← Eesti

2-15-19122/32

Obsah (7)§ 423§ 230§ 236§ 125§ 173§ 162§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-19122 Tsiviilasi T. P. hagi S. P., A.

§ 423lg 2 järgi.

Kostja 1 ei saa antud asjas olla kostjaks. S. P. leiab, et abielulisi suhteid ei saa käsitleda ainult kooseluna. Kostja 1 oli

  1. a *-aastane ja teab täpselt, et ema suhtles isaga ka hiljem ning ka majanduslikud suhted polnud lõplikult katkenud. Lahutust ei toimunud just ema (hageja) tõttu, sest isal (E. P.al) oli siiski oma koht nende elus ja ema ei soovinud ilmselt seda tuge kaotada, seega abielu lahutada. Korter, kus elati, oli kostjale 1 teadaolevalt antud ühismajandi poolt just isale (E. P.ale). Ei ole vastu, et kõnealust korterit kasutab ema (hageja) jätkuvalt oma elukohana. Ei nõustu sellega, et ema soovib korteriomandit ilmselt tervikuna käsutada. Kostja 1 leiab, et korteri erastamise toimikust ühe lehekülje esitamine tõendina on pahatahtlik ja eksitav. Korteris omas sissekirjutust ka E. P., siis kostja 1 hinnangul ei olnud seaduslikus korras erastamine võimalik ilma E. P.'a nõusolekuta ja sellekohased dokumendid peaks olema samuti toimikus. Vajadusel pidanuks esitama kohtule kogu korteri erastamise toimiku materjalid ja kui tsiviilasi leiab edasist menetlust, siis seda taotlebki. Ise täiendavaid tõendeid esitada ei soovi. Hagi ei kuulu rahuldamisele /tlk 126-127/. S. P. teatas kohtule, et tal ei ole võimalik kohtuistungil osaleda perekondlikel põhjustel. On nõus, et tsiviilasja menetletakse ilma tema osavõtuta. Ei ole vastu, kui hageja kasutab kõnealust korterit ja elab seal oma elu lõpuni /tlk 178-179/. 3.
  2. Kostjal 2 A. K. ei ole vastuväiteid hagiavaldusele ja leiab, et korter kuulub hagejale. Ema (hageja) on A. K.'i üles kasvatanud ja A. K. mäletab E. P.a ähmaselt ajast, kui A. K. oli umbes *-aastane. Hiljem, ei koolis ega muudes elutoimetustes, pole E. P. A. K.'i elus enam figureerinud. E. P. pole maksnud elatist ega muul moel toetanud, samuti ei toetanud E. P. hagejat korteri ostmisel /tlk 105-106/. Mäletab isa viimati
  3. aastast. On hagiavaldusega nõus, hagi on põhjendatud /tlk 184/ ja palub hagi rahuldada /tlk 191/. 3.
  4. Kostjal 3 L. U. ei ole vastuväiteid hagiavaldusele. L. U. ei mäleta isa rohkem kui lasteaia pildilt. Oli peres see, kes soovis isaga suhelda ja läks jalgsi *, et isa uute lastega mängida. Mäletab, et ema soovis isalt elatist. A. M. tõi raha * * aga see oli ainult üks kord. Ülejäänud aja on nad koos emaga elanud, kes kasvatas neid üksi. Korter kuulub õigusega emale /tlk 184/. Palub hagi rahuldada /tlk 191/. 3.
  5. Kostja 4 I. K. ei ole huvitatud sellest, kellele hagis nimetatud korter läheb ja ei soovi sealt midagi /tlk 97/. Teatas, et kohtuistungile ei saa tulla tervislikel põhjustel /tlk 164/. 3.
  6. Kostjal 5 A. P. ei ole vastuväiteid hagiavaldusele. A. P. ei mäleta vanemate kooselu. Isaga kokkupuuted on toimunud juhuslikult ja väljaspool kodu. Mäletab kahte kokkupuudet isaga. Ükskord küla poe juures, kui isa oli S.ga koos, siis nad ei teinud temast välja. Teine kord *, kus A. P. töötas majahaldajana. Isa tuli sinna ja kui talle öeldi, et A. P. on ta noorem poeg, 3 siis isa vastas, et: „Jah, tundub sugulane“. Isa ei soovinud temaga suhelda /tlk 184/. Palub hagi rahuldada /tlk 191/. 3.
  7. Kostjal 6 K. L. ei ole vastuväiteid hagiavaldusele ja ta ei soovi nimetatud objektist (korter *, * alevik, * vald, * maakond) kasu saada /tlk 98/. Kohtuistungist osa võtta ei soovi /tlk 167/. 3.
  8. Kostjal 7 K. L. ei ole vastuväiteid hagiavaldusele ja ei soovi kohtuprotsessis osaleda ega kasu lõigata /tlk 165/. Teatas, et kohtuistungile ei ole võimalik tulla, kuna viibib tööga seoses palju välismaal ning ei ole kohtuasjast huvitatud /tlk 174/. 3.
  9. Kostja 8 E. L.'i seaduslik esindaja I. L. ei esitanud vastuväiteid hagiavaldusele. Teatas, et ei soovi menetlusest osa võtta ja kohtuistungile tulemine oleks keeruline, kuna puudub isiklik transport /tlk 173/.
  10. Kohtuotsuse põhjendused 4.
  11. Hageja on esitanud kohtule tuvastushagi lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) §-st

  1. Tuvastusnõude esitamiseks peab olema hagejal tuvastushuvi. Hageja tuvastushuvi seisneb selles, et seoses abikaasa E. P.a (P.) surmaga *. a ja 01.07.
  2. a jõustunud perekonnaseaduse muudatustega on hageja olukorras, kus hagejale kuuluv korteriomand asukohaga *, * küla, * vald, * maakond, on formaalsete tunnuste põhjal abikaasade ühisvara. Kohtule esitatud hagiavalduse eesmärgiks on tuvastada, et korteriomand, mis koosneb */* mõttelisest osast maatükist asukohaga *, * küla, * vald, * (katastritunnus *:*:*) ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa ning reaalosana korter nr * (üldpinnaga 77,4 m2, registriosa nr *), ei kuulunud abikaasade T. P.a ja E. P.a ühisvara hulka, vaid on T. P.a lahusvara. 4.
  3. Esmalt loeb kohus tuvastatuks järgmised käesolevas tsiviilasjas tähendust omavad asjaolud. Hageja T. P. ja E. P. abiellusid *. a ja nende abielu lõppes *. a E. P.a surmaga, mida tõendavad hageja esitatud Rahvastikuregistri väljatrükid tlk 9-
  4. Kostjad 1-8 ei ole eeltoodud faktilistele asjaoludele vastuväiteid esitanud. 4.
  5. Kohus kontrollib, kas hagejal on nõue kostjate 1-8 suhtes. Kostjad 1-5, s.o S. P., A. K., L. U., I. K. ja A. P. on T. P. ja E. P.a ühised lapsed, mida tõendavad hageja esitatud Rahvastikuregistri väljatrükid tlk 9-
  6. Kostja 6-8, s.o K. L., K. L. ja E. L. on E. P.a lapsed, mida tõendab hageja esitatud Rahvastikuregistri väljatrükk tlk
  7. E. P.a surma ajal kehtinud pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 13 lg 1 järgi on pärandaja alanejad sugulased esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad. Seega on kõik eelnimetatud isikud, s.o kostjad 1-8 E. P.a seadusjärgsed pärijad. Hagejale teadaolevalt ei ole ükski pärija esitanud notarile avaldust E. P. pärandi vastuvõtmiseks ega ka pärandist loobumiseks. Vastavad päringud pärimisregistrisse ja väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kodulehelt ei andnud tulemust. Eeltoodud faktilistele asjaoludele ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Kostjad 1-8 ei ole seega E. P.a pärandist loobunud ja nad on pärandi vastu võtnud PärS § 118 lg 1 tunnustel (PärS § 118 lg 1 sätestab, et kui pärija käesoleva seaduse §- s119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks; PärS § 119 lg 1 järgi on pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud) ning neil on formaalne õigus nõuda pärandi, sh E. P.a osa tema ja hageja ühisvarast. Eeltoodust tulenevalt on hagejal tuvastushuvi ja tuvastusnõue kostjate 1-8 vastu. 4.
  8. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et esitatud hagiavaldus võib kuuluda rahuldamisele tulenevalt järgmistest sätetest. 4.4.
  9. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 210 lg 2 (alates 01.07.2010 kehtiv redaktsioon) sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud sätet on alates 09.07.
  10. a täiendatud lg 2 4 osas järgnevalt: kui vara omandati enne
  11. aasta
  12. jaanuarit, kohaldatakse vara kuuluvuse küsimustele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud perekonnaseadust. Lisati ka lg 3, mis sätestab, et kui abielusuhted lõppesid enne
  13. aasta
  14. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. 4.4.
  15. Kuni 30.06.
  16. a kehtinud PKS § 130 lg 2 sätestas, et enne selle seaduse jõustumist tekkinud ja sel päeval kestvatele perekonnaõigussuhetele kohaldatakse perekonnaseaduse sätteid, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. Sama PKS redaktsiooni § 132 sätestab, et lahusvara määratakse kindlaks perekonnaseaduse sätete kohaselt ka siis, kui see oli omandatud enne selle seaduse jõustumist. 4.4.
  17. Seega kuulub käesolevas asjas kohaldamisele kuni 30.06.
  18. a kehtinud PKS redaktsioon. 4.4.
  19. Kuni 30.06.
  20. a kehtinud PKS § 18 lg 2 sätestas, et kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Eeltoodud sättest tulenevalt tuleb käesolevas hagis esitatud nõude tuvastamiseks tuvastada esmalt hageja ja E. P.a abielusuhete lõppemise aeg ning kõnealuse vara soetamise aeg ning muud asjas tähendust omavad asjaolud, millele hageja on nõude esitamisel tuginenud. Järgnevalt kohus kontrollib ükshaaval kõiki hageja poolt esitatud asjaolusid, millele tuginedes hageja väidab, et formaalselt hageja ja E. P.a ühisvarasse kuuluv korteriomand on hageja lahusvara ning kostjate vastuväiteid hageja poolt esitatud asjaoludele. 4.
  21. Hageja leiab, et hoolimata asjaolust, et hageja ja E. P.a abielu oli E. P.a surma ajal *. a lahutamata, oli nende abieluline kooselu lõppenud üle 22 aasta tagasi. E. P. lahkus alaliselt pere juurest elamast
  22. a kevadel ning alustas * vallas * külas kooselu I. L.'iga. Hageja soovis nimetatud asjaolu tõendada tunnistajate E. R., E. L. ja I. K. ütlustega ja esitanud fotod laste L. U. ja I. K. esimestest koolipäevadest. 4.5.
  23. Tunnistaja E. R. andis kohtuistungil ütlusi, et elab * külas alates 1969-ndast või 1970ndast aastast ja elab seal ka käesoleval ajal, s.o on külas, kuhu väidetavalt asus E. P. elama
  24. a kevadel. Ta tundis E. P.'a tema eluajal ja teadis, et E. P. oli bussijuht ja hageja abikaasa ning nad elasid * kortermajas. E. R. ütluste järgi E. P. kolis * külla 1988-ndal või 1989-ndal aastal, kuna leidis endale sealt noore pruudi I. L.'i. Neil sündisid lapsed. Sel ajal oli E. P. juba * elanik. Hiljem, peale * sündi, said nad (E. P. ja I. L.) * korteri. E. P. ja I. L. elasid ühise perena. 4.5.
  25. Tunnistaja E. L. andis kohtuistungil ütlusi, et tema tütar läks kooli
  26. a. Tunnistaja puutus kokku ka L. U.'i vanematega, s.o hageja ja E. P.ga ja tundis neid mõlemaid. E. L. teadis öelda, et L. isa E. P. oli bussijuht. L. U. oli * aastane kui pere lagunes. Kohtule esitatud andmete ja Rahvastikuregistri väljatrüki järgi on L. U. sündinud *. a, seega E. L. ütluste järgi lagunes hageja ja E. P. pere aastatel 1988 või
  27. aastal. Lapsed jäid emaga, s.o hagejaga * elama. Isa lõi uue pere *. E. L.le teadaolevat pärast seda E. P. endist perekonda ei toetanud, kuna oli näha, et hagejal ja lastel oli väga raske olukord. 4.5.
  28. Tunnistaja I. K. oli L. U.'i klassikaaslane, samuti käisid koos lasteaias. Koolis olid nad koos kuni 6 klassini. I. K. käis ka L. kodus L.ga mängimas. L. isa (E. P.a) ta seal ei näinud. I. K. kinnitas, et L. U. elas koos ema ja õdede-vendadega koos *. Tunnistaja teadis L. isa, kuna L. isa elas temaga samas külas, s.o * külas kõrvalmajas. Tunnistaja ei osanud öelda, millal E. P. * kolis. Nii palju kui mäletab, elas ta kogu aeg seal. Ei mäleta, et E. P. oleks * elanud. Teab, et E. P.l sündisid uude lapsed ja nii palju kui mäletab, oli E. P. kogu aeg * elanik. 4.5.
  29. Hageja on kohtule on esitatud tõendina foto L. U.'i esimesest koolipäevast *. a ja I. K. esimesest koolipäevast *. a tlk
  30. Tunnistaja E. L. kinnitas, et tlk 23 ülemisel fotol on tema ja 5 ta tütar, samuti L. U.. Tunnistaja E. L. kinnitas, et see on koolipilt, võib-olla esimese klassi pilt. Pildil ei ole E. P.'a. Tunnistaja I. K. kinnitas, et tlk 23 ülemine foto on kooli esimese klassi pilt, on ka sellel pildil ja see on tema esimene koolipäev aastal *. a (oli siis *-aastane). Tunnistaja I. K. ütluste järgi on pildil ka hageja, E. P.'a pildil ei ole, kuna E. P. ei käinud kooli ega lasteaia üritustel. 4.5.
  31. Kohus leiab, et tunnistajate poolt antud ütlused on kattuvad ja tõendavad, et E. P. lahkus alaliselt pere juurest elamast hiljemalt 1989-ndal aastal. E. P. elas hageja juurest lahkudes * vallas * külas, kus lõi uue perekonna (nähtub nii E. R. kui E. L. ütlustest). E. P.a uues peres sündisid lapsed ja sel ajal oli E. P. juba * elanik. Hiljem, peale * sündi, said nad (E. P. ja I. L.) * korteri. E. P. ja I. L. elasid ühise perena (nähtub E. R. ütlustest). Tunnistaja I. K. ei mäleta, et L. U.'i isa E. P. oleks kunagi elanud koos L. ja tema emaga (hagejaga) *. I. K.'le teadaolevalt on E. P. elanud kogu temale teadaoleva aja * külas, s.o samas külas, kus elas I. K.. Samuti toetavad eeltoodud ütlusi tlk 23 asuv foto L. U.'i esimesest koolipäevast (ülemine) *. aastal ja I. K. esimesest koolipäevast *. aastal (alumine) kust ei nähtu, et lastele elutähtsatel sündmustel oleks osalenud nende isa E. P., mis toetab kaudselt tunnistajate antud ütlusi, et E. P. oli selleks ajaks (
  32. aastal) pere juurest lahkunud. 4.5.
  33. Ka kostja 2 A. K. kinnitas kohtuistungil, et mäletab E. P.a ähmaselt ajast, kui A. K. oli umbes *-aastane. Rahvastikuregistri väljatrükist tlk 61 nähtuvalt on A. K. sündinud *. a, seega mäletab A. K. E. P.a aastast
  34. Hiljem, ei koolis ega muudes elutoimetustes, pole E. P. A. K.'i elus enam figureerinud. E. P. pole maksnud elatist ega muul moel toetanud, samuti ei toetanud E. P. hagejat korteri ostmisel /tlk 105-106/. Mäletab isa viimati
  35. aastast /tlk 184/. 4.5.
  36. Samuti on kostja 3 L. U. kinnitanud kohtuistungil, et ei mäleta isa rohkem kui lasteaia pildilt. Rahvastikuregistri väljatrükist tlk 62 nähtuvalt on L. U. sündinud *. a. Seega kui eeldada esitatud väidete õigsust (et E. P. lahkus pere juurest hiljemalt 1989.a), oli L. U.
  37. a *aastane, kuid isa oma lapsepõlveajast enam ei mäleta. Kostja 3 soovis isaga suhelda ja läks jalgsi *, et isa uute lastega mängida. Mäletab, et ema soovis isalt elatist. A. M. tõi raha * * aga see oli ainult üks kord. Ülejäänud aja on kostja 3 koos emaga elanud, kes kasvatas neid üksi /tlk 184/. 4.5.
  38. Ka kostja 5 A. P. ei mäleta vanemate kooselu. Rahvastikuregistri väljatrükist tlk 64 nähtuvalt on A. P. sündinud *. a. Seega kui eeldada esitatud väidete õigsust oli A. P.
  39. a *aastane ning isa oma lapsepõlveajast ei mäleta. Isaga kokkupuuted on toimunud juhuslikult ja väljaspool kodu ja isa ei soovinud temaga suhelda /tlk 184/. 4.5.
  40. Kohus leiab, et ka kohtuistungil osalenud kostjate vastustest nähtub üheselt, et hiljemalt
  41. a E. P. ei elanud enam alalistelt oma pere, s.o hageja ja tema laste juures ning kostjatel A. K. ja A. P. puudus igasugune kontakt isaga ning kostjal L. U. oli kontakt isaga vaid seetõttu, et käis ise isa uues elukohas, s.o * külas isa külastamas ja tema uute lastega mängimas. 4.
  42. Hageja väidab, et *. a * sündisid E. P.l uues kooelust I. L.'iga lapsed – * K. ja K. L. ja laps E. L. sündis E. P.a ja I. L.'i kooselust *. a * ehk juba pärast E. P.a surma, mida tõendab Rahvastikuregistri väljatrükiga. 4.6.
  43. Kohus on eelnevalt käesoleva otsuse p-s 4.
  44. kontrollinud, kas hagejal on nõue kostjate vastu ja sealhulgas leidnud, et K. L., K. L. ja E. L. on E. P.a lapsed, mida tõendab hageja esitatud Rahvastikuregistri väljatrükk tlk
  45. Nimetatud väljatrükist nähtub sealhulgas, et E. P.a lapsed K. L. ja K. L. on sündinud *. aastal ning laps E. L. on sündinud *. a /tlk 10/. Eeltooduga on tõendatud hageja väited, et juba *. a * sündisid E. P.al uues kooelust I. L.'iga lapsed – * K. ja K. L., mis tõendab omakorda, et abielulised suhted E. P.a ja hageja vahel olid hiljemalt *. a sügiseks lõppenud. 4.
  46. Hageja väidab, et KÜ K. õiendist /tlk 22/ nähtub, et *. a põllumajandusreformi käigus T. P.a omandisse antud korteri majandamiskulusid tasunud kogu aeg T. P., s.o. E. P. ei ole 6 osalenud eluasemekulude kandmisel, milline asjaolu viitab isiklike ja varaliste suhete puudumisele. 4.7.
  47. Nimetatud tõendist nähtub, et KÜ K. tõendab, et alates korteriühistu moodustamisest septembrist
  48. a on kommunaalmakseid ainuisikuliselt tasunud korteri omanik pr T. P.. Kohus leiab, et nimetatud tõend eraldiseisvana ei tõenda abieluliste varaliste suhete puudumist hageja ja E. P.a vahel, kuid on käsitletav ühe tõendina, mis toetab hageja esitatud väidet abieluliste varaliste suhete jätkuvat puudumist eelnimetatud isikute vahel, kuid hõlmab perioodi alates KÜ moodustamise ajast, s.o alates septembrist
  49. 4.
  50. Kostja 1 S. P. on oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele leidnud, et tema ei saa antud asjas olla kostjaks. Kohus on eeltoodud asjaolusid hinnanud otsuse p-s 4.3 ning kohus ei korda neid käesolevaga. Kostja 1 on seisukohal, et abielulisi suhteid ei saa käsitleda ainult kooseluna. Kostja 1 kinnitab, et
  51. aastal oli ta *-aastane ja teab täpselt, et ema suhtles isaga ka hiljem ning ka majanduslikud suhted polnud lõplikult katkenud. 4.8.
  52. Kohus leiab, et kohus ei ole käsitlenud abieluliste suhete hindamisel vaid asjaolu, kas hageja ja E. P. elasid koos. Kohtule hageja poolt esitatud asjaolude alusel on üheselt tuvastatav, et E. P. lahkus hiljemalt
  53. a hageja juurest alaliselt sooviga luua uus perekond, asunud elama teise külasse, soetanud uue elukaaslasega samal aastal ka ühised lapsed, millest tulenevalt ei ole võimalik väita, et abielusuhted E. P.a ja hageja vahel
  54. a sügiseks olid säilinud. Kostja 1 väide, et temale teadaolevalt hageja ja E. P. suhtlesid ka edaspidi, ei tõenda, et nende abielulised suhted olid säilinud. On selge, et kui hageja ja E. P.a abielust oli sündinud 5 last, siis ka abieluliste suhete lõppemisel nad võisid suhelda ka edaspidi, sest E. P.a ülalpidamiskohustus tema alaealiste laste suhtes säilis. Ka kostja L. U. on kohtistungil kinnitanud, et ema küsis isalt elatist, mis muuhulgas tähendab ka seda, et hageja ja E. P. pidid omavahel suhtlema, sh eelkõige majanduslikel põhjustel, millest aga ei saa järeldada, et nende abielulised varalised suhted sellest tulenevalt ei lõppenud. Ülalpidamiskohustus on seadusest tulenev kohustus, mille täitmisest ei tulene varaliste abielusuhete mittelõppemine. Samuti on kostja 1 väited tõendamata. 4.
  55. Eeltoodu alusel (p-d 4.5.1-4.5.9, 4.6.1, 4.7.1, 4.8.1) on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et hageja T. P.a ja E. P.a abielulised suhted lõppesid hiljemalt
  56. a sügisel. 4.
  57. Hageja väidab, et omandas abielu ajal, kuid pärast abielulise kooselu lõppu, * a. 4,97% elamust inventariseerimise numbriga nr *, ehitusaasta * asukohaga * vald, * küla, sh korteri nr * (4 tuba, köök, esik, wc, vannituba, sahver, panipaik), milles on elamispinda 53,39 m 2 ja üldpinda 78,71 m2 hinnaga * krooni. Ostuhind tasuti T. P. tööosakust ja loovutatud A. P., E. T.e ja V. Õ. tööosakutest. E. P.a tööosakuid ega EVP-sid korteri erastamiseks ei kasutatud. Omandiõigus üleantud varale läks üle * a. Selle sama * aastal tööosaku eest erastatud elamu osa juurde erastati maa ja 25.01.2001.a. esitatud kinnistamisavalduse alusel kanti 17.01.
  58. a korteriomand kinnistusraamatusse. 4.10.
  59. Eeltoodu tõendamiseks on hageja esitanud kohtule * a * sõlmitud „Ühistatud või muul viisil õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või natuuras kompenseerimise või K. kolhoosi tööosaku natuuras kompenseerimise akt” nr * /tlk 11/, millest nähtub, et K. kolhoos (* vald, * maakond; vara üleandjana) on nimetatud akti alusel andud T. P.le (vara vastuvõtjana) 4,97% elamust inventariseerimise numbriga nr *, ehitusaasta * asukohaga * vald, * küla, sh korteri nr * (4 tuba, köök, esik, WC, vannituba, sahver, panipaik), milles on elamispinda 53,39 m2 ja üldpinda 78,41 m2 hinnaga * krooni. Vara erastati T. P. tööosakust * krooni ulatuses ja loovutatud järgmistest tööosakutest: A. P. * krooni, E. T.e * krooni, V. Õ. * krooni. tööosakutest. Aktis on sätestatud, et omandiõigus üleantavale varale läheb üle * a. Elamuosa 7 kuulus registreerimisele * Tehnilise Inventariseerimise büroos. Akt on allkirjastatud K. kolhoosi esimehe ja T. P.a poolt. Akt on hagejale väljastatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna poolt ja elektrooniline ärakiri vastab algdokumendile /tlk 12/. Kohus leiab, et eeltoodud tõendiga on tõendamist leidnud, et hageja on vallasasjana omandanud kõnealuse korteriomandi (üldpinnaga 78,41 m2, mitte suurusega 78,71 m2 nagu hagis on ekslikult väidetud) * a ja korteri erastamiseks ei kastutatud E. P.a EVP-sid. 4.10.
  60. Kostja 1 S. P. on oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele leidnud, et korter, kus elati, oli temale teadaolevalt antud ühismajandi poolt just isale (E. P.ale) /tlk 126-127/. 4.10.
  61. Kohus leiab, et eeltoodud kostja 1 väide on paljasõnaline ja tõendamata. Käesolevas asjas on kohtule esitatud dokumentaalne tõend (p 4.10.1), mille alusel on tõendamist leidnud, et K. kolhoosi poolt (vara üleandjana) on vara üle antud T. P.ale (vara vastuvõtja), mitte E. P.ale. 4.10.
  62. Hageja on esitanud kohtule tõendi, s.o Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte, millest nähtub, et hageja T. P. on kinnisasja, s.o korteriomandi asukohaga *, * küla, * vald, * maakond (katastritunnus *:*:*, üldpinnaga 77,4 m2) omanikuna sisse kantud 25.01.
  63. a kinnistamisavalduse alusel 17.01.
  64. a Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr * /tlk 8/. Samuti on kohtule esitatud eelnimetatud 25.01.
  65. a kinnistamisavaldus, mis on tõestatud notar E. N. poolt. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et 25.01.
  66. a esitatud kinnistamisavalduse alusel kanti 17.01.
  67. a kõnealune korteriomand kinnistusraamatusse, mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud T. P.. 4.
  68. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud (p 4.10.1 ja 4.10.4), et hageja T. P. omandas abielu ajal, kuid pärast abielusuhete lõppemist, * a. 4,97% elamust inventariseerimise numbriga nr *, ehitusaasta * asukohaga * vald, * küla, sh korteri nr * (4 tuba, köök, esik, wc, vannituba, sahver, panipaik), milles on elamispinda 53,39 m2 ja üldpinda 78,71 m2 hinnaga * krooni. Ostuhind tasuti T. P. tööosakust ja loovutatud A. P., E. T.e ja V. Õ. tööosakutest. E. P.a tööosakuid ega EVP-sid korteri erastamiseks ei kasutatud. Omandiõigus üleantud varale läks üle * a. 25.01.2001.a. esitatud kinnistamisavalduse alusel kanti 17.01.
  69. a korteriomand kinnistusraamatusse. 4.
  70. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud faktiväited on tõendamist leidnud ning hageja hagi kuulub rahuldamisele ja kohus loeb tuvastatuks, et T. P.a poolt * a sõlmitud „Ühistatud või muul viisil õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või natuuras kompenseerimise või k. kolhoosi tööosaku natuuras kompenseerimise akt” nr * alusel K. Kolhoosilt omandatud 4,97% elamust inventariseerimise numbriga nr *, ehitusaasta * asukohaga * vald, * küla, sh korteri nr * (4 tuba, köök, esik, wc, vannituba, sahver, panipaik), milles on elamispinda 53,39 m2 ja üldpinda 78,41 m2, mis muutus korteriomandite moodustamisel ja 17.01.
  71. a kinnistusraamatusse kandmisega korteriomandiks, mis koosneb */* mõttelisest osast maatükist asukohaga *, * küla, * vald, *, katastritunnus *:*:* ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa ning reaalosana korter nr * üldpinnaga 77,4 m2 ning mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosasse nr *, ei kuulunud abikaasade T. P.a (P.) ja E. P.a (P.) ühisvara hulka, vaid on T. P.a lahusvara.
  72. Menetluslike taotluste lahendamine 5.
  73. Kostja 1 S. P. leidis kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ja menetlus lõpetada

§ 423lg 2 järgi, kuna kostja 1 ei saa antud asjas olla kostjaks /tlk 126-127/.

5.1.

  1. Kohus leidis käesolevas tsiviilasjas, et hagejal on tuvastushuvi ja -nõue kostjate 1-8 vastu (vt p 4.3.) ning kohus käesolevaga seda ei korda ja jätab kostja 1 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks rahuldamata. 8 5.
  2. Kostja 1 S. P. leiab, et korteri erastamise toimikust ühe lehekülje esitamine tõendina on pahatahtlik ja eksitav. Korteris omas sissekirjutust ka E. P., siis kostja 1 hinnangul ei olnud seaduslikus korras erastamine võimalik ilma E. P.'a nõusolekuta ja sellekohased dokumendid peaks olema samuti toimikus. Vajadusel pidanuks esitama kohtule kogu korteri erastamise toimiku materjalid ja kui tsiviilasi leiab edasist menetlust, siis seda taotlebki. 5.2.
  3. Kohus selgitab kostjale, et vastavalt

§ 230

lg 1 ja 2 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Eeltoodud sätetest tulenevalt määravad menetlusosalised ise millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovivad ning kohus hindab esitatud tõendeid. Seega kui kostja soovis mingeid täiendavaid tõendeid kohtule esitada, siis tulnuks tal seda teha õigeaegselt. Kohus korraldab tõendite kogumise vaid menetlusosalise taotluse alusel kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada (

§ 236lg 2).

Kostja 1 ei ole esitanud taotluses ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et ta ise tõendeid esitada ei saa, mistõttu jätab kohus kostja 1 taotluse rahuldamata. 6. Hagihind

§ 125

järgi määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

132 lg 1 järgi mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodu alusel on käesoleva tsiviilasja hind 3500 eurot. 7. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 7.

  1. Hageja on palunud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuna hagi esitamise vajadus oli tingitud peamiselt seaduse, s.o PKS-i muutmisest ja eelkõige E. P.a käitumisest kui ta ei nõustunud abielu lahutamisega /tlk 5/. Hageja menetluskulud on hageja palunud jätta riigi kanda /tlk 191/. 7.
  2. Kohus leiab, et käesolevas asjas on mõistlik menetlusosaliste kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna kostjad 2-8 ei ole hagile vastuväiteid esitanud, mistõttu kohtu hinnangul oleks ebaõiglane menetluskulusid jätta kostjate kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad menetluskulusid kandnud. Hageja menetluskuludeks on riigi õigusabi tasu summas 552 eurot, mille hüvitamise kohustus hagejal puudub lähtuvalt 10.11.
  3. a määrusest tsiviilasjas nr 2-15-16666 /tlk 24-27/. Seega tuleb nimetatud menetluskulu jätta riigi kanda. Riigilõivu tasumisest summas 300 eurot oli hageja vabastatud Pärnu Maakohtu 28.12.
  4. a määruse alusel käesolevas tsiviilasjas.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. 9 Kohus leiab, et kuna käesolevas asjas jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, siis ei ole põhjendatud jätta riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, kostjate kanda.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuna käesolevas tsiviilasjas hagi esitamine on osaliselt tingitud perekonnaseaduse 01.07.2010 tehtud olulistest muudatustest ning kostjad 2-8 ei ole vastuväiteid hagile esitanud, siis on põhjendatud kostjate vabastamine menetluskulu, s.o riigilõivu summas 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.