3-16-145/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-145 Kohtuasi A.N. kaebus Viru Vangla 14.09.2015 käskkirjaga nr 1-1/133 tekitatud 1000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.N. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta A.N. kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 25.04.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 14.09.2015 on Viru Vanglas koostatud käskkiri nr 1-1/133 (tl 49-53), millega muudeti ja täiendati mitmeid 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) ja selle juurde kuuluva seletuskirja sätteid. Muuhulgas tunnistati kehtetuks kodukorra ja seletuskirja punkt 17.4.
4. Seda põhjendati väitega, et edaspidi ei väljastata kinnipeetavale lisahügieenipakki, kuna ta on kohustatud töötama ja omab seetõttu võimalust hügieenitarbeid ise soetada. Samas märgiti aga ka, et vähekindlustatud kinnipeetavale tagatakse hügieenitarbed vastavalt kodukorra punktis 11.3 sätestatule. Veel täiendati kodukorra punkti 19.5 lisades sellesse laused „Kinnipeetaval võib kambris olla maksimaalselt 3 pühapilti, s.h ikooni, mis on maalitud/trükitud puualusele või plastikule. Pühapilt ei tohi olla suurem kui 15cm x20 cm x 2 cm“. Seletuskirja sama punkti täiendati vastava muudatuse põhjendusega, milles viidati vajadusele kergendada järelevalve toimingute teostamist ning tagada võrdne kohtlemine ja tasakaal usuvabaduse rakendamisel. 30.09.2015 koostas kinnipeetav A.N. (edaspidi kaebaja) Viru Vanglale vaide (tl 13-14) ning palus tühistada käskkiri, millega lubatakse kartseris omada kõigest kolm ikooni ega väljastata humanitaarabi juhul, kui kinnipeetav ei tööta. 14.10.2015 taotluses (tl 10) teatas kaebaja, et on esitanud vaide selle peale, et vanglas ei tohi omada üle kolme ikooni ja kinnipeetavatele ei hakata humanitaarabi väljastama ning nõuab vastava käskkirjaga väärikuse alandamise, solvamise ja religioossete tunnete riivamise eest 1000 euro suurust hüvitist. 16.11.2015 kirjaga nr 6-12/296-4 (tl 21) selgitati kaebajale Viru Vangla 14.09.2015 käskkirja nr 1-1/133 sisu ja tähendust, paluti tal sellest lähtuvalt täpsustada, millisel moel tema õigusi rikutakse ning määrati selleks tähtaeg. 01.12.2015 otsusega nr 6-12/296-5 (tl 23-24) tagastati vaie läbivaatamatult põhjusel, et kaebaja ei ole selles sisalduvaid puudusi kõrvaldanud. 12.01.2016 vastusega nr 6-16/143-4 (tl 33-35) jäeti kahju hüvitamise nõue täies ulatuses rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
5. 10.12.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebaja poolt 07.12.2015 koostatud kaebus (tl 6), milline registreeriti haldusasjana nr 3-15-
6. Selles palus ta ainult kolme ikooni omamist lubav ja humanitaarabi keelav käskkiri tühistada ja teatas, et on nõudnud selle käskkirjaga enda alandamise ja religioossete tunnete solvamise eest 1000 euro välja maksmist. 17.12.2015 kohtumäärusega tagastas Tartu Halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 tuginedes kaebuse leides, et see pole kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu lubatav. 13.01.2016 koostatud kaebusena pealkirjastatud pöördumises (tl 1) teatas kaebaja, et tal on õigus kohtusse pöörduda, sest on saanud oma kahju hüvitamise nõudele vastuse, kuid see ei rahulda teda.
7. Vastustaja vastuses (tl 47-48) paluti kaebus rahuldamata jätta ja selgiti Viru Vangla kodukorras sätestatu eesmärki. Selle punkti 19.5 osas märgiti, et pühapiltide arvu piirang aitab kergendada järelevalve toimingute teostamist, pole ebamõistlik ning aitab tagada võrdset kohtlemist ja tasakaalu usuvabaduse rakendamisel. Punkti 17.4.15 osas leiti, et selle kehtetuks tunnistamine ei mõjuta kaebaja õigusi, kuna ta ei tööta ja lisati, et vähekindlustatud kinnipeetavatele väljastatakse jätkuvalt hügieenitarbeid vastavalt vajadusele. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Käesolevas asjas vajavad lahendust küsimused, kas vastustaja on oma kodukorra muutmisega saanud alandada kaebajat ja solvata tema religioosseid tundeid ning tekitada talle seeläbi riigivastutuse seaduse alusel rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.
9. Kinnipeetava usuliste vajaduste rahuldamisega seonduv on reguleeritud vangistusseaduse (VangS) §
10. Selles on kehtestatud üksnes, et vangla tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise, kuid midagi enamat pole seaduseandja seejuures ette näinud. Viru Vanglas reguleerib vastavat valdkonda kodukorra punkt
11. Selle alapunkt 5 nägi kehtestamise ajal ette üksnes, et kinnipeetav võib taotleda kaplani vahendusel endale religioosset sümboolikat. Vaidluse põhjustanud 14.09.2015 käskkirjaga nr 1-1/133 lisati alates 01.10.2015 piirang, millega lubati kambrisse maksimaalselt kolm pühapilti ja määratleti nende lubatud materjal ja suurus. Muudatuse põhjuseks seletuskirja punktis 19.5 toodud põhjendus, mille kohaselt raskendab pühapiltide liigne kogus oluliselt kambri visuaalses kontrollis ja läbiotsimises seisnevat järelevalve toimingute teostamist on igati arvestatav. Nõustuda võib ka seletuse väidetega, et piirang pole ebamõistlik, sest lubatud kolme pühapildi abil on usuliste toimingute tegemine tagatud ning nende suurem hulk võib häirida teise usulise orientatsiooniga või ilma usulise orientatsioonita kinnipeetavaid. Põhiseaduse § 40 tulenev õigus realiseerida usuvabadusega seonduvat ei ole absoluutne ning on piiratud avaliku korra ja teiste isikute õiguste kaitsmise vajadusest tulenevaga.
12. VangS § 50 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Selleks vajalike vahendite tagamisega seonduvat vangistusalased õigusaktid ei sisalda, kuid kodukorra punktides 11.3.1, 11.3.2 ja 11.3.3 sätestatu näeb vähekindlustatud kinnipeetavale, kelle isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul olnud vabaks kasutuseks raha alla 9,59 euro, ette võimaluse saada tualettseep, majapidamisseep, hambapasta, hambahari ja ühekordsed raseerimisvahendid vanglaametnikule esitatava taotluse alusel. Vaidluse põhjustanud käskkirjaga tühistati kinnipeetava töötamist reguleeriva kodukorra punkt 17.4 alapunkt
13. See nägi ette lisahügieenipaki andmise kinnipeetavale, kes pole pakkide väljastamise eelsel kuul keeldunud tööst ja on töötanud majandustöödel vähemalt kaheksa tundi. Muudatuse põhjenduseks esitatud väide, et töötamine tagab võimaluse hügieenitarbed ise soetada, on igati arvestatav. Kaebusele antud vastuse väidetel kaebaja ei tööta. Seega ei saa töötamisega seotud lisahügieenipakki käsitlev kodukorra muudatus teda kuidagi puudutada. Kuna kaebuste esitamisel kohtu poolt välja nõutud isikukonto väljavõtted (tl 5 ja 27) kinnitavad, et tal pole olnud vähemalt alates 01.09.2015 üldse mingeid sissetulekuid, kuulub ta nende vähekindlustatud kinnipeetavate hulka, kelle on hügieenitarvete saamine eelnevalt juba nimetatud kodukorra punktide kohaselt tagatud.
14. Avaliku võimu kandja tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s
15. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseid reguleerib RVastS § 9 lg
16. Selles kehtestatu võimaldab nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral. Kuna loetelu on ammendav, pole kaebuses nimetatud religioossete tunnete solvamine hõlmatud RVastS § 9 lg 1 koosseisuga. Väärikuse alandamine on küll selle seadusesätte kaitsealas, kuid vastava nõude rahuldamine saab kõne alla tulla vaid siis, kui on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane käitumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel. Käesoleval juhul pole eelnevalt juba käsitletu kohaselt toimunud kaebaja seadusest tulenevate õiguste rikkumist. Puudub ka kahju, sest vangla kaplani poolt jagatavate pühapiltide arvu piiramine võib kinnipeetavale küll ebameeldiv olla ja talle ka solvumistunnet või muid vaimseid üleelamisi põhjustada, kuid kindlasti pole tegemist tema väärikuse süülise alandamisega. Samuti ei saa selleks kuidagi pidada kaebajat otseselt mitte puudutavat ümberkorraldust hügieenipakkide võimaldamisel.
17. Eeltoodud põhjustel pole kaebaja poolt väljendatud hüvitamisnõudel alust ning kohus peab jätma kaebuse seetõttu täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud kaebuse esitamiseks vajaliku riigilõivu tasumisest. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seega jäävad tema võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane