menetlejale oluline täiendav ressursikulu, mis tööde läbiviimisele paratamatult piirangud seab. Keskkonnaametil on kavandatud raie õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimiseks aega 15 tööpäeva. Kui kehtivate inventeerimisandmete asemel oleks iga kord, mil metsateatise esitaja soovi avaldab ja/või on lageraiet lubavast parameetrist napilt puudu (nt 1 aasta kaalutud keskmisest raievanusest või 1 cm küpsusdiameetrist), nõutav välitöö käigus tegelike andmete väljaselgitamine, ei oleks metsateatiste hulka arvestades ettenähtud ajaga toimetulek mõeldav.
2. aastal esitati Keskkonnaametile ja menetleti 28 787 metsateatist, mis sisaldasid 53 200 lageraie kirjet. 6.
3. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et kuidas saab

§ 29

lg 4 p 1 muudatus kehtivate inventeerimisandmete tegelikkust ja kavandatud lageraie lubamist mõjutada. Inventeerimisandmete koostamisele kohalduvad nõuded ei ole muutunud. Keskkonnaministri 16.01.2009 määrusega nr 2 „Metsa korraldamise juhend” (edaspidi määrus nr 2) on kehtestatud metsa kaardistamise tingimused, metsa inventeerimise eesmärgid ja metoodika, metsa majandamise viiside ja võtete kavandamise nõuded, metsa raiemahu arvestamise metoodika ja metsamajandamise kava koostamisele esitatavad nõuded. Määrust nr 2 seoses

§ 29lg 4 p 1 muudatuse jõustumisega 01.07.2014 ei muudetud.

4

-s on muutunud küll see, millised andmed lageraie lubamisel aluseks võetakse (enne 01.07.2014 lubati lageraiet eraldise enamuspuuliigi vanuse alusel, alates 01.07.2014 kasutatakse puistu kaalutud keskmist raievanust), kuid andmete sisu, s.o mida ja kuidas on mõõdetud, muutunud ei ole ning see ei mõjuta inventeerimisandmete tegelikkusele vastavust. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on vaidemenetluses (tlk 12-14) kaebajale selgitanud eraldisel 6 lageraie lubamisest keeldumise ning metsaregistrisse kantud andmetele tuginemise põhjusi ning kohus nõustub vastustaja vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks kõike üle korrata (HKMS § 165 lg 2).
2. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lg 2 ls 2 sätestab, et haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.
3. Menetlusosalistel ei ole vaidlust eraldisel 6 oleva metsa kaalutud vanuse osas inventeerimisandmete alusel. Nii metsateatise esitamise ajal kui ka keelduva otsuse tegemise ajal oli see eelnimetatud andmete alusel 71 aastat. Raiet lubav vanus (72 aastat) oli seega saavutamata. Samuti ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et täitamata olid

§ 29lg 4 punktides 2 ja 3 sätestatud eeldused.

Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas Keskkonnaamet oleks pidanud metsateatise menetlemisel teostama välitööd. 10.

§ 41

lg 7 sätestab, et Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele.

§ 47

lg 7 sätestab, et üldreeglina võtab Keskkonnaamet aluseks inventeerimisandmed ning kui need ei vasta tegelikkusele, siis võtab Keskkonnaamet aluseks tegelikud andmed metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta. Sätte seletuskirja kohaselt on

§ 41

lg-s 7 eesmärgiks anda Keskkonnaametile võimalus raie lubamise otsustamiseks tegelike andmete kohaselt, kui inventeerimisandmed on mingil põhjusel valeks osutunud.

1. Kohtu arvates ei olnud olukorras, kus huvitatud isik üksnes paljasõnaliselt väitis andmete ekslikkust ning metsa inventeerimine oli toimunud hiljuti haldusorganil kohustust välitöid teha. Sellises olukorras ei pidanud Keskkonnaametil tekkima põhjendatud kahtlust, et inventeerimisandmed võiksid olla valed. Kuigi kaebaja esindaja väitis haldusmenetluses, et on seisukohal, et puistu on lageraie teostamiseks vajalikud parameetrid saavutanud (tlk 15), siis ühtegi väidet kinnitavat tõendit selle kohta haldusmenetluses ja/või kohtumenetluses esitatud ei ole. HKMS § 59 lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. 5 Ka haldusmenetluses on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid (HMS § 38 lg 3). Kohus märgib, et kaebaja esindajaks haldusmenetluses oli Ü. Vendland, kelle metsanduse alast pädevust on kaebaja ise tunnistanud, märkides, et tegemist on metsakorraldajaga, kes on sooritanud metsakorraldaja eksami ja katsetöö. Seega ei oleks kaebajal oma väite tõendamiseks vajalike tõendite hankimine olnud ülemäära keeruline, eeldades, et kaebaja ka tegelikult soovis saada raieõigust, mitte pelgalt vaielda haldusorganiga selle üle, kas peaks teostama välitööd.
2. Kaebaja metsamajandamise kava on koostatud 28.07.2014 ning selle välitööd teostati 08.06.2014 (tlk 16-22). Metsateatis esitati 30.09.2014 (tlk 10), st sisuliselt 2 kuud pärast metsamajandamise kava valmimist.

§ 9

lg 2 alusel kehtestatud määruse nr 209 § 3 kohaselt on metsaregistri andmetel õiguslik tähendus

-is sätestatud ulatuses. Seda, et metsaregistri andmed on metsateatise andmise menetluses õigusliku tähendusega kinnitab ka

§ 41

. Seejuures sätestab

§ 11

lg 41 ls 2, et metsa inventeerimisandmed, välja arvatud statistilise valikmeetodiga saadud, kehtivad kümme aastat nende kandmisest koos metsakaardi andmetega metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse. Registrisse kantavad inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta. Viidates Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2012 lahendi nr 3-11-685 punktile 10 märgib kohus, et

§ 11

lg 41 eesmärgiks on tagada metsaregistrisse kantud andmete usaldatavus ja kasutamine seadusandja poolt kehtestatud perioodi vältel, samuti ühesuguste andmete kättesaadavus avalikkusele ja riigiasutustele. Metsaregistri andmete kasutamine aitab tagada ka HMS § 5 lg-s 2 sätestatud eesmärkide täitmise, st muudab menetluse kiiremaks, läbipaistvamaks ja ökonoomsemaks. Metsaregistri pidamisel ja metsa inventeerimisel kaoks kohtu hinnangul igasugune tähendus, kui selles olevaid andmed (praegusel juhul ca 2 kuu vanuseid andmeid) ei saaks kasutada metsateatise menetlemisel ning metsateatise taotlemisel tuleks metsateatise menetlejal metsaomaniku soovil igakordselt läbi viia sisuliselt uus metsa inventeerimine.

1. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja esindajal tekkis haldusmenetluses kahtlus metsaregistris olevate andmete õigsuses ja ta soovis metsateatise menetluses lähtuda teistest andmetest, siis oleks ta pidanud korraldama uue inventeerimise või tooma vähemalt välja asjaolud, mis inventeerimise väliandmete järgselt on muutunud. Vastustaja ei ole jätnud kaebaja 30.09.2014 avaldust tähelepanuta ning on selgitanud metsaregistrisse kantavate andmete kvaliteedi kontrolli. Seega pidi vastustaja 17.10.2014 kirjast (tlk 41, sh pöördel) olema kaebajale üheselt selge, et Keskkonnaamet ei pidanud metsaregistri andmeid tegelikkusele mittevastavaks ning Keskkonnaamet ei pidanud vajalikuks alles 08.06.2014 teostatud inventeerimise välitöid looduses uuesti teostada. Ka vaideotsuse punktis 2.3 selgitas vastustaja, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tingida kehtivate inventeerimisandmete ebatäpsuse (inventeerimise järgselt ei ole
2. eraldisel raieid teostatud, puuduvad andmed metsakahjustustest), mistõttu ei pidanud vastustaja põhjendatuks uue välitöö korraldamist. Kohus märgib, et ka Riigikohus on pidanud võimalikuks vaidemenetluses täiendavate tõendite esitamist (vt Riigikohtu 14.11.2007 otsus nr 3-3-1-47-07, punkt 11). Kuivõrd raie lubamisest keeldumise otsusest nähtus selgelt, et Keskkonnaamet pidas registriandmeid õigeteks, siis oleks kaebaja pidanud hiljemalt vaidemenetluses esitama tõendid, et metsaregistri andmed ei ole õiged. Seda kaebaja ei teinud.
3. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et Keskkonnaamet lähtus metsateatisele lageraie teostamist keelava märke tegemisel kehtivast õigusest (

§ 29

lg 4 p 1) ja metsaregistrisse kantud inventeerimisandmetest, mistõttu on Keskkonnaameti keelduv otsus õiguspärane. 6 15. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 ls-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole dokumente menetluskulude väljamõistmiseks esitanud jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 7