39108296512; kodakondsus Eesti, keskharidusega, emakeel eesti keel; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; email: xxxx; varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral: 03.02.2015 Tartu Maakohtu otsusega
järgi 5 kuu ja 27 päevase vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga; 16.02.2010 Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 1, 4 järgi 1 aastase vangistusega,
lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 30.09.2011 määruse alusel 11.10.2011 katseajaga 1 aasta; 30.03.2009 Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 1, 3 § 199 lg 2 p 7, 8 , 9 järgi 1 aasta 2 kuu ja 27 päevase vangistusega katseajaga 18 kuud; väärteokorras karistatud 2 korral; tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 04.02.2016 tähtajaga 1 aasta. Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu, määratud korras Prokurör Elle Karm Kohtuotsuse õiguslik alus KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 ja
lg 1,3 RESOLUTSIOON Jaan Kruuda süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses, s.o summas 2000 (kaks tuhat) eurot.
lg 2 ja § 64 lg 2 alusel moodustada liitkaristus 03.02.2015 Tartu Maakohtu 1 otsusega mõistetud ära kandmata karistusega - 5 kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat ning
lg 6 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgneval esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 174 (ükssada seitsekümmend neli) eurot ja ülejäänud üheteistkümnel kuul vähemalt 166 (ükssada kuuskümmend kuus) eurot kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE
II Süüdistuse sisu Jaan Kruudat süüdistatakse selles, et tema tungis 29.01.2016 kella 16.32 ajal koos S T ja alaealise R-K V valdaja tahte vastaselt lukustamata ukse avamise teel xxxx asuva AS Hoolekandeteenused Vao Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuse varjupaigataotleja A T kasutamiseks antud eluruumi. Seega, valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku sissetungimisega elamiseks kasutatavasse ruumi pani Jaan Kruuda toime
2 III Prokuröri ettepanek Võttes arvesse, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, taotleb prokuratuur asja lahendamist käskmenetluses.
ettenähtud karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine grupis (
2015. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist oli Jaan Kruudal 1063.- eurot, seega jääb päevamäär alla miinimumpäevamäära. Prokurör teeb ettepaneku tunnistada Jaan Kruuda süüdi
lg 2 p 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses s.o summas 2000 (kaks tuhat) eurot arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 10 eurot.
lg 2 ja § 64 lg 2 alusel moodustada liitkaristus 03.02.2015 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud ära kandmata karistusega - 5 kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat ning
Samuti teeb prokurör
lg 1 ja 3 alusel ettepaneku võimaldada Jaan Kruudal rahalise karistuse tasumine ositi ühe aasta jooksul tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgneval esimesel kuul vähemalt 174.- eurot ja ülejäänud 11 kuul vähemalt 166.- eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt Jaan Kruuda süüdistuses saabus kohtusse 14.03.2016. Süüdistusakt on süüdistatavale edastatud 14.03.2016 ning 17.03.2016 on Jaan Kruuda kinnitanud selle kättesaamist. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud kannatanu A T ülekuulamise protokolliga, tunnistajate J S, P R ja M M ülekuulamise protokollidega, asitõendi vaatlusprotokolliga, kahtlustatavate R-K V, S T ja Jaan Kruuda ülekuulamise protokollidega, AS Hoolekandeteenused volikirjaga, e-kirjavahetusega J S ja menetleja vahel, väljavõttega www.delfi.ee -st, väljavõttega www.riigiteataja.ee -st „Varjupaigataotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ ja kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrustega. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus Jaan Kruuda käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo.
lg 2 p 1 näeb valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku 3 tungimise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad ja raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine grupis. Kohus leiab, et süüdistatav Jaan Kruuda puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb Jaan Kruuda süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses ehk 2000 eurot arvestades päevamääraks miinimumpäevamäära 10 eurot vastavalt
. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ning vastavalt
lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse tasumise ositi 12 osamaksena 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgneval esimesel kuul vähemalt 174.- eurot ja ülejäänud 11 kuul vähemalt 166.- eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 645,00 eurot ja määratud kaitsja tasu 72 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.