) alusel I.V. Projekt OÜ (edaspidi äriühing)
Projekt OÜ ainuosanik ja juhatuse liige, vastutusotsuse koostamiseks (
ja
Vastutusotsuse koostamisel muutub I.V. äriühinguga solidaarselt vastutavaks äriühingule 21.01.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/021692-17 määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste ning nendelt arvestatud intresside tasumise eest (kokku 74 287,42 eurot). 2.4. Esineb alus vastutusotsuse koostamiseks, kuna I.V. oli maksuvõla tekkimisel äriühingu juhatuse liige, kellel oli kohustus tagada maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine.
lg 1 kohaselt vastutab ta selle kohustuse tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et I.V. on juhatuse liikme kohustuste rikkumisega põhjustanud äriühingule maksuotsusega määratud maksuvõlad, kuna äriühingu ainuesindajana vormistas ta formaalseid arveid tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta. Sellise tegevuse eesmärgiks oli tasumisele kuuluva maksusumma vähendamine ning läbi alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise käibemaksu enammakse tekitamine. Sellest tulenevalt on vastutusotsuse tegemine I.V.le võimalik ning tema vara suhtes võib taotleda
I.V. jättis täitmata juhatuse liikmele pandud kohustused, mille tagajärjel sattus äriühing majanduslikku olukorda, kus maksuvõla sissenõudmine on võimatu. Vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine I.V.le, kes vastutab seaduse alusel I.V. Projekt OÜ maksuvõla eest summas 74 287,42 eurot. Esineb põhjendatud kahtlus, et äriühingu endise juhatuse liikme I.V. juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos, kuna I.V. juhtimise ajal esitati käibedeklaratsioonides valeandmeid ning tehti ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Seega rakendub isiku suhtes viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. 2.
¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui I.V. on esitanud tagatise
lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt ning valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule. Kui I.V. soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks I.V. puhul 74 287,42 eurot. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Halduskohtumenetuse seadustiku (edaspidi HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.
ei näe ette maksukohustuslase seletuste esitamist maksuhaldurile täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, mistõttu otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 4.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (
5.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 7. Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on
lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust ja kontrolli tulemusena määratakse maksusumma. Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Praegu on taotleja kinnitanud, et alustas kohtule esitatud loataotlusega äriühingu endise juhatuse liikme I.V. suhtes vastutusmenetlust ning selle tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse koostamine. Vastutusotsusega on I.V.le määratav võimalik tasukohustus 74 287,42 eurot. Ka on maksuhaldur kontrollinud äriühingu maksude tasumise ja deklareerimise õigust, tuvastanud valeandmete esitamise deklaratsioonides ning kohustanud maksuotsusega äriühingut tasuma makse summas 48 776,20 eurot (tl 8-10). Tasumata maksusummale lisanduvad intressid on seisuga 08.03.2016 25 511,22 eurot (tl 27-28). Maksuhaldur on selgitanud ning esitanud ka vajalikud tõendid selle kohta, miks maksukohustuse täitmine äriühingu varade arvelt on osutunud võimatuks. Kuigi äriühingule kuulub registervarana haagis (tl 36), traktor-liikurmasin Kawasaki (tl 36 pöördel), sõiduauto Opel Vivaro (tl 37) ja kaubik Fort Tournero Connect (tl 37 pöördel), siis ei ole nende arvel äriühingu maksukohustuse täitmine osutunud võimalikuks, sest kohtutäitur P. Petteri kirjade kohaselt ei ole sõidukite seisukord ja asukoht kohtutäiturile teada (tl 46, sh pöördel ja 50 pöördel). Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Äriühingu maksuvõla tekkimise ajal oli juhatuse liikmeks I.V., kes esitas perioodil 07.2013 kuni 10.2013 valeandmetega käibemaksudeklaratsioone, kuna äriühingul puudus õigus kajastada käibemaksuarvestuses Krantz OÜ arveid. Ajavahemikul 08.2013-11.2013 teostas äriühing aga ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ning need oleks tulnud deklareerida ja arvestada ning tasuda nendelt tulumaks. Sellisena on võimalik juhatuse liikme kohustuste süüline rikkumine ning I.V. vastutus äriühingu maksuvõla eest. 8.
lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et I.V. käitumine äriühingu juhatuse liikmena ning teadlikult ebaõigete andmete esitamine viitab I.V. võimalikule suhtumisele avalik-õiguslikesse kohustustesse ega välista sarnase käitumise tulevikus jätkumist, näiteks maksukohustuse vältimiseks enda vara võõrandamise näol. Maksuhalduri väidetele tuginedes ei saa väita, et I.V. tegevus äriühingu juhtimisel, majandustegevuse korraldamisel ning maksukorralduse seadusest tulenevate kohustuste täitmisel viitab selgelt, et I.V. käitumine on olnud teadlik ning maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine on olnud tingitud soovist saada rahalist kasu. Kohtu hinnangul võib taotluses toodud pinnalt asuda seisukohale, et I.V. võib asuda tulevikus maksude maksmisest kõrvale hoiduma, mistõttu on taolise olukorra tekkimise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist. Kohus märgib, et tegemist on prognoosiga, kuid I.V. sissetulekud ei anna samuti alust arvata, et isik oleks võimeline vastutusotsusega määratavat rahalist kohustust täitma (tl 51). Kohus märgib, et I.V. sissetulekutest ei oleks võimalik määratavat rahalist kohustust täita, kuna pangakontodele aresti seadmisega peab talle igakuiseks kasutamiseks jääma kätte Eesti Vabariigis kehtestatud töötasu alammäärale vastav rahasumma. I.V. sissetulekud on kas sellega võrdsed või ei küüni selleni. 9. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine
Samuti vastutab I.V. taotluses märgitud andmete kohaselt äriühingu maksuvõla eest, kuna viidatud isik oli äriühingu juhatuse liige perioodil, mil maksuotsusega määratud maksukohustus tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (
10. Taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Taotluse kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud I.V. suhtes, kui ta esitab maksuhaldurile
lg 1 p 3, § 121 kohase asendustagatise või kannab tagatissumma 74 287,42 eurot deposiiti. 11. Kohus leiab, et taotleja põhjendusi ja valitud täitetoimingut arvestades on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete rakendamata jätmise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et maksuhalduri nõude tagamiseks on I.V. ainuomandisse kuuluva kinnitu (registriosa number xxxxxx) ja I.V.le kaasomandisse kuuluva kinnistu (registriosa number xxxxxx) koormamine hüpoteekidega vastavalt 39 830,42 eurot ja 43 000 eurot põhjendatud ja proportsionaalne ning arvestades maksuhalduri põhjendatud huvi, ei koorma maksukohustuslast ülemäära. Hüpoteegi seadmisel säilib omanikul kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus, samuti on võimalik leppida maksuhalduriga kokku kinnistu käsutamise tingimustes. Maksuhaldur on välja toonud kinnistute hinnangulise väärtuse ning põhjendatud on täitemenetluse kulude arvesse võtmine. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.