1-10-8497/310

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-8497 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Vitaly Komarov (isikukood 37105192282), määruskaebus Kaebuste esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
5. märtsi 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Vitaly Komarov tunnistati süüdi Viru Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 7 kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu
9. juuli 2008 otsusega mõistetud karistuse ja Viru Maakohtu
10. märtsil 2009 mõistetud ärakandmata karistusosa võrra. V. Komarovi liitkaristuseks jäi 7 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistuse Tartu Maakohtu
11. veebruari 2010 otsusega mõistetud karistusega, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. Ärakandmisele kuulub 7 aastat 4 päeva vangistust. Vangistuse lõpptähtaeg on
12. jaanuar
14. Viru Maakohtu
15. märtsi 2016 määrusega jäeti V. Komarov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Positiivseks pidas kohus seda, et V. Komarovil on vabanemisel kindel elukoht ning tal on ka toetav sotsiaalvõrgustik vanema venna, laste ja abikaasa näol. Viimane on nõus teda ka ennetähtaegse vabastamise korral toetama. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht. Vangistuses on ta osalenud mitmes sotsiaalprogrammis. Arvestades V. Komarovi korduvat karistatust, on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, ka kuritegu on toime pandud grupis. Kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Negatiivselt iseloomustab V. Komarovi käitumist vanglas kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Vangistuse jooksul on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning tema suhtes on rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kui isik ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et V. Komarovi käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. V. Komarovi on kriminaalkorras karistatud 5 korral, väärteokorras 21 korda. V. Komarovi kuritegude laad on muutunud raskemaks. Praegust karistust kannab ta rahvatervisevastase kuriteo eest, mis on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tegu õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. V. Komarov on varem korra olnud kriminaalhooldusel, ent ta võeti vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemisega. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei olnud V. Komarov motiveeritud sotsiaalprogrammides osalema, väljendas end kehakeeles agressiivselt, käitus ülbelt, teemade arutamisest osa ei võtnud ja leidis, et programm on ajaraisk ning sellel puudus mõte. Konflikti olukordades käitub isik impulsiivselt, ärritub kergesti ja kasutab olukorra lahendamiseks vägivalda, kordab tehtud vigu, oma tegevuse tagajärgi näeb vaid enda jaoks positiivsest küljest, teiste tegevusi tõlgendab vaenulikult. Korduvad kuriteod viitavad probleemide lahendamise oskamatusele. Kinnipeetaval on kõrgendatud enesehinnang ning ta on korduvalt väljendanud, et teda ei huvita, mis seaduses on kirja pandud. Kriminaalsed hoiakud väljenduvad korrale allumatuses ning tööst keeldumises. Kinnipeetaval ei ole küll diagnoositud alkoholisõltuvust, ent avaliku korra rikkumised on toime pandud alkoholijoobes. Isik ise probleemi ei tunnista.
16. Viru Maakohtu määruse vaidlustas V. Komarov, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kohtu väide, et V. Komarovi tutvusringkond on kriminaalse taustaga, on paljasõnaline. V. Komarovi suhtlusringkonna moodustab tema pere. Kui aga kohus leiab, et kriminaalse taustaga inimesed võivad kuuluda V. Komarovi suhtlusringkonda, saab talle panna kohustuse nendega mitte suhelda. 3.2 Viide distsiplinaarkaristusele ei ole lubatud, kuivõrd see on vaidlustatud. Ka kohtule on seda selgitatud ning esitatud ka dokumendid, miks V. Komarov on keeldunud tööst koristajana. Nimelt esineb tal allergia ning vanglaarst on keelanud tolmuga kokkupuutumise (isegi märgkoristuse). Kuna allergiat kontrolli all ei hoitud, kahtlustatakse praegu astmat. 3.3 V. Komarov soovib oma peret aidata, milleks tal vanglas võimalused puuduvad. Vabaduses on talle aga tagatud töökoht. 3.4 V. Komarov tunnistab, et pani toime distsiplinaarrikkumisi, ent need olid tingitud raskest perioodist tema elus – nimelt surid mõlemad tema vanemad. Ta süüdistas end, et ei saanud olla vanematele haiguse perioodil ja viimasel hetkel toeks. Peale isa surma taotles V. Komarov enda panemist üksikkambrisse, et ta saaks elu üle rahulikult mõelda ning suhtles praktiliselt terve aasta vaid abikaasa ja lapsega. Ta sai aru, et on vanglas viibides kaotanud palju aega. Pika aja jooksul ei 2 2 ole ta rikkumisi toime pannud, kuna on aru saanud, et peab end kontrollima ja hoiduma igasugustest rikkumistest kõrvale. V. Komarov sai aru, et pereliikmed on tema ainsaks suureks väärtuseks. 3.5 Vaid ühe distsiplinaarkaristuse pärast ei ole põhjendatud isiku vabastamata jätmine. V. Komarov märgib, et ka selliseid isikuid, kelle kriminaalhooldus on varem luhtunud, on kohus tingimisi ennetähtaegselt vabastanud. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt tuleks ka V. Komarovi kohelda teiste sarnastel asjaoludel vabastatud isikutega võrdselt. 3.6 V. Komarovil ei ole probleeme alkoholiga, ta ei suitseta ega tarvita narkootikume. V. Komarov tegeleb spordiga. Kui aga kohus leiab, et V. Komarovil võivad olla probleemid alkoholiga, võib ta panna kohustuse mitte tarvitada alkoholi. 3.7 Kohus ei süvenenud V. Komarovi poolt esitatud dokumentidesse ega selgitustesse (nt elamispinna osas). Määruskaebuse esitaja märgib sedagi, et kinnipeetava vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmiselt – muutub vaid karistuse kandmise viis. Täita tuleb vabastamisega seonduvaid tingimusi ja kohustusi. Riigi poolt kohaldatavad meetmed ei peaks piirduma vaid karistuse määramisega. Hoolitsema peaks ka selle eest, et aidata inimesel sotsialiseeruda ning motiveerida teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tõhusaim viis selleks on tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostööd. Samuti on oluline lähendaste moraalne toetus. Karistus on oma eesmärgi täitnud ning olemas on ka kõik tingimused õiguskuulekale teele asumiseks: abikaasa moraalne ja materiaalne toetus, väikeste laste kasvatamise vajadus, töö- ja elukoha olemasolu ning võimalus ja vajadus oma perekonna eest hoolitseda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud V. Komarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 4.2 Edasikaebuses on V. Komarov maakohtule ette heitnud keskendumist distsiplinaarkaristusele, milline on vaidlustatud. Samuti peab ta paljasõnaliseks kohtu väiteid enda kriminaalsest tutvusringkonnast ja alkoholiga seotud probleemidest. V. Komarov avaldab, et ta on aru saanud ka sellest, et kriminaalhoolduse rikkumisega kaasneb karistuse täitmisele pööramine ning et karistus on tema puhul eesmärgi täitnud. Edaspidi kavatseb ta keskenduda perele ja õiguskuulekusele. 4.2.1 Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Arsti poolt töö keelamist ei kinnita patsiendi ravilugu (tlk 127). Ka vangla iseloomustuse kohaselt on tööst keeldumine seotud pigem isiku kuritegelike hoiakutega. V. Komarov on kogu vangistuse jooksul töötamisest keeldunud. Maakohus on välja toonud sellegi, et vangla iseloomustusest nähtuvalt ei olnud V. Komarov motiveeritud sotsiaalprogrammides osalema, väljendas end kehakeeles agressiivselt, käitus ülbelt, teemade arutamisest osa ei võtnud ja leidis, et programm on ajaraisk ning sellel puudus mõte. Seetõttu puudub kindlustunne, et V. Komarovi karistus ka tegelikkuses on oma eesmärgi täitnud ja ta on aru saanud oma probleemkäitumise põhjustest. 3 3 4.2.2 Ka kohtu järeldusi V. Komarovi kriminaalsest tutvusringkonnast ei saa pidada paljasõnaliseks, vaid need tuginevad vangla poolt isiku suhetele ja elustiilile antud hinnangule, mille kohaselt näitab grupis toime pandud kuritegu seda, et V. Komarovi suhtlusringkonda kuulub kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Ka alkoholi tarvitamisega seonduvat problemaatikat on kinnipeetavat iseloomustavas materjalis esile toodud. Samas nõustub ringkonnakohus, et eelnimetatud riske oleks võimalik maandada vastavate lisakohustuste panemisega. 4.3 Vaatamata V. Komarovi selgitustele enda muutumise kohta, leiab ka ringkonnakohus, et kinnipeetaval tuleb karistuse kandmist jätkata. Kinnipeetavat iseloomustavat materjali tuleb arvestada kogumis. Ehkki V. Komarovi vabastamisjärgsed tingimused (perekonna toetus, töökoha olemasolu) on head ning võimalikke alkoholi ja kriminaalse tutvusringkonnaga seotud riske saaks maandada lisakohustuste panemisega, ei kaalu vabanemisjärgsed tingimused üle süüdlase varasemat kriminaalset elukäiku (kriminaalkorras karistatud 5 korral, kuriteod on muutunud laadilt raskemaks, viimased kaks kuritegu on toime pandud narkootiliste ainete valdamisega ja eesmärgiga saada materiaalset kasu) ning tema isikuga seotud riske (ohtlik avalikkusele). Lisaks eeltoodule leiab ringkonnakohus, et V. Komarovi koostöö ametnikega ei oleks ilmselt tulemuslik. Vangla iseloomustuse kohaselt suhtub V. Komarov ametiisikutesse üleolevalt ja impulsiivselt ning mittealluvalt.
18. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 4