← Eesti

2-14-18162/45

Obsah (6)§ 113§ 1043§ 1045§ 127§ 115§ 1048

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Imbi Sidok-Toomsalu, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 07.01.2016, Tallinn Tsiviilasja number

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

  1. 19.04.2011 börsiteates „AS BALTIKA aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade“ andis kostja teada avalikkusele, et ta soovib korraldada aktsiate avaliku pakkumise ning viib sellekohase ettepaneku üldkoosolekule. Börsiteade ei sisaldanud informatsiooni emissiooni garanteerimise kohta. Teate kohaselt oli aktsia märkimishind 1 euro. 20.04.2011 kell 09:40 avaldas Äripäev kostja juhatuse esimehe Meelis Milderi poolt 19.04.2011 saadetud kommentaarid: „Hetkeseisuga on tagatud emissiooni realiseerimine täna avaldatud tingimustel“ ning „Jah,“ kostja suuromanikud kavatsevad aktsiaid märkida.
  2. 20.04.2011 oli kostja aktsia keskmine müügihind 1,095 eurot. Kostja avaldas 05.05.2011 börsisüsteemi kaudu I kvartali majandustulemused, misjärel langes kostja aktsia hind 06.05.2011 alla 1 euro. Pärast majandustulemuste avaldamist küsis „Äripäev“ kostja juhtkonnalt mitmeid küsimusi ja 05.05.2011 kell 18:20 kirjutab „Äripäev“, et Meelis Milder vastas küsimusele „Kuidas võib tänane tulemus mõjutada tulevast aktsiate lisaemissiooni?“ järgmiselt: „Suuraktsionärid (East Capital, KJK Capital, E. Miroglio) toetavad emissiooni pro rata ulatuses, ise võtan ka tüki – kokku ca 40%. Ülejäänu osas tuleb teha korralikku müügitööd.“ Kostja aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas 11.05.2011 läbi viia aktsiakapitali suurendamise ja lasta välja 3 150 000 aktsiat hinnaga 1 euro. Üldkoosoleku otsuse kohaselt sätestati paljud emissiooni tingimused täpsemalt prospektis. Kostja aktsionäride 11.05.2011 korralise üldkoosoleku otsuse kohaselt pidi aktsiate märkimine algama 07.06.
  3. Kostja esitas Finantsinspektsioonile aktsiate pakkumise ja noteerimisprospekti registreerimise taotluse 16.05.
  4. Avaliku pakkumise tingimused on prospektis põhjalikult kirjeldatud. Prospekt kinnitati Finantsinspektsiooni poolt 01.06.
  5. Aktsiate pakkumise ja noteerimisprospektis ei ole ühtegi märget selle kohta, et emissioon oleks garanteeritud või tagatud. 07.06.2011 kell 08:59 avaldas kostja börsiteate, mille kohaselt algas 07.06.2011 aktsiate avalik enampakkumine Eestis. Nimetatud teates oli märgitud, et enampakkumise tulemused avalikustatakse 27.06.
  7. 27.06.2011 kell 19:17 avaldas kostja börsiteate, et aktsiate avaliku märkimise perioodil, s.o 07.06.2011 kuni 22.06.2011, ei märgitud kõiki uusi aktsiaid, mistõttu loetakse märkimine ebaõnnestunuks. 27.06.2011 kell 19:25 avaldas kostja börsiteate, et kostja emiteerib alates 14.07.2011 täiendavalt 4 300 000 aktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot ning väljalaskehinnaga 0,70 eurot. 7

(14)
  1. Hageja müüs 27.06.2011 24648 aktsiat keskmise hinnaga 0,764 eurot. 28.06.2011 müüs hageja 125 134 aktsiat keskmise hinnaga 0,672 eurot ehk 69,70% enda omanduses olnud aktsiatest, jõudes 18.07.2011 kolme allesjäänud aktsiani.
  2. Nõue on kvalifitseeritav

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 7 alusel.

Hageja on esitanud nõude kahju hüvitamiseks, mis ei ole seotud isiku- või asjakahjuga, seega on hageja esitanud puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõude. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 31.03.2010 kohtuasjas nr 3-2-1-7-10 selgitanud, et üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, s.t deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.06.2005 otsus nr 3-2-1-64-05, p 20; 30.11.2005 otsus nr 3-2-1-123-05, p 24). /…/ See põhimõte ei ole siiski absoluutne. Esmajoones võib erandiks olla kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (

§ 1045

lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest (

§ 127

lg 2) (

§ 127

lg 2 rakendamise kohta vt ka Riigikohtu 26.09.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13; 14.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-21-75-08, p 14). Samuti võib puhtmajandusliku kahju hüvitamine tulla kõne alla kahju tekitamise puhul heade kommete vastase tahtliku käitumisega (

§ 1045

lg 1 p 8), eelkõige kui kahju tekitaja tegevuse eesmärgiks ongi kannatanule sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja kahju tekitajale seetõttu ettenähtav. Ka ÄS § 403 lg 6 annab aktsionärile eelkõige puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõude. Mõlemal juhul tekib aktsionärile kahju eelkõige tema aktsiate väärtuse vähenemise tõttu. Puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõue on kahtluseta olemas

§ 115lg 1 (ja ÄS § 289 lg 1) alusel kohustuse rikkumisele tuginedes.

  1. Hindamaks, kas normi eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest, tuleb selgitada, kas tekkinud kahju oma olemuselt ja tekkimise viisilt on just selline kahju, mida seadusandja soovis vastutuse kehtestamisega ära hoida. (Nõmm, Iko, Puhtmajanduslik kahju ja selle hüvitamine deliktilise vastutuse korral: magistritöö; Tartu: Tartu Ülikool, 2007, lk 84.). Iko Nõmm on välja toodud, et seaduse kaitse eesmärgi tuvastamiseks tuleb kindlaks teha, mis eesmärgil reegel kehtestatud on ja kas sellest kõrvalekaldumine võib normis ette nähtud eesmärgi saavutamise täielikult välistada või seda oluliselt piirata (samas, lk 84). Samuti tuleb kindlaks teha, kas norm on kehtestatud teatud isikute või üldiste huvide kaitseks (samas, lk 84).
  2. Hageja poolt esile toodud tegu seisneb eksitava teabe avaldamises aktsiaemissiooni tagatuse kohta. VPTS § 18815 lg 2 kohaselt on turumanipulatsiooni sooritamine keelatud. VPTS § 18815 lg 1 p 4 kohaselt on turumanipulatsioon muu hulgas niisuguse teabe levitamine meediakanalites, sh internetis või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab finantsinstrumentide kohta valesid või eksitavaid märguandeid, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav. VPTS § 18815 lg 11 p 3 täpsustab, et turumanipulatsioon on iseäranis näiteks finantsinstrumendi või selle emitendi kohta meediakanalites teabe, sh arvamuse või kuulujutu levitamine, kui eelnevalt on sõlmitud finantsinstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi ostu- või müügileping, millega mõjutatakse finantsinstrumendi hinda ning saadakse kasu selle mõjust finantsinstrumendi hinnale, ilma et samal ajal oleks huvide konflikt nõuetekohaselt ja tõhusalt avalikustatud. VPTS § 18815 lg 1 p 3 kohaselt on turumanipulatsioon ka muu pettuslik käitumine. Seejuures sisustab VPTS § 18815 lg 14 pettuslikku käitumist kui tegevust või tegevusetust, mis viib või võib viia 8

(14)mõistliku finantsinstrumentidesse investeeriva isiku eksitusse tegelikest majanduslikest oludest, eriti finantsinstrumendi nõudlusest ja pakkumisest, ning hoiab finantsinstrumendi hinda või survestab seda tõusma või langema. VPTS § 18815 lg 13 p-st 1 tulenevalt võetakse sellise juhul muu hulgas arvesse, kas isikute tehingukorralduste või tehingute eel või järel levitavad samad või nendega seotud isikud ebaõiget, ebaselget, ebatäielikku või eksitavat teavet. Vastavalt VPTS § 18815 lg 1 p-le 5 on turumanipulatsioonina käsitletavad ka muud VPTS § 18815 lg 1 p-des 14 sätestatud tehingute või toimingutega sarnased turumanipulatsiooni iseloomuga tehingud või toimingud.
  1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ,
  2. jaanuarist 2003 „Siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta“ artiklis 2 punktis c sätestab, et turuga manipuleerimine on muuhulgas teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas internetis, või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab finantsinstrumentide kohta valesid või eksitavaid teateid, kaasa arvatud kuulduste või valede või eksitavate uudiste levitamine, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav. Direktiivist tulenevate keeldude rakendamise tagamiseks vajalike sanktsioonide osas räägib direktiiv siiski üksnes haldusmeetmetest või kriminaalsanktsioonidest. Direktiiv ei viita sellele, et liikmesriikidel oleks kohustus direktiivist tulenevate keeldude rakendamise tagamiseks kehtestada seadusest tulenevaid eraõiguslikke sanktsioone, nähes ette võimalused keeldude rikkumisega tekitatud kahju laialdaseks hüvitamiseks. Euroopa Kohtu
  3. detsembri
  4. aasta otsuses kohtuasjas C-45/08 Spector Photo Group NV, Chris Van Raemdonck versus Commissie voor het Bank-, Financie- en Assurantiewezen (CBFA), märkis kohus, et direktiivist tulenevaid keelde tuleb mõista direktiivi eesmärki arvestades, mis seisneb finantsturgude terviklikkuse kaitsmises ja investorite usalduse tugevdamises, kusjuures investorite usaldus põhineb eelkõige asjaolul, et neid koheldakse võrdväärsena ja kaitstakse siseteabe õigusvastase kasutamise eest.
  5. Riigikohus on 10.11.2011 otsuses asjas nr 3-1-1-70-11 ja 30.05.2012 otsuses asjas nr 3-1-1-36-12 turumanipulatsiooni mõiste sisustamisel selgitanud: „Seda, kas väärtpaberiturul tegutsev isik on toime pannud turumanipulatsioonina karistatava teo, tuleb selgitada väärtpaberituru toimimise aluspõhimõtete valguses. Reguleeritud väärtpaberituru toimimisel on kolm põhilist eesmärki, mis on samas selle õigus- ja korrapärasel toimimisel ka toimimise tagajärjed: 1) teabe hankimise kulude vähendamine – investoritele edastatakse üheaegselt samasugust õiget teavet ning iga üksik investor ei pea kandma lisakulusid teabe hankimiseks (informatsiooni sümmeetria tagamine); 2) hinna kujundamine ehk väärtpaberile nõudluse ja pakkumise vahekorras tasakaaluhinna leidmine (väärtpaberi ja äri õige väärtuse määratlemine); 3) likviidsuse ehk kaubeldavuse pakkumine (nõudluse ja pakkumise vahendamine). Väärtpaberituru tõhusaks toimimiseks on eelkõige vajalik selles osalejate usaldus turu vastu. Usalduse tekkimise jaoks on oluline ajakohaselt õige, täpse ja täieliku teabe kättesaadavus väärtpaberite ja nende emitentide kohta ning pakkumuste ja tehingute tegemise kohta. Turu läbipaistvus võimaldab teha kaalutud otsuseid väärtpaberite hinnastamiseks, omandamiseks ja võõrandamiseks. Olukorras, kus keegi püüab muuta väärtpaberi hinda või mõjutada tehinguid või tehingukorraldusi või levitab teavet viisil, mis jätab väärtpaberiga kauplemisest turul või selle emitendist vale mulje, eeltoodud põhimõtteid rikutakse. Niisuguste tegudega seatakse turuosalised ebamõistlikult ebasoodsasse olukorda, kahjustades nende huve ja turu läbipaistvust - 9
(14)hindade ja teabe selgust -, turu tõhusust ja seeläbi vähendatakse üldist usaldust turu vastu.“
  1. Investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (907 SE), millega täiendati VPTS § 18815, seletuskirjas on selgitatud: „Turumanipulatsiooni võimalikult täpne defineerimine seaduse tasandil on vajalik selleks, et investoritele oleks tagatud õige, täpse ja hinnatundliku informatsiooni võrdne kättesaadavus. Kui need tingimused pole täidetud, võib tegu olla turumanipulatsiooniga, mis tähendab teadlikult eksitava info levitamist selliselt, et see võib mõjutada või mõjutab teatud väärtpaberi hinda soovitud suunas. Turumanipulatsiooni sisuks võib pidada sekkumist nõudluse ja pakkumise vahelise suhte vabasse kujunemisse. Selline tegevus mõjutab otseselt antud turu usaldusväärsust ja pikemas perspektiivis ka üldist majanduskeskkonda.“
  2. Eelviidatud materjalidest võib üldjoontes järeldada seda, et eksitava teabega seotud turumanipulatsiooni keelu eesmärk on suhteliselt suure üldistusastmega ja selleks võib pidada eelkõige väärtpaberituru tõhusat toimimist. Tõhusaks toimimiseks on nii Riigikohtu kui ka Euroopa Kohtu hinnangul vajalik turuosaliste võrdsete võimaluste tagamine (informatsiooni sümmeetria). Normi eesmärkide suur üldistus räägib üldjuhul kahjude hüvitamise vastu. Kahju hüvitamise eesmärk võiks seonduda spetsiifiliste eesmärkidega – näiteks Riigikohtu poolt viidatud eesmärgist vähendada tehingukulusid saaks teatud juhul tuleneda kohustus hüvitada teabe hankimisega tekkinud kulud. Spetsiifilisema eesmärgi korral oleks võimalik väita, et see või teistsugune tegevus muudab normi eesmärgi saavutamise suures osas võimatuks. Seevastu suure üldistusega eesmärgi korral, nagu väärtpaberituru tõhus toimimine või informatsiooni sümmeetria, on raske välja tuua mõnda tegevust, mis täielikult või ulatuslikult välistaks eesmärgi saavutamise. Informatsiooni sümmeetria absoluutne saavutamine ei ole päriselus võimalik ning osalised on paratamatult erineva pädevuse ja võimalustega. Paremad majanduslikud võimalused või paremad sidemed võimaldavad saada paremat informatsiooni aktsia hinda määravate tegurite kohta. Pädevamad ja haritumad või ka andekamad turuosalised oskavad saadud informatsiooni paremini rakendada. Samas on konkreetse informatsiooni mõju aktsia hinnale väga raske hinnata. Ka näiteks mõlema poole esitatud asjatundjad olid arvamusel, et info emissiooni tagatuse kohta võib mõjutada aktsia hinda, kuid selgeid seoseid või põhjuseid välja tuua osutus raskeks. Sellised põhjused nagu karjakäitumine või indikatsioon juhtkonna arvamusest aktsia trendide kohta on väga kaugel objektiivsest mõõdetavusest. Teisisõnu – isegi informatsioonilise asümmeetria tekkimisel oleks konkreetsel juhul raske kindlalt öelda, kas see mõjutas turu toimimise tõhusust või mitte. Väärtpaberituru tõhus toimimine sõltub veel paljudest muudest teguritest peale informatsiooni sümmeetria, seda mõjutab ka turu suurus, osaliste likviidsus ja majanduse väljavaated ning osaliste hinnang majanduse väljavaadetele jne. Sellises olukorras on ainuvõimalik järeldada, et kuivõrd väärtpaberituru tõhus toimimine on sõltuv nii paljudest asjaoludest ning eksitava teabe avaldamise konkreetset mõju on väga raske hinnata, siis ei saa öelda, et eksitava teabe avaldamise keelu rikkumisel muutuks väärtpaberituru tõhus toimimine kui VPTS § 18815 lg 2 eesmärk täielikult või olulises osas saavutamatuks.
  3. Tulenevalt eksitava teabega seotud turumanipulatsiooni keelu üldisest eesmärgist võib pidada kohasemaks sanktsiooniks haldusmeetmeid ning kriminaalsanktsioone. Kohtupraktikas on turumanipulatsiooni tunnustel Eestis süüdistusi esitatud ja isikuid 10
(14)süüdi mõistetud (vt viimati kohtuasjad 3-1-1-36-12, 3-1-1-44-13), seega ei saa väita, et kriminaalõiguslik järelevalve turumanipulatsiooni suhtes ei eksisteeriks. Kriminaalsanktsioonide kohaldamisel on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.05.2012 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-36-12 p-s 11.3 selgitatud, et turumanipulatsioon on teodelikt. Sellest võib kohtu arvates järeldada, et seadusandja arvates on raske siduda turumanipulatsiooni konkreetse tagajärje ja kahjuga ja sellest võib omakorda järeldada, et seadusandja tahteks ei olnud turumanipulatsiooni keeluga kannatanu kaitsmine puhtmajandusliku kahju tekkimise eest. 38.

§ 1045

lg 3 kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Et väärtpaberituruseaduse §-s 18815 lg-s 1 sätestatud turumanipulatsiooni keelu eesmärgiks ei ole kaitsta hagejat puhtmajandusliku kahju tekitamise eest, siis on hageja kahjunõue

§ 1045

lg 1 p 7 alusel välistatud

§ 1045lg 3 järgi.

39. Hageja nõue ei ole kvalifitseeritav

§ 1048alusel.

Seega ei kuulu hageja nõue kostja vastu rahuldamisele ühelgi lepinguvälisel alusel.

  1. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid 8513 eurot ilma käibemaksuta järgnevalt: - Hagiavalduse analüüs 1,2 tundi. - 05.06.2014 nõupidamine Meelis Milderiga hagile vastuse ettevalmistamiseks 1,9 tundi. - Hagiavaldusele vastuse ettevalmistamine 15,1 tundi. - Dokumendiga tutvumine (hageja 01.12.2014 seisukoht) 2,5 tundi. - Menetlusdokumendi ettevalmistamine: seisukoht hageja 01.12.2012 seisukohale (esitati 08.12.2014) 7,4 tundi. - Kohtuistungi ettevalmistamine 1 tundi. - 08.12.2014 kohtuistungil osalemine 3,3 tundi. - Seisukoht hageja taotlusele kohtuistungi protokolli parandamiseks 1,3 tundi. - Kostja 08.12.2014 menetlusdokumendi lisade tõlked inglise keelest eesti keelde 4,8 tundi. - Dokumendiga tutvumine: hageja 30.01.2015 seisukoht 1,3 tundi. - Menetlusdokumendi ettevalmistamine: seisukoht hageja 30.01.2015 seisukohale (esitati 13.02.2015) 14,3 tundi. - Kohtuistungiks ettevalmistamine 2,5 tundi. - 26.02.2015 kohtuistungil osalemine 2,7 tundi. Kokku 59,3 tundi. Kulu äriregistri päringule 2 eurot.
  2. Kostja õigusabiks kulutatud aeg on, arvestades asja sisu ja mahtu, esitatud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabi tariifi 150 eurot tunnis ei saa pidada mõistlikuks ja tuleb vähendada 120 euroni tunnis. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi 52 092,79 euro kahju hüvitamise nõudes, või, kui ringkonnakohtul ei ole võimalik uut otsust teha, saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 11

(14)
  1. Maakohtu põhjendused on üllatuslikud, kuivõrd maakohus ei juhtinud varasemas menetluses poolte tähelepanu asjaolule, et hageja poolt õigusvastase kahju tekitamise alusena välja toodud turumanipulatsiooni keelu eesmärk ei ole tsiviilõiguslikult hageja kaitsmine puhtmajandusliku kahju eest. Maakohus ei avaldanud menetluses pooltele oma nägemust direktiivi (2004/6/EÜ) tõlgendusest ega andnud pooltele võimalust esitada selles osas oma seisukohti. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg 4 nõudeid ja isiku ärakuulamise nõudeid (TsMS § 656 lg 1 p 1).
  2. Maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades jõudnud väärale järeldusele, justkui on turumanipulatsiooni keelu eesmärgiks üksnes haldusmeetmed ning kriminaalsanktsioonid. Maakohus on direktiivi mõtet ja reguleerimisala ebaõigesti sisustanud ja põhjendamatult välistanud tsiviilõigusliku vastutuse kahju hüvitamise näol. Kriminaalmenetluses tehtud lahendid ei kinnita maakohtu järeldust kriminaalvastutusest kui ainuvõimalikust kaitsevahendist. Turumanipulatsioon kui karistusõiguslikult teodelikt ei välista tagajärjena kahju hüvitamise kohustust. Ebaõige on maakohtu järeldus, justkui ei ole seadusandja tahteks turumanipulatsiooni keelustamisel muu hulgas ka investorite kaitse puhtmajandusliku kahju eest. Maakohtu käsitlus välistab üldse väärtpaberituru osaliste (antud juhul emitendi) tsiviilõigusliku vastutuse ja õiguste kaitse kahju tekitamise korral. Maakohtu järeldused on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.04.2014 määruse nr 596/2014 preambuli seisukohtadega ja Riigikohtu praktikaga.
  3. Maakohus on jätnud otsuses selgitamata, kas kostja pani toime turumanipulatsiooni, s.t jättis täitmata seadusest tuleneva kohustuse või mitte. Seda hindamata ja tuvastamata ei olnud maakohtul põhjust ja alust analüüsida kostja teos õigusvastasust välistavate asjaolude (

§ 1045lg 3) olemasolu.

Maakohus on meelevaldselt eiranud kõiki hageja esitatud seisukohti, faktilisi asjaolusid ning neid kinnitavaid tõendeid ega ole eiramist põhjendanud. Vastustaja seisukoht

  1. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  3. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.
  4. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, 12

(14)ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Maakohus on õigesti määratlenud mõiste turumanipulatsioon sisu ja leidnud, et VPTS §-s 18815 sätestatud turumanipulatsiooni keelu eesmärgiks on tagada väärtpaberituru usaldusväärne toimimine ning see, et väärtpaberiturul toimuks aus ja läbipaistev kauplemine. Õige on maakohtu järeldus, et turumanipulatsiooni keelu eesmärgiks ei ole kannatanu kaitsmine puhtmajandusliku kahju eest, mistõttu

§ 1045

lg 3 järgi ei ole turumanipulatsiooni keelu rikkumine

§ 1045lg 1 p 7 mõttes õigusvastane.

Eeltoodu välistab

§ 1043järgi esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise.

Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele. 50. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud tsiviilasja menetlemisel menetlusõiguse norme. Apellandi väide, et maakohus on teinud üllatusliku otsuse ei ole õige. Maakohus on 08.12.2014 eelistungi protokollist (III kd, lk 104 pöördel) nähtuvalt selgitanud, et kohus võib jõuda järeldusele, et nõutava kahju hüvitamine ei ole alusnormi eesmärgiks. 26.02.2015 kohtuistungi protokolli (III kd, lk 194) kohaselt on kohus menetlusosaliste tähelepanu juhtinud puhtmajandusliku kahju hüvitamisega seonduvale tulenevalt kaitsenormi eesmärgist. See, et kohus ei ole viidanud

§ 1045

lg-le 3, vaid rõhutas

§ 127lg 2, ei muuda kohtuistungil antud selgituse mõtet ebaselgeks.

Samuti on kostja 13.02.2015 menetlusdokumendis esile toonud, et VTPS-s sätestatud turumanipulatsiooni keelu rikkumise tagajärjeks saab olla ainult haldus- või kriminaalmenetluses rikkumise tuvastamine ja vastavate meetmete (karistuste) kohaldamine. Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei juhtinud poolte tähelepanu Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2004/6EÜ tõlgendamisele, ei anna alust järelduseks, et maakohus on selgitamiskohustust rikkunud. Viidatud direktiivi sätted on harmoniseeritud eesti õigusesse (VTPS § 1881-18827) ja maakohus ei ole lähtunud vaidluse lahendamisel direktiivist, vaid on kohaldanud väärtpaberituru seadust. Väidetava kahju tekkimise ajal kehtis direktiiv 2004/6EÜ, mistõttu ei olnud maakohtul alust kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.04.2014 määrust nr 596/

  1. Kolleegium märgib, et ka praegu kehtivast määrusest nr 596/2014 ei tulene, et turuosalisel oleks turumanipulatsiooni keelu rikkumise korral õigus nõuda puhtmajandusliku kahju hüvitamist. Apellatsioonkaebuses viidatud määruse nr 596/2014 preambuli sätted ei anna alust apellandi poolt soovitud järelduseks puhtmajandusliku kahju hüvitamise võimaluse kohta. Preambulis rõhutatakse vajadust tagada finantsturu usaldusväärsus ja stabiilsus.
  2. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole VPTS §-s 18815 sätestatud keelunormi (turumanipulatsiooni keeld) kaitse eesmärgiks puhtmajandusliku kahju hüvitamine ja ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium märgib, et turukuritarvitusteks on VPTS § 1882 järgi turumanipulatsioon ja siseteabe väärkasutamine. VPTS § 18810 sätestab, millistel alustel ja aegumistähtaja jooksul on isikul õigus nõuda Eesti turul kaubeldava finantsinstrumendi emitendilt talle emitenti otseselt puudutava siseteabe avalikustamata jätmisest või ebaõige siseteabe avalikustamisest põhjustatud kahju hüvitamist. Turumanipulatsiooni keelu rikkumise tagajärjena kahju hüvitamise regulatsioon VTPS-s puudub. Eeltoodust saab järeldada, et seadusandja on täpselt määratlenud, millise turukuritarvituse eest saab esitada kahju hüvitamise nõude ja turumanipulatsiooni keelu rikkumise tagajärjena puhtmajandusliku kahju hüvitamist ette nähtud ei ole.
  3. Ebaõige on apellatsioonkaebuse käsitlus, mille kohaselt on maakohus leidnud, et karistusõigusliku vastutuse kohaldamine välistab tsiviilõigusliku vastutuse 13

(14)kohaldamise. Maakohus vaidlustatud otsuses sellist järeldust teinud ei ole. Maakohus on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuseid analüüsinud eesmärgiga tuvastada VPTS §-s 18815 sätestatud kaitsenormi ulatus ja eesmärk. 53. Kuna hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamine oli välistatud

§ 1045

lg 3 järgi, siis ei olnud maakohtul tarvidust tuvastada, kas kostja pani toime turumanipulatsiooni või mitte ning kas hagejale on tekkinud selle tõttu kahju. Asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja on meedias teavet avaldades käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt, kohtule esitatud ei ole.

  1. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi seoses maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta apellandi (hageja) kanda. Vastustaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on vastustaja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks kulutanud maakohtu otsusega tutvumiseks 0,5 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 12,8 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1,35 tundi ja kohtuistungil osalemiseks 1,15 tundi. Kokku 15,8 tundi. Vastustaja esindaja tunni hind on 150 eurot ilma käibemaksuta ja vastustaja palus välja mõista apellandilt 2370 eurot. Apellant vastustaja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
  2. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et tsiviilasja spetsiifikat ja keerukust arvestades on vastustaja poolt menetluses kulutatud aeg vajalik ja põhjendatud ning vastavuses esitatud menetlusdokumentidega ja kohtuistungiks kulunud ajaga. Vastustaja esindaja teenuse tunnihind 150 eurot ilma käibemaksuta ei vasta Riigikohtu lahendite järgi advokaaditeenuse tavapärasele hinnale, mida on leidnud ka maakohus vaidlustatud otsuses. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tavapäraseks turuhinnaks vandeadvokaadi vanemabi teenuse eest on 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulu 1896 eurot (15,8 tundi x 120 eurot) ja kostja taotlusel viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.

Rahuldamata jääb vastustaja taotlus 474 euro osas. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.