Obsah (6)

§ 168§ 371§ 236§ 667§ 662§ 173

Tsiviilasi nr: 2-15-16208 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 05.0

) § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda

§ 168lg 1 alusel.

1. Maakohus leidis, et kostja on käesolevaks ajaks andnud tahteavalduse, mille andmiseks kohustamist hageja hagiga nõuab. Kuna nõutav tahteavaldus on juba antud, puudub hagejal õiguskaitsevajadus. 2 Tsiviilasi nr: 2-15-16208
2. Kohus keeldus hageja nõude, kohustada kostjat andma nõusolekut laenulepingu muutmiseks selliselt, et hageja vabastatakse tingimusteta kõigist laenulepingust tulenevatest laenusaaja õigustest ja kohustustest, menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel seoses õiguskaitsevajaduse puudumisega.

Määruskaebus ja selle põhjendused

1. Hageja palub maakohtu määruse tühistada.
2. Kohus tõlgendas ebaõigesti

§ 371lg 2 p 2.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 25.02.2016 määruses, et hageja esitatud hagi on õiguslikult võimalik. Seega ei kohaldu EJ hagile

§ 371lg 2 p 2 menetlusse võtmisest keeldumise alus.

1. Kohus on asjaolu, kas hagi menetleda või mitte, otsustamisel hinnanud kostja esitatud tõendeid võlgnetava kohustuse täitmise kohta. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus ei saa hagi menetlusse võtmisel hinnata tõendeid. Samuti lähtus kohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel ebaõigesti asjaolust, mis on toimunud pärast hagi esitamist.
2. Kolmandaks kohaldas kohus ebaõigesti tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ja on selle tõttu ebaõigesti tuvastanud

§ 371

lg 2 p 2 kohaldamise eelduse, et kostja on teinud sellise soorituse, mida hageja nõuab - esitanud tahteavalduse laenulepingu muutmiseks, mis on panga poolt tagasi lükatud. Hageja osundab, et kostja tegu – tema ühekordne ja rahuldamata jäänud taotlus laenulepingu muutmiseks ei ole sama, mida hageja saaks hagi rahuldamise korral. Oluline on, et kohtuotsusega tuvastatud tahteavalduse kohustus on tähtajatu ja korduvkasutatav. 14. Hageja esitab ja palub kooskõlas

§ 236

lg 1, § 272 lg 1 ja § 662 lg 3 võtta asja juurde panga 15.02.2016 teade hagejale laenuvõlgnevuse kohta, mis tõendab asjaolu, et kostja rikub laenukohustust, mis jagati kohtumäärusega kaaslaenajate sisesuhtes temale ning võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist hagejalt hoolimata asjaolust, et hageja ja kostja on komprimissiga kokku leppinud, et kostja tagab laenulepingu täitmise. Menetluse edasine käik 15. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 3 Tsiviilasi nr: 2-15-16208 17.

§ 371

lg 2 sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagi menetlemisest keeldumine on viidatud sätte kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Seejuures lasub kohtul keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest.

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 02.05.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-3112, p 13; 09.10.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12; 18.11.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). 18. Vaidlustatud kohtumääruses pole maakohus eelmärgitut

§ 371lg 2 p 2 kohaldamisel piisavas ulatuses arvestanud.

19. Käesolevas asjas 25.02.2016 tehtud määruses on ringkonnakohus leidnud, et hageja nõue kohustada kostjat andma nõusolek laenulepingu muutmiseks ei ole esitatud asjaoludel õiguslikult võimatu. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti keeldunud 16.03.2016 määrusega hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel ka põhjusel, et hagejal puudub õiguskaitsevajadus, kuna tahteavaldus, mida hageja nõuab, on kostja poolt juba antud. Kolleegium on seisukohal, et hagiavalduses välja toodud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud kompromissis sätestatud kohustust võtta endale kõik hageja kohustused AS-i SEB Pank ees, mis tulenevad hageja, kostja ja panga vahel sõlmitud laenulepingust nr L

1. Samuti ei saa menetlusse võtmisel hinnata, kas hagiavalduses taotletud tahteavaldus on juba antud 03.02.2016 kostja esindaja poolt panga poole pöördumise näol. Nimetatu peab maakohus välja selgitama asja sisulisel läbivaatamisel. Juhul kui leiab tuvastamist, et hagetav nõusolek on kostja poolt juba antud, ei saa hageja nõuet rahuldada. Vaidlustatud kohtumääruses on maakohus ekslikult asunud sisuliselt hindama menetlusosaliste poolt esitatud põhistusi ja tõendeid. Asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt.
2. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kuigi kostja uuris 03.02.2016 oma esindaja kaudu pangalt võimaluste kohta, kuidas hageja saaks vabaneda laenulepingust tulenevatest kohustustest, vaidleb kostja 14.03.2016 seisukohast nähtuvalt hagile vastu ega näe endal sisuliselt kohustust anda hagejale hagiavalduses taotletud nõusolek. Ka sellele, kas poolte vahelisest kompromissist tuleneb kostja kohustus taotletud nõusolek anda, saab maakohus vastata asja sisulisel läbivaatamisel.
3. Hageja on määruskaebuse menetluses esitanud täiendava tõendina AS-i SEB Pank meeldetuletuse võla kohta (tl 83).

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse 4 Tsiviilasi nr: 2-15-16208 põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest tulenevalt võtab kolleegium hageja poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõendi asja materjalide juurde. 22. Menetluskulude jaotuse üle otsustab vastavalt

§ 173

lg 3 teisele lausele alama astme kohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu 5