Obsah (4)

§ 4181§ 64§ 68§ 73

1-15-10361 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-10361 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika A

§ 4181

lg 2 p-s 1 ja § 418 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning teda karistati

§ 64

lg 1 sätteid kohaldades 8 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 30.01.

1. Kohtuotsusega mõisteti J. Krongauzilt välja menetluskuludena 3876 eurot, mille J. Krongauz kohustub hüvitamata kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. 1.
2. Kõnealuse otsusega mõisteti süüdi ka Sergei Stroiko, keda karistati

§ 4181

lg 2 p-des 1 ja 2, § 418 lg 2 p-des 1 ja 2, § 415 lg-s 1 ja § 414 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest

§ 64

lg 1 alusel 7 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 30.01.

1. Kohtuotsusega mõisteti S. Stroikolt välja menetluskuludena 4376 eurot, sh sundraha 1075 eurot, määratud kaitsjale U. Simonile kohtueelsel menetlusel makstud tasu 624 eurot ning 1 1-15-10361 ekspertiisitasud kogusummas 2679 eurot. Kohus määras, et menetluskulud kohustub S. Stroiko hüvitama kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. 1.
2. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ka Vladimir Vahrušev, keda karistati

§ 4181

lg 2 p-des 1 ja 2 ning § 418 lg 2 p-des 1 ja 2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest

§ 64

lg 1 alusel 6 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 02.02.

1. Kohtuotsusega mõisteti V. Vahruševilt välja menetluskuludena 4182 eurot, mille V. Vahrušev kohustub hüvitama kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. 1.
2. Samuti mõisteti Harju Maakohtu 22.02.2016 otsusega süüdi Sergei Stasevitš, keda karistati

§ 4181

lg 2 p-des 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus, so 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks loeti 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Kõnealune vangistus jäeti

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et S.

Stasevitš talle määratud 5 aastase kaitseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemist arvestati alates 22.02.

1. Sama kohtuotsusega mõisteti S. Stasevitšilt välja menetluskuludena 2481 eurot, mille S. Strasevitš kohustub hüvitama kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.
2. Harju Maakohtu 22.02.2016 otsuse peale esitasid V. Vahrušev ja S. Stroiko määruskaebused. 2.
3. V. Vahrušev märgib esitatud määruskaebuses, et kannab käesoleval ajal karistust vanglas, tööd tal pole ning samuti pole tal rahalisi sääste, mis võimaldaksid tal menetluskulusid tasuda. Sel põhjusel taotleb ta talt väljamõistetud menetluskulude hüvitamise võimaldamist pärast karistuse ärakandmist. 2.
4. S. Stroiko määruskaebuses vaidlustatakse menetluskulusid seoses määratud kaitsja tasude väljamõistmisega. Nimelt leitakse, et väljamõistetud ja taotletud kaitsjatasu ei vasta faktiliselt osutatud õigusabi mahule. Määratud kaitsjat nägi ta esmakordselt esimesel ülekuulamisel, mis kestis 2 tundi. Teine kohtumine, mille initsiaatoriks oli kaitsja ja mis toimus Tallinna Vanglas, süüdistatav ja kaitsja kriminaalasja aspekte ei arutanud ja kaitsja süüdimõistetule õigusabi ei osutanud. Sellest lähtuvalt leitakse, et väljamõistetud menetluskulu on liialt suur, see ei vasta teostatud tööde mahule ja see tuleb jätta riigi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalide kohtukolleegium alljärgnevatele seisukohtadele. ning esitatud määruskaebustega, asub
6. Esmalt selgitab kohtukolleegium seoses V. Vahruševi määruskaebusega, et KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS
7. või
8. peatüki sätteid, arvestades
9. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 390 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. KrMS § 326 lg 3 (
10. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.
11. Esitatud kaebusest nähtuvalt vaidlustab V. Vahrušev maakohtu otsust menetluskuludesse puutuvas osas. Täpsustavalt taotleb ta menetluskulude hüvitamise võimaldamist pärast karistuse kandmist. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja V. Vahruševi määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning see tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium 2 1-15-10361 on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiabki, et V. Vahruševi määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitute taotlustega. Nagu märgitud, taotleb V. Vahrušev määruskaebuses talt väljamõistetud menetluskulude hüvitamise võimaldamist pärast karistuse kandmist. Kohtukolleegium osutab kõrgeima astme kohtu lahendi nr 3-1-1-120-12 p-le 7, kus kõrgeima astme kohus selgitas, et menetluskulude tasumise ajatamisega seonduvas osas on asjassepuutuv KrMS § 423, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Seega tuleneb Riigikohtu selgitustest menetluskulude ajatamise küsimuses, et menetluskulusid on võimalik ajatada kuni 1 aasta peale, mida maakohus V. Vahruševilt menetluskulude väljamõistmises osas on ka teinud. Märgitust tuleneb, et seaduslik alus V. Vahruševi taotluse - võimaldada tal menetluskulusid tasuda karistuse kandmise järgselt rahuldamiseks puudub. Kõnealuses lahendis on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Seega, kuna sellised normid, mis võimaldaksid V. Vahruševi taotluse rahuldamist puuduvad ning puudub ka seaduslik alus V. Vahruševi taotluse rahuldamiseks, siis tuleb Harju Maakohtu lahend V. Vahruševi suhtes menetluskuludesse puutuvalt jätta muutmata ja tühistamata. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust V. Vahruševi määruskaebuse alusel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et V. Vahruševi määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.
12. Mis puudutab S. Stroiko määruskaebust, siis sellest nähtuvalt vaidlustatakse maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude suurust, leides, et väljamõistetud menetluskulu on määratud kaitsja osas põhjendamatu. Materjalidest nähtuvalt lahendati käesolev kriminaalasi kokkuleppemenetluses. 29.03.2015 jõustus kriminaalmenetluse seadustiku redaktsioon, mille kohaselt on KrMS § 245 lgt 1 muudetud võrreldes varasemalt kehtinud redaktsioonidega. Nimelt märgitakse KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral 3 1-15-10361 absoluutsummana kokkuleppesse. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Ka selgitatakse seletuskirjas, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab isikul juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma. Käesoleval juhul tuleneb 16.02.2016 prokuröri, S. Stroiko ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppest (kd VII tl 85-91 pö), et menetluskuludena on ekspertiisitasud (430+430+420+430+549+420) 2679 eurot ning riigi õigusabi kulud summas 624 eurot. Süüdistatav ja tema kaitsja on sellega nõustunud ning on seda kinnitanud oma allkirjaga. Lisaks nähtub kohtuistungi protokollist, so prokuröri vastusest kohtule seoses sundrahaga, et isikutele on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb sundraha väljamõistmine summas 1075 eurot. Nii süüdistatavad kui kaitsjad on kohtuistungil jäänud kokkuleppe juurde ning väljendanud nõusolekut ka sundraha osas, sh taotlenud menetluskulude hüvitamist ühele aastale. Selliselt on maakohus ka kokkuleppe kinnitanud, võimadades S. Stroikol hüvitada menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Seega on maakohus menetluskulude väljamõistmisel toiminud kooskõlas kehtiva seadusega, täpsemalt KrMS § 245 lg-ga 1 ja § 248 lg 1 p-ga 5, esitatud määruskaebuses pole viidatud mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
13. peatüki
14. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, mistõttu jätab ringkonnakohus KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise tõttu S. Stroiko määruskaebuse KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt 3-1-1-7-16 p 5.3.). /allkirjastatud digitaalselt/ 4